Koalitsioonileping sai Toompea lossis allkirjad

Keskerakonna esimees Jüri Ratas, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ja erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder allkirjastasid esmaspäeval Riigikogu Valges saalis toimunud tseremoonial valitsusliidu aluspõhimõtted aastaiks 2019–2023 ehk koalitsioonilepingu. 

Allkirjastamise järel ütles Jüri Ratas, et selles koalitsioonis on soov, tahe ja ka kompromissivalmidus leppida kokku põhimõtetes, kuidas koalitsioon Eesti elu edasi viib. „Koalitsioonileppe sisuks on soov olla sidus, tugev Eesti ühiskond. Meie soov on see, et kedagi ei jäetaks maha, et kõik 1,3 miljonit tunnevad, et on meie inimesed,“ märkis Ratas. Tema sõnul otsib see koalitsioonilepe koostööd, inimestele kindlustunnet ja heaolu ning kõige olulisemana seda, et rahvastik oleks positiivse iibega.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul on tegemist reforme ellu viiva lepinguga. „See on ambitsioonikas leping, mis kohati vaatab rohkem kui nelja aasta pikkuse perioodi peale. Niisugust lepingut ei ole Eestil olnud väga ammu,“ tähendas ta.

Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi sõnul on kõik kolm osapoolt ka tegelikult soovinud jõuda kokkuleppele. Ta iseloomustas koalitsioonilepet kui tasakaalu ühiskonnas ning eri osapoolte soovide ja programmiliste lubaduste vahel.

Lepingu sisu

Valitsusleppes on sõnastatud olulised põhimõtted sotsiaalvaldkonnas, hariduses, teadus- ja arendustegevuses, välis- ja julgeolekupoliitikas, siseturvalisuses ning ettevõtluskeskkonnas. Samuti on välja toodud kultuuri-, keskkonna- ja energiapoliitika, e-riigi areng, riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna valdkond ning transporti ja taristut puudutav, eesmärgiks ehitada lasterikast, vaba ja kaitstud, sidusa ühiskonna ning tõhusa valitsemisega riiki.

„Meie olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Arendame demokraatlikku õigusriiki, kus on tagatud meie ühiskonnas olulised väärtused, inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused; kus austatakse kõiki Eestimaal elavaid inimesi, nende vaateid ja arvamusi ning kus igaühel on võimalus ennast teostada. Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis sätestatust, tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie vaba riigi oluliseks alustalaks on kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,“ seisab lepingu avasõnas.

Välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev leppe avapunkt sätestab, et koalitsioon edendab hoolivat ja sallivat ühiskonda ning resoluutselt taunib rahvustevahelise vaenu ilminguid, antisemitismi, ühiskonda lõhestavat retoorikat. „Viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö. Näeme Euroopa Liitu riikide liiduna, mitte liitriigina.“

Samuti lubatakse eraldada riigikaitsesse vähemalt kaks protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja lisavahendid võtmelünkade täitmiseks.

„Monitoorime Euroopas toimuvaid vägivallailminguid, äärmusluse levikut ning suurenenud rännet, mis mõjutavad meie julgeolekut. Kindlustame politseijõudude valmisoleku ja reageerimisvõimekuse igal ajahetkel,“ lubab lepe.

Lisaks nähakse ette immigratsioonipoliitika hoidmist Eesti kontrolli all ega nõustuta kohustuslike pagulaskvootidega. Erilist tähelepanu lubab valitsus pöörata illegaalselt Eestis viibivate isikute kontrollimisele. Tõhusamaks muutub ka riigipiiri kaitse ning Politsei- ja Piirivalveametisse luuakse eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksus.

Tahetakse leevendada kodakondsuse saamise tingimusi, võimaldades 20. augusti 1991 seisuga Eestis elanud määratlemata kodakondsusega Eesti alalise elaniku ja kolmanda riigi kodaniku alaealistel lastel ja lastelastel, kes on Eestis sündinud ning Eesti alalised elanikud, saada Eesti kodakondsust taotluse alusel naturalisatsiooni korras, kui lapse vanemad esitavad või laps täisealiseks saades esitab taotluse kolmanda riigi kodakondsusest loobuda.

Leppe õigusriigi ja otsedemokraatia peatükis lubatakse luua prokuratuuris võimalus nimetada ametisse eriprokuröre teatud tähtajaga määratud prioriteetsete teemade menetlemiseks. „Tagame eriprokuröri menetlusliku sõltumatuse. Riigikogu erikomisjon võib teha ettepanekuid riigi peaprokurörile eriprokuröri ametisse nimetamisel.“

Algatatakse põhiseaduse muutmine, et seadustada rahvaalgatus ja laiendada rahvahääletust. Regionaalpoliitika valdkonnas tahab valitsusliit viia nelja aastaga Tallinnast välja veel tuhat töökohta. Maaelu puhul tuuakse välja soov keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine, välja arvatud labori- ja teadusuuringute tarbeks.

Tervishoius seatakse eesmärgiks ravijärjekordi lühendada ja tervishoiu rahastamist reformida, seejuures kaalutakse ajutise töövõimetushüvitise maksmise Haigekassast välja viimist.

