Midagi on mäda Maarjamaal?

Karl Lust, pensionär

Meie kahetaolised valimised, mis maailmas senitundmatud, näitasid sotsiaalse enesekaitseinstinkti nõrkust – rahvuse püsimisele eelistati unistusi individuaalsest toimetulekust. Samal ajal ei olda tulemustega rahul. Miks nii läks? Kes kallutaks meid tõe ja inimlikkuse suunas?

Tammsaare ja tänapäev

Eesti ettevõtlikkuse tee alguses seisab „Tõe ja õiguse“ Andres, kelle kasvav enesekesksus tegi pere elu põrguks. Kohtus õiguse saamine nõudis valetamist ning sellesse ise uskumist. Kui Mari soovis, et Andres oleks Pearuga erapooletum, peksis mees naist vemblaga täiest jõust ja Indrek hoidis nuttes ema külmadest jalgadest.

Tammsaare negatiivsed tegelased oma moraalses õiguses ei kahtle. Kirjanik nägi maailma julma ja alatu võitlusena elu ja surma peale. Mari jäi eetiliste ja olmeliste vaevade tõttu vähki ning suri poja poolt abistatud enesetapu tulemusel. Peremees oli halva tuju väljaelamiseks naist ja lapsi peksnud, vahel ähvardanud kodunt välja ajada. Tema omanikutundele oli valusaim laste lahkumine vihatud Vargamäelt, mida Andres oli noorena lootusrikkalt Krõõdale kaugelt näidanud.

Tõelembese kirjaniku tegi meie suurimaks usu ja isamaalisuse maski maharebimine kitsalt omakasupüüdlikkuselt kõrgel kunstilisel tasemel. „Postimeest“ ja EÜS-i õppis ta juba tudengina põlgama ning jäi surmani seotuks vasakpoolse, vene kultuuri väärtustava seltsiga „Ühendus“. Klassikule olid kõige vastikumad need, kes end ausateks inimesteks ja maailmapäästjateks praalisid.

Maailmasõja põhjuseks pidas Tammsaare kapitali ahnust kasvõi mõni protsent rohkem teenida. 20 aastat hiljem kujutas ta Eestit põrgupõhjana, kus töövõtja näljakannikas tõi kasu vaid omanikule, kes ka maksud rõhututele veeretas. Riik ja õigus teenivad vaid rikaste huve.

Kaja Kallase esimene soov oli jõukamatele 100 eurot juurde anda, samal ajal kui vaesuses elab 23% rahvast, eakatest koguni 40%. Mõni vireleb külmas ja näljas, nagu omal ajal küüditatud.

Jüri Ratas ja Jevgeni Ossinovski üritasid vaesuse nõiaringi purustada; parempoolsete peasiht aga on klassisüsteemi tsementeerimine.

Tammsaare järgi oli linlastele kõrgemateks väärtusteks rikastumine ja nautlemine, mis suure sõnameistri meelest pidi päädima hävinguga. Rahvarinne taastas Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse alusel; parempoolsed taastasid pigem selle rikutust ja ebaõiglust, mis tegi võimalikuks šokiteraapia rakendamise.

Parim peaminister, halvim kajastus

Marginaliseeritud Keskerakonna juhitud EL-i edukat eesistumist oli parempoolsetel sama piinlik meenutada kui omariikluse loonud vasakpoolseid. Ratase ajal tõusis riigi reiting tasemelt A+ tasemele AA- ja Eesti jõudis inimarengus 30. kohale. Tööpuudus 5,8%, SKT kasvas 4,9% (2017), tootlikkus 3,3% ja reaalpalk 3,9% (2018). Paremat aega ei tarvitse Eesti enam näha ja ootamas on negatiivne eelarve.

Reformierakonna valimisreklaam nimetas edu katastroofiks, mida mõned viimasel minutil otsustajad jäidki uskuma. Meedia kujundas 44% rahva jaoks kõige olulisemaks teemaks maksu- ja hinnapoliitika. Tulumaksureformist sai enamik inimesi raha juurde. Jõukamad kaotasid vähe, kuid nende hala võimendamisel polnud piire. Viriseti mistahes suurema panustamise puhul oma riiki ja rahvasse ning kisati, kui madalatest maksudest ei piisanud koolide ja sünnitusosakondade ülalpidamiseks. Aru nõuti peaministrilt, kes Põhiseaduse järgi ei saa sekkuda KOV ega eraõigusliku Haigekassa tegevusse. Põhjus on turumajandusest tingitud Eesti elu hääbumine väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartut. Neis oodatakse abi EKRE-lt.

