22. mai 2019

Tanel Kiik: Eesmärgiks on hooliv, õiglane ja edasipürgiv riik

Pole saladus, et koalitsioonikõnelusi ja uue valitsuse esimesi tööpäevi saatis pinev õhkkond, ning meie algus oleks kahtlemata võinud olla sujuvam. Vastandusi otsiva ja võimendava retoorika varju on aga jäänud valitsuse sisuline töö. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus soovib, et inimesed saaksid tunda end igas mõttes turvaliselt ja kindlalt, ühiskonnaellu kaasatuna. Toetame riiki, kus kõikide inimeste põhiõigused ja -vabadused on tagatud ning abivajajad saavad vajalikku tuge. Arendame tarka majandust, mille vundamendiks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Samuti peab inimestel ja ettevõtetel olema lihtne ja sujuv suhelda riigiga, ilma liigse bürokraatia ning halduskoormuseta. Nende ja mitmete muude eesmärkide saavutamiseks oleme alustanud valitsuse nelja aasta tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegia 2020–2023 koostamisega, milles lähtume viiest peamisest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Yana Toom: Europarlamendi saadikud peavad koostööd tegema

Keskerakonna esinumber Euroopa Parlamendi valimistel Yana Toom analüüsib 17. mai Postimehes tööd Europarlamendis ning kirjutab, et sellel, kes kõik ühekorraga käsile võtab, ei tule välja midagi. „Ma jälgin hämmeldusega neid kandidaate, kes lubavad ajada Brüsselis Eesti asja ning on valimiseelses retoorikas oponentide (mitte ainult minu) suhtes lausa halastamatud. Kardan, et siin on tegemist kogemuste puudumisega. Olin ka ise viis aastat tagasi selline. Vigadest aga õpitakse ja ma olen võtnud endale reegliks Eesti teistest eurosaadikutest mitte halba rääkida,“ märgib Toom. „Võib ju näida, et kuus (või seitse, kui Brexit teoks saab) eurosaadikut ei ole midagi, vaid tilk Euroopa Parlamendi meres, kus töötab 751 saadikut. Tegelikult see nii ei ole. Meie kuuik suudab töötada vägagi efektiivselt, mille kohta on nende viie aasta jooksul olnud rohkesti näiteid. Jah, me esindame erinevaid erakondi, meil on erinev majanduslik ja poliitiline maailmavaade, kuid Euroopa kontekstis põhimõttelisi erinevusi väga palju polegi. Näiteks on meil „leppimatu kolleegi“ Urmas Paetiga kodumaal täielike oponentide maine. See on nii, kui kõne alla tulevad hallid passid ja vene koolid. Ent Euroopa Parlamendis me hääletame erinevalt vaid nelja protsendi ulatuses.

JUHTKIRI. Kadri Simson: On aeg sisuliseks tööks!

Riigikogu valimistest on möödas juba peaaegu kolm kuud. Värske valitsus on nädala pärast saanud ametis olla kuu aega, kuid kolmikliidu loomise järel tekkinud emotsioonid ei taha kuidagi lahtuda. Nii poliitikutel opositsioonis kui ka koalitsioonis on aeg astuda samm tagasi, kuulata ja käituda presidendi üleskutse kohaselt ehk anda valitsusele viimaks sada vihkamisvaba päeva ning võimaldada uuel võimuliidul reaalselt sisuliste asjadega tööle asuda. Eestis on kätte jõudnud huvitav periood, mille sarnast pole ammu nähtud. Kui eelseisval nädalavahetusel toimuvad Euroopa Parlamendi valimised edukalt seljataha jäävad, saabub üle pika aja valimistevaheline periood. Viimase viie aasta jooksul on Eestis valitud president, me oleme valinud kohalikke volikogusid ning kaks korda ka nii Euroopa kui ka Eesti parlamendi saadikuid. See on olnud suurte kampaaniate aeg, kus poliitikute üheks valuutaks on olnud ka oskus pääseda meediapilti. Järgmised suured valimised toimuvad Eestis alles kahe ja poole aasta pärast, ning see aeg annab meile võimaluse jätta kampaaniad hetkeks kõrvale ja keskenduda muudatustele, mida uus valitsus soovib Eestis ellu viia.

