Riigikogu kiusamisvaba kooli toetusrühm tuleb appi kiusamist vähendavatele organisatsioonidele

Reedel toimus Riigikogus kiusamisvaba kooli toetusrühma esimene kokkusaamine, kui rahvusvahelise kiusamisvastase päeva eel anti ülevaade hetkeolukorrast ning arutleti, kuidas kiusamist edaspidi veelgi paremini vähendada.

Riigikogu kiusamisvaba kooli toetusrühma esimees Maria Jufereva-Škuratovski tõdes kohtumise järel, et kiusamine on tõsine probleem, mille vastu võitlemisel ei tohi koolid jääda üksi. „Statistika järgi kogeb kiusamist iga viies Eestis õpilane, kelle jaoks ei ole õppekeskkond vaimselt ega füüsiliselt turvaline. Eestis on kasutusel mitmeid abistavaid programme ning näiteks SA Kiusamisvaba Kool on juba 6 aasta jooksul pakkunud Eesti koolidele Soomes välja töötatud tõendus- ja teaduspõhist kiusamise vähendamise programmi KiVa. Kahjuks pole kõik koolid neist võimalusest teadlikud,“ sõnas Jufereva-Škuratovski.

Toetusrühma aseesimehe Katri Raigi sõnul on olukorra parandamiseks vaja suuremat koordineeritust. „Peame veelgi enam kaasama kohalike omavalitsusi ning tegema koostööd ka koolijuhtidega. Lisaks on vaja edendada koolide ja lastevanemate koostööd, milleks napib koolil tihtipeale vahendeid. Ainult ühiste jõupingutustega on järgmiste aastatega võimalik jõuda Soome tasemeni, kus tõrjutuna tunneb end vaid iga kümnes õpilane või õpetaja, ehkki ka seda on palju,“ ütles Raik.

Kohtumisel osalenud SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuhi Triin Toomesaare sõnul on nende unistus küll, et igas Eesti koolis kasutataks mõnda teadus- ja tõenduspõhist programmi kiusamise vähendamiseks, ent selleks on vajalik riigi ja omavalitsuste senisest strateegilisem ning märksa ulatuslikum tugi. „KiVa programmi näitel saame öelda, et kiusamise all kannatamist ning kiusamiskäitumist on võimalik järjepidevalt vähendada. Samal ajal võiksime võtta aga sihiks, et järgneva 10 kuni 15 aastaga muutuks kiusuennetus ja tulemuslike sekkumisvõtete kasutamine Eesti koolide argipäeva loomulikuks osaks – et polekski enam vaja ühegi programmiga pidulikult liituda,“ ütles Toomesaar.

Lisaks Riigikogu liikmetele võtsid kohtumisest osa SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar, Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante, Pae gümnaasiumi direktor Isabella Riitsaar ja psühholoog Viktoria Weinrank.

1 Kommentaar
  1. Näib 5 kuud ago
    Reply

    et Raigu Katri on võõrdunud tavakooli eluolust. Kuni meil pole kindlaid meetmeid, et need segajad ja ahistajad koolist eemaldada koduõppele ja erirühmaõppele, mingit rahu koolides ei saabu. Juba loomult on osa õpilastest oma vanemate esindajad. Kui vanem on õel ja kõikenõudev, on seda ka lapsed. Nii on neid juba maast madalast kasvatatud. Vanemate sõna lapsele on selge: kui õpetaja või mõni muu õpilane hakkab end kehtestama, teata mulle, ma löön selles koolis korra majja! Õigus peab meile jääma.
    Alustada võib kiusajate eraldamiseks kooli eri klassi, kus õpilasi palju vähem ja istuvad üksteisest kaugel. Ning hinnata tuleb neid nagu õppekava ette näeb. Oled loll või laisk, siis edasi ei pääse. Vankadel on hea põhimõte: ei oska – õpetame, ei taha – sunnime!
    hea sõnaga pole koolides midagi teha, olen seda õpsina ise kogenud. Õps on teisejärguline, esmatähtis on lapsevanem, alles siis laps ja lõpus tuleb õps kui teenindaja. Õigus on aga alati kliendil ehk lapsevanemal.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.