Europarlamenti kandideerijad debateerisid Jõgeval

Pildil: Igor Gräzin Foto: KRISTJAN TEEDEMA/SCANPIX

Möödunud kolmapäeval Jõgeval eakate ühenduse Arukate Akadeemia ja maakonnalehe Vooremaa toimetuse korraldatud Euroopa Liidu Parlamenti kandideerijate debatil esindas Keskerakonda Euroopa Parlamendi saadik Igor Gräzin, kelle mõttekäikudes oli talle isikupärast teravmeelsust.

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esindas mõttevahetusel Peeter Ernits, erakonda Eesti 200 – Kristina Kallas, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda – Monika Haukanõmm, Reformierakonda – Hanno Pevkur, Elurikkuse Erakonda – Artur Talvik.

Debatt algas diskussiooniga Euroopa Liidu väärtustest. Gräzin rääkis, et mõistet „Euroopa väärtused“ ei eksisteeri, sest neid pole olemas. „Eksisteerivad kristlikud väärtused; ka Euroopa Liidu lipp on pärit kristlusest. Euroskeptik tähendab reaalses poliitikas – olla eestlane. Eestlane on aga skeptiline; tema põhimõte on – elame-näeme. On absurdne, kui meie kohal on moodustis, millele pimesi allume.“

Sisserännet Euroopa Liitu arutles Igor Gräzin nii: „Me peame lahti saama ideest, mis tekkis mõni aasta tagasi Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli initsiatiivil, et toome inimesed Euroopasse sisse kui mingi „elusmassi, esitamata endale küsimust, miks need inimesed tulevad. Merkeli jaoks oli tähtis kvoot. Põgenikud on üks asi, aga sisse rändab ka teisi huvigruppe. Kvalifitseeritud tööjõu küsimus peaks olema iga riigi enda otsustada. Näiteks külastasin Jõgeval toitlustusettevõtet, kus Nepaali mehed pakuvad väga maitsvat toitu, ja nad ütlesid, et nendel pole vaba liikumisega mingeid probleeme. Euroopa ei saa meile aga peale suruda, kuipalju me sisserändajaid vastu võtame; võtame niipalju kui nad tahavad ja keda meie tahame,“ kõneles Gräzin.

Küsimusele, mida olulist peaks Euroopa Parlamendi uus koosseis Eestimaale tähendama, vastas Gräzin, et kõik küsimused on seotud  Eesti riiklike huvidega alates riigikaitsest ja lõpetades põllumajandusega. Meil on väga oluline, mida Europarlament Eestile aktuaalsetes teemades otsustab. Nendes valdkondades peaks Euroopa Liit ka rohkem Eestit kuulama.

„Teatavasti teeb Euroopa Liit uue koosseisu ajal nihke paremale. Parempoolsemate poliitikute osakaal, keda kutsutakse populistideks ja kes on oma vaadetelt euroskeptikud, suureneb. Kõikides Euroopa riikides on need parempoolsed parteid praegu tõusuteel. Euroopat on vaja hakata tegema  demokraatlikumaks ja võrdsemaks,“ märkis Gräzin.

Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Keeldun 5 päeva ago
    Reply

    mis tahes reeturite europaska lugemast!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.