Panku ohustavad rahapesukahtlused ja II pensionisammas

Foto/allikas: REUTERS/Ints Kalnins/Scanpix

Veebruari lõpul oli Rootsi ringhäälingus SVT esitatud Läti Swedbankist pärinevad andmed, mille järgi aastatel 2007–2015 liikus Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel 3,8 miljardit eurot kahtlast raha.

22. märtsil avalikustas Swedbank 3 nädalaga koostatud ja Forensic Riska Alliance läbiviidud raporti, mille järgi 50 kahtlase kliendiga oli kliendisuhe lõppenud 2017. aasta mai lõpuks. Sellest lähtuvalt otsustas panga nõukogu mitte tagandada panga juhti Birgitte Bonneseni. Meedias järgnes kriitika, sest Swedbank eiras suuraktsionäride nõudmist, et sõltumatu auditi läbiviija saaks juurdepääsu ka panga salajasele siseraportile. Danske filiaali kohta Eestis kuriteoteate esitanud Bill Browder on kuriteoteate teinud Rootsis Swedbanki kohta ning Nordea kohta Rootsis, Taanis, Norras ja Soomes.

20. märtsil kiitis Pangaliit heaks uued reeglid oma liikmetele. „Üldiste põhimõtetena lepiti kokku, et pangad peavad kasutama tugevdatud hoolsusmeetmeid nii ärisuhete loomisel kui ka ärisuhete ajal tavapärasest kõrgema riskiga klientide puhul, kelleks on lisaks mitteresidentidele ka mitmete uuenduslike toodete ja teenuste pakkujad, riikliku taustaga isikud ning privaatpanganduse kliendid.” Lisaks tehti ettepanekud parlamenti saanud erakondadele, mis võiksid sektori hinnangul kajastuda koalitsioonileppes. Pangaliit toetab pööratud tõendamiskohustuse sisseviimist Eesti seadusandlusse, riiklike registrite kvaliteedi tõstmist ning pankade ja järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse parandamist.

Lisaks mitteresidentide tehingute tasudele võivad pangad ilma jääda ka II pensionisamba fondidesse kogunenud raha teenustasudest. Enne valimisi oli erakond Isamaa teinud kampaaniat praegu kohustusliku pensionifondi muutmiseks vabatahtlikuks. See võib tähendada kogunenud 4 miljardi euro väljavõtmist inimeste poolt.

25. märtsil saatsid 41 panganduse ja ülikoolidega seotud inimest avaliku kirja, milles olid vastu II samba muutmisele. „Kogumispension suurendab riigi sotsiaalsüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, mida ei või tuua ohvriks päevapoliitikale./…/ Peale selle toetab tihe seos makstud maksude ja pensionisamba vahel tulu ausamat deklareerimist ning varimajanduse vähendamist. /…/ Esimene sammas sõltub poliitikute suvast enam kui teine. Välismaiste investeeringute suur osakaal teises pensionisambas hajutab aga riske Eesti ja muu maailma vahel. Esimese samba riskid on seotud Eestiga.”

Ometi oli just Andrus Ansipi valitsus see, kes peatas riigi sissemaksed II pensionisambasse majanduskriisi aastatel, ja nagu teame, siis kriis algas just väljastpoolt Eestit.

Uue valitsuse moodustamise kõnelustel ei ole veel saavutatud pensioni II sammast puudutavat kokkulepet.

Virgo Kruve

2 kommentaari
  1. Väga 8 kuud ago
    Reply

    lihtne oleks pankade arveldustest kasu saada. Pandagu igale ülekandele peale nt 2%. See teeb 100€ pealt 2€ riigikassasse ja meie inimest maha ei löö. Kui aga Sviidpanga 10 miljardit saaks sellise maksu ülekannete eest, siis tooks see meile sisse 200 miljonit€.
    Võib teha ka selline maks, et maksuvaba on ülekanne kuni 1000€ kuus, iga järgmine juba maksu all. Siis saaks sellest 10 miljardist vabalt üle kanda 1000€, 999999900€ aga tooks sisse 199999980€. Nii ei peaks nn vaesed üldse 1. ülekande pealt maksma, rohkemaks tal aga raha polegi. Muidugi võib seda 1000€ ka muuta, kuid mitte palju.

  2. Seda 8 kuud ago
    Reply

    kokkulepet rahva raha varastamise peatamiseks välispankade poolt pole sündinud sellepärast, et vastu on keskbande! Just Jurka on see, kes on pankade poolt kinni makstud, et pankade ninameestele üha enam rahva raha tasku kanditaks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.