Marek Jürgenson: Riigikogust värske pilguga

Avalikkuses on levinud eelarvamus, et Riigikogus veedetakse mõnusalt aega ja teeseldakse tõsist tööd. Võin kinnitada, et minu esimesed kogemused parlamendis näitavad vastupidist. Tööd tehakse pingeliselt ning valdav osa saadikutest tunneb vastutust oma maa ja rahva ees. Riigikogus on mitmeid korduvalt esinduskogusse valitud poliitikuid, kellelt saab sisseelamiseks tuge ja head nõu. Muidugi võtab oma koha leidmine ja üldise töörütmiga harjumine aega, ent tunnen, et olen sellega tänu pikaajalisele omavalitsuskogemusele hästi hakkama saanud. Riigikogu töö on omavalitsusjuhi omast küll abstraktsem, ent vastutus inimeste ees, soov muuta ühiskonda edukamaks ja riiki tugevamaks, sarnaneb linnaosa juhtimisele. Riigikogu liikme päevakava on tihe, kuid rutiin üldjoontes sama, mis linnaametis. Ikka tuleb hommikul ärgata mõttega, mida päeva jooksul jõuab ära teha, ning õhtul väsinult, ent kordasaadetust õnnelikuna koju naasta, et perega koos olla ja uueks tegusaks päevaks valmistuda.

Jaak Aab: Panustame piirkondlikku arendamisse

Riiklikul regionaalpoliitikal on täita väga oluline roll piirkondliku arengu edendamisel ja piirkondlike arenguerinevuste vähendamisel. Valdkonnad, kus riik saab oma abikäe ulatada, on kohalike omavalitsuste tugevdamine, kohaliku ettevõtluskeskkonna toetamine, teede korrashoid, kiire internetiühenduse ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamine. Keskerakonna juhitud eelmine valitsus pööras selgelt pilgu maapiirkondade poole ja astus olulisi samme, mis pikemas perspektiivis peaksid kaasa aitama terviklikule arengule ühtlaselt üle Eesti. Näiteks riigipalgaliste töökohtade Tallinnast välja viimine, kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine, riigimajade projektiga alustamine, kohaliku ettevõtluse arendamine, regionaalprogrammide elluviimine ja tasuta ühistranspordi rakendamine. Need on mõned näited tegevustest, mille eelmine valitsus käima lükkas, ja nende tegevustega tuleb kindlasti jätkata.

Jüri Pino: Mõtisklusi Euroopa parlamendi valimistest

Üks tuttav kurtis või siis lihtsalt pajatas mulle järgmise loo. Jääb tema, kätes rool, foori taha seisma oma autoga, ja tunneb äkki, et keegi vaatab. Vaatab ise ringi: no ei vaata keegi, kõigil normaalselt nina maas või telefonis, nagu siinmaal nüüd kombeks. Hea küll, foor hakkab lõpuks ometi oma tööd ka tegema, saab edasi sõita, kuni järgmine foor tuleb… Jälle, keegi vaatab! Kohe ikka tungivalt vaatab. Tundub, et neid on lausa mitu. Nende pilgud on läbitungivad, klaarid, ausad, ja nad näevad sinust läbi nagu ses anekdoodis tegelikust röntgenikiirte ülesleidjast. Tõstab juba vähe häirituna pilgu kõrgemale – no muidugi. Plakatid – igaühel poliitik peal. Nemad need vahtijad ongi, kõneldes oma pilguga demokraatlikest väärtustest ja muust leierdusest. Kas kohale ei jõua, et valimised olid 3. märtsil ära? Mida veel, kaua võib? Muidu on küll kanged näpuga järge ajama: kui kaua tohivad plakatid üleval olla, millal võib telepurgis hooaja lahti lüüa, kes tohib kus esineda, kes tohib kus kirjutada, kes ülepea nägu näidata, aga nüüd – aeg jookseb, aga ametivõimudel kama koma kaks. Nihutaks ennast istmel. Juhtmed pääsesid vajutise alt ära, andsid taas teavet edasi, ja mees taipas: eurovalimised ju kohe peale tulemas! Jälle palju ilmekaid ja ausaid nägusid sind jälgimas!

Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 22. mai Kesknädalas.  www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.

1 Kommentaar
  1. Taas 6 kuud ago
    Reply

    tühi leht. Loodetavasti pikaks ajaks viimane.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.