Valitsev ideoloogia suhtub maksudesse kui koormusesse või isegi karistusse – me nagu polekski kodanikud, kes ühistes huvides raha kokku panevad, vaid allrentnikud. Maksuvabastuses (teiste arvelt) nähakse kuldvõtmekest ka kõige keerukamate probleemide lahendamiseks. Ühetaoline maksustamine on Putini poliitika, mitte Ameerikast ette jõudmine. Kasumile orienteeritud ebavõrdses ühiskonnas tundub mistahes maks ebaõiglane nagu Vargamäel kraavi ärakasutamine. Eesti on aga viidud Euroopa kümne ebavõrdsema riigi hulka. See suretab õnnelikkuse. Tervishoiukulud on häbiväärselt madalad ja süsteem püsib praegu veel püsti tänu Ossinovski nõutud lisarahale.

Alkoholiaktsiisist räägiti söögi alla ja söögi peale, kuigi see moodustab 2% riigi tuludest. 98% eelarvest on maailma arvates hästi õnnestunud. Paraku ei sobi Keskerakonda kiita. Joomine kasvas vaid komakoha võrra.

Rahandusministeeriumi juhtis IRL, kust pärines ka 500-eurose maksuvabastuse idee. Maksukaos valitses vaid kriitikute peades, kuid sellega nakatati kogu ühiskond.

Äreva meeleolu loomiseks andis ERR uudiseid praamiliikluse pisihäiretest nagu oleks Kadri Simson kaasosaline ilmastiku kapriisides. Kui Laari valitsus kaotas suurema osa Eesti-sisesest rongiliiklusest, lubas Andrus Ansip inimesi tasuta vedada taksoga.

Vaatamata lubadustele ei saanud eestikeelsele õppele üleminek teoks ka RE valitsemisajal. Kohtla-Järvel arvatakse selleks kuluvat veel viis aastat. Ülemineku kohta ei päde „jah-ei“ vastus, mida Krister Michal Yana Toomilt ETV-s ühe minuti jooksul nõudis. Mailis Repš pidanuks kehva keeleoskusega õpilased hariduseta jätma. Meenuvad „40 kiri“ ja Pronksiöö. Vallandunud koolihüsteeria tagapõhjaks on tegelikult eesti koolide pikka aega kestnud massiline sulgemine ja Ameerika massikultuuri võidukäik. Nüüd saame rõõmu tunda veel vaid nõrgemas positsioonis olevate venelaste survestamisest. Õigeusu tsivilisatsioonis vähemalt austatakse õpetajat, eesti koolides aga vohab õpetajate kiusamine.

Veerand sajandit on ühiskondlikus psühholoogias kujundatud negatiivset hoiakut igast inimesest hoolivasse vasakpoolsusesse, kuigi see on Euroopa alus. KE on demoniseeritud. See ei võimalda neisse adekvaatselt suhtuda.

27 aasta jooksul tehtud vigade eest tehti patuoinaks Ratase valitsus. Valimiste lõpusirgel puudus Keskerakonnal raha vale ja ülekohtu kummutamiseks.

Juhusest sai reegel. Peamisest vaikiti.

Äärmusliberaalsete valitsuste tõttu on jäänud riigil rahvuse säilitamise ülesanne täitmata, sest nad on väärtustanud inimeste asemel materiaalset tootmist ja lähtunud eduka üksikisiku, mitte rahva huvidest. Kui nõukogude ajal oli loomulik iive positiivne, siis uuel iseseisvusajal ainult negatiivne – 86 000 inimest vähem. 80 000 on rännanud parema elu otsinguil välja. Asi on väljasuremises. Abiellumine kahanes 75 protsendilt 45 protsendile. Lapsi saadakse vähem, kui neid soovitakse. Enamik abieludest lahutatakse. Isadus tähendab esmalt raha. EL nõukogu nõutud ja KE soovitud isapuhkust tegi Lea Danilson-Järg maha pealkirja all „Emadel  lastele pühendumine rangelt keelatud“ (PM 11.12.18).

Kaja Kallas kirjutas heldinult peremuredest (28.01), mille lahendamiseks tema erakonnal oli aega 17 aastat. Osalt on süüdi ka individualism. RE valitsus pärandas Ratase valitsusele 48 000 vaesuses virelevat last. Repš viis sisse tasuta koolilõuna. Kaja Kallas on lubanud maksuta lasteaedu, nagu oleks kommunism juba otsapidi käes.

Elamisväärses Eestis peaks iga inimene suutma end palgast ja pensionist ära elatada, kuid samal ajal ei tule iga viies isegi toidu ostmisel ots-otsaga kokku. SDE ja KE tõstsid laste toetuse 19 eurolt 60-ni. Ansip oli kõigi laste toetamist nimetanud lennukilt raha külvamiseks. Absoluutses vaesuses elavate laste osakaal on langenud 10 protsendilt 3 protsendini. Rahvas ajas sotse esindava Indrek Tarandi uut poliitilist kultuuri ennustavate jalahoopidega Toompealt alla.

