Asutav Kogu ja Riigikogu 100

Asutav Kogu

Sel nädalal tähistab Riigikogu oma 100. sünnipäeva. 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene rahva valitud esindus ehk Asutav Kogu, mis võttis vastu paljud Eesti riigile aluse pannud otsused. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses detsembrini 1920 kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti Vabariigile.

Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillini 1919. Valimistel osalenud kümnest parteist ja rühmast olid olulisemad neli: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Rahvaerakond, Tööerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Valimisaktiivsus kujunes kõrgeks – valimisõiguslikest kodanikest osales 80%.

Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Tööerakond. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. Asutava Kogu liikmeteks said paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson ja Jüri Uluots. Saadikukohti oli Asutavas Kogus 120.

Asutav Kogu töös

Asutav Kogu tuli esimest korda kokku „Estonia“ kontserdisaalis jüripäeval, 23. aprillil ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Moodustati uus valitsus, mida hakkas juhtima tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu kaks peamist ülesannet oli välja töötada Eesti põhiseadus ja maaseadus. Enamiku oma istungitest pidas Asutav Kogu Toompea lossi Valges saalis.

Asutav Kogu pidas viis istungjärku ehk 170 istungit, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, aga ka seisuste kaotamise seadus ja perekonnaseisuseadus, millega lahutati kirik riigist jpt. Oma tegevusaja jooksul jõudsid Asutava Kogu saadikud saata välisriikidesse tervitusi, arutada teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitada järelepärimisi valitsusele, jälgida välispoliitilisi sündmusi ja avaldada nende kohta oma arvamust.

1919. aasta oktoobris võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud Vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast.

Juunis 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti põhiseaduse, mida omas ajas peeti üheks liberaalsemaks. Kõrgeima võimu kandja – rahvas – sai oma tahet ellu viia parlamendivalimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Riigi esinduskoguks sai ühekojaline 100 liikmega Riigikogu. Presidendi institutsiooni ei loodud; esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu ning valitsus oli parlamendi ees vastutav.

Detsembris 1920 alustas tööd I Riigikogu; Asutava Kogu ajalooline roll oli sellega läbi. Asutava Kogu tehtu vääriks kõrget tunnustust ka tänapäevaste standardite kohaselt: ilma suuremate erakondadevaheliste lahkhelideta suudeti lahendada riigi jaoks üliolulised küsimused.

Aivar Jarne

2 kommentaari
  1. uskmatu toomas 2 kuud ago
    Reply

    Kui kedagi huvitaksid faktid siis mitte 100 aastaseks vaid möödub aastat Asutava Kogu loomisest.Hõisates Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast loeme automaatselt ka need viiskümmend aastat nõukogude võimu seaduslikuks st ENSV oli Eesti esimese vabariigi õigusjärglane ja tänane Eesti Vabariik on omakorda ENSV õigusjärglane.

  2. Huvitav 3 kuud ago
    Reply

    kas Aivarit huvitab näiteks see, mida mõtleks tollane Asutav kogu meist, kui selle liikmed satuks ülekantuna tänapäeva? Paljudel neist ütleks süda üles ja paljudel langeks käsi kabuurile?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.