Peaminister Ratas ülemkogul: ELi siseturu arendamine aitab majandusel kasvada

Foto: Jürgen Randma (Riigikantselei)

Brüssel, Belgia, 22. märts 2019 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Ülemkogu kohtumisel, et Euroopa majanduskasvu aluseks olevat siseturgu tuleb jõukuse kasvatamiseks ning uute töökohtade loomiseks kõikides valdkondades tugevdada.

Euroopa Liit on peaminister Jüri Ratase sõnul olnud siseturu arendamises edukas. „Meie majandus ja investeeringud kasvavad, tööstustoodang on võrreldes 2014. aastaga tõusnud 9% võrra ning digitaalne ühenduvus üle kogu Euroopa on kasvanud rohkem kui 40%. Samuti on Euroopa Liit tihedalt lõimunud üleilmsetesse turgudesse,“ märkis peaminister. „Selleks, et Euroopa jõukus ja liidu konkurentsivõime maailmas kasvaks, tuleb siseturgu veelgi süvendada ja tugevdada ning tegeleda ka mitmete murelikuks tegevate küsimustega, nagu protektsionism ja aeglane tehnoloogiline areng. Euroopa teenuskaubanduse kasv on hetkel selgelt alla oma tegelikule potentsiaalile,“ ütles peaminister.

Ratase sõnul on Euroopa Liidul vaja keskenduda teenustemajanduse ja digitaalsete lahenduste arendamisele. „Meil peavad olema tooted ja teenused, mida ülejäänud maailm osta tahab. Samuti tuleb suurendada investeeringuid innovatsiooni ning tegelda enam digitaalmajanduse edendamisega, sealhulgas andmekaubanduse ja tehisintellektiga,“ rõhutas peaminister Ratas. Eesti ja veel 16 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid saatsid veebruari lõpus Euroopa Komisjoni presidendile ja ülemkogu eesistujale ühise kirja, milles esitasid oma ettepanekud ja sihid siseturu tuleviku kohta.

Euroopa Liidu riikide juhid valmistasid täna ette ka 9. aprillil toimuvat ELi ja Hiina tippkohtumist. Peaminister Ratas avaldas lootust, et eelseisev tippkohtumine toob praktilisi tulemusi edasiste suhete arengus. „Euroopa Liidu poliitika Hiina suhtes peab tuginema liikmesriikide ühistel väärtustel ja huvidel. Hiina on meile oluline majandus- ja kaubanduspartner ning neis suhetes on kindlasti tähtis järgida avatud turgude ja kestliku arengu põhimõtteid,“ märkis Ratas. „Meil on huvi koostööks Euroopa ja Hiina vahel parema ühenduvuse loomiseks, mis aitaks kaasa kaubandusvoogude kasvule ja investeeringutele. See aitaks hoida ka dialoogi digitaalse julgeoleku ja internetivabaduse teemadel,“ lausus peaminister.

Kliimaküsimuste teemal kordavad ELi riikide juhid ülemkogu järeldustes pühendumust järgida Pariisi kokkulepet ning vajadust suurendada üleilmseid pingutusi kliimamuutustega võitlemiseks. Ülemkogu jätkab aruteludega aasta lõpus, et leppida kokku ELi pikaajalises kliimastrateegias.

Ratase sõnul loob üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ettevõtetele ja kodanikele uusi võimalusi, kuid esitab ka väljakutseid. „Uute eesmärkide seadmisel tuleb arvestada, et see mõjutab kogu majandust. Eriti oluline on tagada energiajulgeolek,“ sõnas peaminister. „Iga inimese panus kliimaeesmärkide saavutamisse on oluline. Ambitsioonkate eesmärkide seadmine üksi ei taga veel tulemusi. Peame leidma kulutõhusaid viise kokkulepitud kohustuste täitmiseks, kaasama sellesse protsessi kõiki ning arvestama iga liikmesriigi võimalustega,“ lausus Ratas.

Ülemkogu kutsub üles jätkama ka ühiseid jõupingutusi desinformatsiooni leviku ja sellega kaasnevate ohtude vastu. Seda ka eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis. Sel nädalal käivitatud ELi ülene kiirteavitussüsteem inforünnakute alase teabe jagamiseks on oluline samm edasi. „See on lahutamatu osa ELi vastupanuvõime tõstmisest hübriidohtudele,“ sõnas peaminister.

