Toetama hakatakse põllumajandustootjate kindlustusmakseid

Sügiskünd. Foto: Scanpix

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava 2014−2020 raames antava põllumajanduskindlustustoetuse määruse eelnõu, mis näeb ette kindlustustoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra.

„Viimaste aastate ilmastikuolud on näidanud, et tootmisega seotud riskid kasvavad. Põllumajanduskindlustustoetusega pakume põllumehele võimaluse neid riske maandada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Toetust antakse tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude või mesilaspere kindlustusmaksete eest tasumiseks.

Toetusega  hüvitatakse kuni 70% toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest. Toetust antakse üksnes selliste kindlustusmaksete tasumiseks, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020  eelarves kindlustusmaksete toetamiseks ette nähtud kaks miljonit eurot. Esimene taotlusvoor on kavandatud 2019. a juunikuusse ning taotlusvooru eelarve on üks miljon eurot.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemi (EIS) veebilehel: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c91ba08e-7c89-410f-b4e7-e49a203a5035 . Ettepanekuid eelnõu kohta saab esitada 9. aprillini 2019.

1 Kommentaar
  1. Minul 7 kuud ago
    Reply

    on teine ettepanek: iga tootja andku oma kindlustusrahastusse igal aastal kindel osa, nt 10% vastavast tooteliigist, muidugi rahas. Kui tuleb sitt aasta, saab ta kohe sealt kahju hüvitamsieks osa tagasi. Rahastud vaadataks üle iga 10 aasta takka ja kindlustusraha kasvades üle mõistliku jagatakse ülejääk rahastajatele tagasi. Kui aga on sitt aasta ning kantakse kahju, siis peabki iga asjalik põllumees ise enese eest hoolt kandma. Nagu Andres ja Pearu ei löönud kohe kõike laiaks, vaid hoidsid alati midagi varuks. Sest nemad olid PÕLLUMEHED! Mitte nagu meie ministrikäpardid, kes põldu näinud vaid kabineti aknast ja poeletilt.
    Ministri esmaülesanne on aga kaitsta meie turgu. Selleks tuleb kehtestada vastutoime tollimaks neile toodetele, millele mujal peale makstakse. Ja samal määral. Et see sissesokutatav toode muutuks mõeldamatult kalliks ning meil jääks letile oma. Mis sest et kallim, kuid OMA! Ja iseenda arvelt me elama ei peaks, eriti kui tegemist on ajalooliselt meid ülalpidava tööstusharuga.
    Erisäte tuleks sisse viia nende toodete suhtes, mida meil tööstuslikul määral ei toodeta. neiks on lõunamaised põllutooted – apelsin, arbuus, melon, kiivi, sidrun jjmt. need peavad jääma maksuvabaks. Jälgida tuleb vaid nende keemilist koostist. On see mürgitatud, siis keeld peale ja asi mutt.
    Samuti ei tohi mingeid toetusrahasid mis tahes nutu ja hala varjus jagada neile, kes oma põldudel tooteid mürgitavad kas tehisväetiste või kahjuritõrjevedelikega. see POLE MAHEPÕLLUNDUS!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.