„Postimees“ vahendab RE seisukohti ja suhtub KE pigem vaenulikult. RE-le on loodud ausa ja eksimatu partei oreool, samal ajal kui KE tohib alatuks tembeldada (PM 8.02.).

Rahvast vapustanud dopinguskandaalis ei suutnud enamus Mati Alaveri seostada RE-ga nagu ka Danske Bankis pestud sadu miljoneid Finantsinspektsiooni juhtinud Jürgen Ligiga, sest rahausku inimestele on RE püha lehm, mõnele isegi kirik.

Lootus ja meeleheide absurditeatris

Tugev vastuseis olulist reaalset edu toonud erakonnale on ajaloos üsna ebatavaline nagu kriisi põhja viinud RE valimisvõit 2011. aastal. Paraku elame varanduslikult ja rahvuslikult lõhestatud Ida-Euroopas, kus negatiivselt häälestatud ja stressi aetud inimesi õnnestub panna oma huvide vastaselt käituma. Äärmusliberaalse ühiskonna haridusest on välja jäetud kriitilist mõtlemist nõudvad filosoofia ja loogika. Loogika rikkumine näitab praegu teravat taipu. 30 000 aastat vastu pannud religiooni asendab ilmalikkus. Oskus ühiskondlikult mõelda on peaaegu marksism. Inimestele tundub, et kitsas enesekesksus teeb nad rikkaks ja õnnelikuks, kuigi Põhjamaades on vastupidi.

Riigi kui hariduse andja tegematajätmise ning keelekontaktide puudumise tõttu pole kõrges eas venekeelsetel elanikel eesti keele omandamiseks reaalset võimalust olnud. Euroopa nõudmist ja KE ideed neile soovi korral lihtsustatud korras kodakondust anda on näidatud lubadusena kinkida see kõikidele, kes riigikeelt ei oska (I. Makarov, PM 6.03). Keskerakonda toetavat Kremli propagandast vaimselt ikestatud venekeelne elanikkond (I. Makarov, PM14.12.18).

Juba enne iseseisvumist hakkas uus eliit oma võimu ja tasku huvides üles ehitama hiiglaslikku paremäärmuslikku vaimset ja kultuurilist pealisehitist, mis peab rikkuse ainsaks tootjaks ettevõtlust. Väga oluline on lõbus meelelahutus. RE valimispropaganda andis mõista, et üksnes rikkad on töökad, keda ülekohtuselt maksustatakse. Arstid, õpetajad, teadlased, ametnikud ja teenindajad on kuluinimesed, madala palga eest töötajad on edutud, pensionärid aga on sangpomm. Paljud neist on selle alanduse ka omaks võtnud.

Kasvava ärevuse ja hirmutamise ühiskonnas tutvustati parteide programme ja põhimõtteid, koostati valimiskompasse, etendati dispuute. Need sundisid liialdama, valetama, varjama, bluffima ja solvama sel määral, et ainsa rahaliselt tasakaaluka programmiga Eesti 200 jäi Riigikokku valimata. Erakondi tuleb hinnata selle järgi, mida nad Eestis 24 aasta ja maailmas sajandite jooksul on teinud või tegemata jätnud. Lubaduse asemel viia meid viie rikkama riigi hulka langes Reformierakonna äärmuslikult väära majanduspoliitika tõttu Eesti SKP 2009. aastal Lääne 4% taustal rekordiliselt 14%, mistõttu rahvas rändas massiliselt välja.

Mida toob uus kriis?

NB! Parempoolsus ei tulene mõistest hea, vaid vanameelsete istumiskohast revolutsiooniaegses Prantsuse Asutavas Kogus.

 

7 kommentaari
  1. ... 8 kuud ago
    Reply

    Sina sitane sivkanärija, kao oma tiblastani küüslauku kasvatama. Sita sita valitsust ei tule Eestimaale kunagi enam. Karju palju tahad, kana pöe lind, lits pole naine ja tibla pole inimene

  2. Pask 8 kuud ago
    Reply

    Ma tahaksin väga teada ja ammu juba- kas demokraatia on see, kui siin kribavad igasugu raske ajukahjustusega debiilikud nagu Jane (alias eve, alias ott alias jne) ?

    • Loomulikult 8 kuud ago

      on. Meil kuulub ju võim rõhuvale vähemusele.

