Juhtkiri: Eeldus olla maailma arenenuim põllumajandusriik

Tarmo Tamm, maaeluminister, Keskerakond

SEB uuringu „Baltimaade majandusbaromeeter“ järgi on põllumajandussektor Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võrdluses tänavuse käibekasvu osas kõige optimistlikum. See näitab, et põllumees on tagasi saanud kindlustunde investeerida ja vaatab optimistlikult tulevikku. On rõõmustav, et üha enam räägitakse põllumajandusest ja toidutootmisest positiivses võtmes ning investeeritakse põllumajandusse.

Mul on väga hea meel, et sellest aastast saavad mesinikud taotleda toetust mesilasperede pidamise eest. Mesilasperetoetus on tähtis samm, mis aitab täita mitut olulist eesmärki. Tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus haiguste levikut õigeaegselt tõkestada. Seeläbi aitame kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

Viimaste aastate ilmastikuolud – liigniiskus ja põuane suvi – on näidanud, et tootmisega seotud riskid kasvavad. Nende riskide maandamiseks pakume põllumehele alates käesoleva aasta juunikuust võimalust läbi maaelu arengukava kasutada põllumajanduskindlustustoetust oma loomi ja saake erinevate riskide vastu kindlustada, hüvitades põllumehele osa tema tasutud kindlustusmaksest.

Keskmõte: Kasutades ära oma looduslikke eeldusi põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemiseks, võiks Eesti tulevikus olla üks maailma kõige arenenuma põllumajandusega riike.

Ekspordi edendamine on jätkuvalt üks olulisemaid suundi. Eestil on kõrge isevarustatuse tase mitmes sektoris (piim, kala, teravili), mis võimaldab varustada Eestimaa elanikke kodumaise toiduga ning arendada nendes sektorites ka ulatuslikumat eksporti. Suund, kuhu peame liikuma, on kõrge lisandväärtusega toodete eksport. Eesti ekspordiartiklid peavad olema nutikad ja kvaliteetsed tooted, mida seostatakse põhjamaise ja puhta kuvandiga. Hiljuti sai heakskiidu ka Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava, mis lähiaastatel suunab meie toidusektori ekspordi arenguid. Ekspordisektorile suurema ja stabiilsema sissetuleku tagamiseks on vaja rohkem tegelda tootearendusega, investeerida innovaatilistesse tootmisseadmetesse, parandada müügioskusi, laiendada väliskontaktide võrgustikku ja teha omavahel rohkem koostööd. Ministeeriumi poolt aitame meie toiduainesektorit mitmete praktiliste tegevustega, näiteks on tänavu plaanis korraldada toiduainesektorile kontaktreise mitmetele olulistele turgudele – Rootsi, Saksamaale, Hiinasse ja Prantsusmaale.

Kasutades ära oma looduslikke eeldusi põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemiseks, võiks Eesti tulevikus olla üks maailma kõige arenenuma põllumajandusega riike ning oma nutikate ja jätkusuutlike lahendustega põllumajanduses ja toidutootmises olla teistele riikidele eeskujuks. See on suund, kuhu mina näen meie  põllumajandust ja toidutööstust järgnevatel aastatel liikumas.

Riigi ülesanne on tagada oma põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul ning stabiilse ja põllumajandust väärtustava poliitika kaudu anda meie toidutootjatele kindlustunne, et maaelu ja põllumajanduse areng on riigi jaoks prioriteet.

Eesti põllumajandusel on suur potentsiaal. Meist endist sõltub, kui palju ja kui hästi suudame seda realiseerida.

6 kommentaari
  1. to miks 8 kuud ago
    Reply

    Lihtsalt teadmiseks, et piima toodangult lehma kohta oleme juba euroopas teised ja maailmas viiendad.

    • Kas 8 kuud ago

      meie lehmad sellist lüpsmist tahtsidki?

  2. Millal peatatakse Venemaa nuumamine Eestimaa pinnal asuvate tanklate ja gaasitorude kaudu ? 2009 aastal Jarmo Tuisk kirjutas sedasi :”
    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.”

    Ricardo Azevedo ja Stan Meyersi eeskujul paigalda oma auto mootorile vesiniku genekas ja siis tanklasse pole asja sest paaki valad vett.

    • Vaagija 8 kuud ago

      Juba palju aastaid enne aastat 2009, mäletan, olid teadlased tõestanud vesinikenergia plussid ja miinused – suurim miinus oli, et vesinikauto on nagu iseliikuv pomm – iga avarii lõpeb tõelise katastroofiga?! Kas tänaseks on leiutatud ohutu vesinikenergia?

  3. Miks 8 kuud ago
    Reply

    viimaseid päevi minister Tarmo ei vaevu avaldamast sellise mõiste tagapõhja nagu ARENENUIM? Mida selle all mõista? Kui vähimat põllutoodete mürgitamist, siis kuidas jääb Mongoolia ja Aafrikamaade toodetega, mille puhul ei tule kellelegi pähe neid mürgitada? Arenenuim aga tähendab KÕIKE arenenumat ehk 1. kohta maailmas. Tule mõistus Tarmokesele appi! Kuidas oleme sellise jahupea ministriks sokutanud? Või sokutanu on temast veelgi jahupäisem?
    Ja mis toetusi vajab niigi ARENENUIM? Kas arenemine pealemaksmist tähendabki?
    Nii et Tarmoke, allesjäänud mõne päeva jooksul anna oma lollustest aru! Ning et järgmine minister sinu lollusi enam ei kordaks!

    • Vaagija 8 kuud ago

      Vanasti kehtis ütlemine, et kes teisele ütleb, see ise on… ehk teisisõnu – teise silmas pinda näed, aga enda silmas palki… võiks ju aasima hakata, et eelneval 8+17 aastal valitsesid meid palju kordi suuremad jahupeast (pea)ministrid, aga on sel mõtet?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.