ELi liikmesriikide juhid kinnitasid kindlat pühendumust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele seoses Krimmi ja Sevastopoli Venemaa poolse ebaseaduslikult annekteerimise viienda aastapäevaga. EL ei tunnusta seda rahvusvahelise õiguse rikkumist ja mõistab selle jätkuvalt hukka ning märgib, et tegemist on endiselt otsese väljakutsega rahvusvahelisele julgeolekule.

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid alustasid tänast ülemkogu teist päeva koos Islandi, Liechtensteini ja Norra peaministritega, et tähistada ühiselt Euroopa Majanduspiirkonna 25. aastapäeva. Euroopa Majanduspiirkonna leping allkirjastati 1992. aastal Portugalis Portos ning selle alusel kohalduvad kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise reeglid kõigis 31 majanduspiirkonna riigis.

4 kommentaari
  1. to mitte 4 nädalat ago
    Reply

    TA ELAB st. SAAB ENDALE LUBADA HÄDAVAJALIKKE, VAJALIKKE JA SOOVITUD RÕÕMUTEKITAVAID ASJU, TEENUSEID JA ETTEVÕTMISI. MITTE EI KÜGELE DEPRESSIOONIS JA ÄREVUSHÄIRETES NURGAS – TA /NAD ELAVAD KUI RAHA RINGLEB. SEE ON PARIM ,MDA KAPITALISM PAKKUDA SUUDAB NIIKAUA KUI KÜLLUSLIK PLAANIMAJANDUS ON PÕLU ALL JA RABATAKSE TÖÖD, SAASTATAKSE MAAILMA JA OMA KESKKONDA.
    KAS SINU ARVATES ON RIKKUS MINGI KULLAST KUJU POSTI OTSAS, MIDA EI PUUDUTATA VAID KUMMARDATAKSE, PÜKSID LAPITUD JA PALJAJALU ILMA HAMASTETA.

    • Kas 4 nädalat ago

      sinu arust siis vanu asju ei uuendatagi, et kui miski on valmis, siis lõpetame kogu tootmise ära?

  2. SENDIVENITAMINE 4 nädalat ago
    Reply

    SIIS TEKITAGE EAKATELE OLUKORD, ET NAD SAAVAD RAHA KULUTADA = RINGLUSSE SUUNATA, MIS ONGI KAPITALISTLIKU RIKASTUMISE ALUS = RAHARINGLUSE KIIRENDAMINE..NORM.ELUTINGIMUSED.
    Räägitakse varude kogumisest kriisiaegadeks -no millest nad koguvad kui nädal enne pensionipäeva on näljapäevad .Kas keegi mõtleb ka vahel?
    PENSIONÄRID ON KÕIGE ROHKEM KULUTAV GRUPP, ERITI EESTIS, SEST NAD ON KÕIGEST ILMA JÄÄNUD JA TOONELASSE KAASA VARA EI VÕETA.
    NEMAD ÜKSI SUUDAVAD EESTI MAJANDUST RIKASTADA SELLE RAHARINGLUST KIIRENDADA, KUI TAIBATAKSE
    NENDE PEALE MÕELDA. ET NENDE ELATISRAHADEST JATKUKS RENOVEERIMISTEKS;KOMMUNAALIDEKS; VÕLGADEKS JÄRELMAKSUDEKS; HAMMASTEKS; RÕIVASTEKS;LEMMIKLOOMA PIDAMISEKS_RAVIKS JA VÄIKESTEKS RÕÕMUDEKS KUHUGI SÕITA, KOHVIKUSSE MINNA;TEATRISSE; ENESE EEST HOOLITSEDA:
    NAD EI JÄTA SEDA RAHA JU ENDA KÄTTE VAID LÜKKAVAD SISEMAJANDUSE EESTISKI PAREMALE JÄRJELE RAHARINGLUSE KIIREND.LÄBI. SESTAP, SELTSIMEHED, ÄRGE VENITAGE SENTE .

  3. Mitte 1 kuu ago
    Reply

    ei saa aru. Kui meil on siseturg nagunii täis, siis mida annab selle ületoodetu ümberjagamine ja veelkordne ületootmine? Vaja on turhu leida ikka väljaspool Euroopa liitu, sest kelle arvel me siis elama hakkame kui mitte muude neegrite arvel. See siseturg on sama mis üks annb teisel 1 euro ja teine esimesele samuti 1 euro, palju on neist kumbki rikkamaks saanud? iseenesest ju euro väärtuslikumaks ei muutu, ta ei kasvata ennast. Kui siseturul trükitakski eurosid rohkem, siis ta hoopis muutub väärtusetumaks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.