    • ... 8 kuud ago

      Sina, haisev ajukahjustusega Reformistimölakas Pask otsi omale tikud. Nüüd tuleb uus valitsus ja on sinutaolistel rosimanuste, michaelide ja muude sigade pidu läbi.Kao siit minema raisk.Mine postimehesse, kus vananev blondiin vilja kiisler reformi ülistab.Said aru, tõbras.

  3. Karlal 8 kuud ago
    Reply

    tuline õigus – vajame PÕHIMÕTTELISELT UUT PÕHISEADUST! Ja võimu rahvale! Et iga ahv, kes ausas võistluses võidab võistluse ministri kohale, ka seda 100% rahva tahet ellu viib. Siis jäävad ära ka bandedevahelised petmised rahva arvel ja kahjuks.

  4. No jaa 8 kuud ago
    Reply

    Mind paneb imestama veel üks asi. Kuidas saab eestlusele halvasti mõjuda kui mõned vanad inimesed ei räägi eesti keelt. See on lihtsalt naeruväärne. Kuidas saab mõjuda eestlusele vene koolide kaotamine. Eks see on ka üks häälte püüdmise trikk vihavaenu ihkavatelt inimestelt hääli saada. Tahetakse inimeste tähelepanu juhtida kõrvalistele asjadele. Eestlased on kindlasti rohkem au sees kui suhtuvad kõigisse rahvustesse hästi. Kõige tähtsam on kõigi eestimaalaste inimväärne elu. Käitugem ise õigesti et eestlasi austataks. Mida kõike ei tehta häälte püüdmiseks. Üks alatuim tegu mis meenutab stalinistlikke kuritegusid oli pikaajaline E.Savisaare tervise rikkumine. Eks tema suur häältesaak hirmutas ja oli vaja Tallinn üle võtta. Järjest võeti ette Keskerakonna parimaid poliitikuid ja esitati neile valesüüdistusi. Kedagi kaitsta ei juletud siis võis ise löögi alla sattuda. Reformierakonna kaitsva tiiva all võib karistamatult kõike teha. Kui tuli laviin dopingusüüdistusi läks Smigun Reformierakonda ja oligi süüdistusest vaba. Meie suurim kurikael Kross tegutseb seal vaikselt endise kisa asemel. Randpera ronib alati enne valimisi välja ja räägib selliseid lollusi et vastik kuulata. Paljud ajakirjanikud püüavad esitada selliseid küsimusi et vahele võtta jne jne. Ei tea kellele Vakra ette jäi et hakati urgitsema tema lõputöö kallal. Õppejõd olid selle ju peale lõpetamist kohe üle vaadanud ja ei leidnud sealt midagi kahtlast. Üks urgitsemine käib. E.Savisaare eksnaine sai isegi Riigikokku tänu oma eksmehe reetmisele ja Kross oskas seda hinnata ja pani ta eelmises koosseisus isegi enda asemele kui ta Riigikogust lahkus küllap parematele jahimaadele. Nüüd on nad mõlemad Riigikogus ja nõe imet said isegi hääli.Paljud ei anna hääli töötulemuste järgi vaid lasevad end mõjutada muul viisil. Vaid Keskerakond saab hääli tubli töö eest ja keskerakondlased käituvad viisakalt nagu on kohane poliitikule ilma laimu ja vihavaenu õhutamiseta.

  5. Jane 8 kuud ago
    Reply

    Ma tahaks teada mida on reformistlikud valitsused õigesti teinud, endal küll midagi ei meenu. Vaesus aina kasvas, arstiabi saamise võimalus kohapeal kaotati ära, lubati viia meie elatustaseme viie parema riigi hulka aga viidi hoopis viie viimase hulka jne. Seda loetelu võiks pikalt jätkata. Üks asi mis võiks eestlusele halvasti mõjuda on eestlaste väljaränne paremate elutingimuste otsingul. Meie maal peab kõigisse rahvustesse ühtemoodi suhtuma. Paljud vene rahvusest inimesed on Eestis sündinud ja kasvanud ja peavad Eestimaad oma kodumaaks. Nad on õppinud koolis eesti keelt ja paljud õppeained on juba ammu eestikeelsed. Mitte kuidagi ei mõju eestlusele kui vene koolides õpitakse raskemaid õppeaineid emakeeles. see vene õppekeelega koolide kaotamise mõte on õelus. Reformierakond saabki hääli vaid laimu, vihavaenu õhutamise ja vassimise teel mida aitab süvendada peavoolumeedia. Karistamatult võivad reformierakondlased tegutseda ja koostada parimate inimeste suhtes valestsenaariume et neid poliitikast eemale tõrjuda. Vahepeal oli uueks süüdistuseks korruptsioon, keegi kaebas ja keegi tunnistas ja olidki süüdi. Aga mitte kunagi ei jäänud süüdi reformierakondlased.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.