Erakorraline pensionitõus ja tasuta ühistransport

Eesmärgiks seatakse pensionide erakorraline tõstmine. Pensioni teine samba reformi puhul säilitatakse selle samba pakutavad teenused ja ka edaspidi liidetakse inimesed, kel on seaduse järgi kohustus süsteemiga liituda, sinna automaatselt. Küll aga saavad inimesed õiguse avalduse alusel teisest sambast väljuda ning oma säästud ka välja võtta.

Eesti keelt puudutavas peatükis tuuakse välja, et Riigikogu juurde luuakse eesti keele õppe ja arenguga tegelev probleemkomisjon. Eraldi on välja toodud Kohtla-Järve eraldiseisev õppeasutus, mida leppes lubatakse säilitada ja uuendada. Lasterikastele peredele tahetakse anda võimalus saada riigi käendusel laenu kodu ostmiseks või parandamiseks ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

Majanduspeatükis tuuakse välja, et riik müüb osaluse aktsiaseltsis Eesti Teed ja Operail, kuna riigil pole vajadust neid strateegilise huvi tõttu omada. Samuti peetakse võimalikuks kuni 49 protsenti Enefit Green’ist börsile viia.

Maksupoliitika osas tahab koalitsioon aktsiiside langetamise kaudu piirikaubandust ohjeldada.

Põhimaanteed, nagu Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu maantee soovitakse ehitada neljarealiseks, samuti toetatakse Tallinna-Helsingi tunneli uuringuid ja analüüse. Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks algatatakse riiklik eriplaneering, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust.

Rail Baltic’u kohta ütleb lepe, et juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Baltic’u projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaadatakse üle projekti tasuvus, trass, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkatakse ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt.

Jätkatakse maakondliku ühistranspordi arendamist ja seatakse eesmärgiks tagada vahendid nii, et ühistranspordikeskustel on võimalik rakendada tasuta ühistransporti.

Aivar Jarne

 

5 kommentaari
  1. pensionär Peep 2 nädalat ago
    Reply

    Neivelti soovitusest :” hoidke oma raha II sambast eemal!” on nüüd mõni päev möödas ja tunnen väga suurt kergendust, et see muutub vabatahtlikuks. Pankurid surusid II sambaga poolvägisi peale ka neile kel polnud sundust sellega liituda – nii tuligi ükspäev mu naine koju ja teatas, et liitus, et nii kenad poisid rääkisid ta nõusse. Mis see alatute pankurite jooksupoiste vandumine aitas, loobuda ju enam ei saanud. Probleem selles, et nüüd on ta I sammas 4% väiksem, aga II sambas lootusetult vähe – vähemalt peaks olema võimalus, et kui vaid I sambaga on pension suurem kui koos II sambaga, siis hakkab inimene saama I sambaga võrdset pensioni.

  2. Nii 2 nädalat ago
    Reply

    Parandan vead-peab olema Siit kumavad, saadikud.

  3. Nii 2 nädalat ago
    Reply

    Siitkumavad läbi Keskerakonna prioriteedid mis on suunatud eestimaalaste elu paremaks muutmisele. Kuid ma pole aru saanud et olles EL-us oleks meie elu paremaks läinud. Ei ole ju. Vaesus aina kasvas. Muidugi selles on süüdi peamiselt reformistlik valitsus aga meie saadikkud Brpüsselis kadusid nagu vits vette. Naeruväärne on sõjavarustuse ostmine ja ega me rakette ikka ei jõua osta samuti NATO kohalolek Meid ei kavatse keegi rünnata ja kui kavatsekski ei läheks ükski riik sõtta Venemaa vastu. See vihavaenu õhutamine on rohkem häälte saamiseks. Meil elavad paljud inimesed vaesuses aga meie anname raha teistele riikidele Brüsseli meeleheaks.Keskerakondlasi on pidevalt laimatud aga nad pole ennast kaitsnud ja teiste laimamine on neile võõras. Arvan et mõned õigusmõistjad tuleks välja vahetada sest reformierakondlased võivad teha mida tahavad aga karistada saavad teised mitte nemad. Muidugi on kõige tähtsam eestimaalastele inimväärse elu kindlustamine. Sõnavabadus ei tähenda seda et võib karistamatult inimesi laimata, neile süüdistusi kaela määrida, nende tervist rikkuda nagu teevad seda reformierakondlased. Need pole ka demokraatia ilmingud.

  4. Küsimus 2 nädalat ago
    Reply

    Vaatasin ETV 1.Stuudiot, kus vastas küsimustele Mailis Reps.Saade ise jäi enam-vähem normaalseks, muidu pealehüppaja Kuusk ei rünnanudki Repsi eriti, ehk austas teda kui naisterahvast.
    Kuid mulle jäi siiski üks tähtis asi selgusetuks: küsimuse peale Kohtla-Järve praeguse eesti gümnaasiumi allesjäämise kohta ei suutnud ma Repsi vastusest välja lugeda, kas see ikka eestlaste jaoks jääb või mitte.Et suur vene kool tuleb, see on selge, aga olemasolev eesti kool?
    Mailis Reps, kuidas sellega ikkagi on?

    • Millal 2 nädalat ago

      enne on Reps eestlaste eest seisnud?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.