Euroopa Nõukogu avas Venemaale värava

Pildil (vasakult) Soome välisminister Timo Soini, Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja EN peasekretär Thorbjørn Jagland. Foto Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu välisministrid võtsid eelmisel nädalal Helsingis vastu deklaratsiooni, milles kutsutakse üles taastama Venemaa hääleõigust Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), mis oli peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Deklaratsiooni vastu hääletanud Eesti jäi koos teiste Balti riikide, Poola ja Suurbritanniaga 47-liikmelises nõukogus vähemusse.

Kuigi Eesti kuulub Euroopa Nõukogusse juba 1993. aastast, on ta varemgi jäänud oma seisukohtadega vähemusse. Strasbourg’is asuv Euroopa Nõukogu ja ENPA koos inimõiguste kohtuga on pühendunud põhiliselt demokraatiale ja inimõiguste kaitsele ning nii mõnelgi korral on seal vastu võetud deklaratsioonides märgitud Eesti venekeelse vähemuse ja mittekodanike probleeme. Aga põhiosa nendest deklaratsioonidest on jäänud juba aastate taha. Niisama kui selleteemalised pidevad vaidlused Venemaaga.

Nüüd on Euroopa suurriikide Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia eestvedamisel tuuled pöördumas ning Venemaale tahetakse taas väravad avada. Aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi sündmuste pärast hääleõigusest ilma, hiljem kõrvaldati venelased ka ENPA juhtorganitest ja missioonidest. Solvunud Venemaa keeldus seepeale assamblee istungitel osalemisest ja kümnetesse miljonitesse ulatuva iga-aastase liikmemaksu maksmisest. Eelmise nädala hääletus oli Euroopa institutsioonide esimene suur samm Venemaale kehtestatud piirangutest ja sanktsioonidest taganemise poole.

Eesti välisminister Urmas Reinsalu on avaldanud arvamust, et Euroopa Nõukogu positsioonide muutmine Venemaa suhtes ajal, kui Moskva pole loobunud oma agressiivsest käitumisest ning on alustanud Vene passide jagamist Ukrainale kuuluvates Krimmis ja Donbassis, on vastuolus organisatsiooni väärtustega. Selle kõrval teatas Saksa välisminister Heiko Maas, et „Venemaa koht on Euroopa Nõukogus, kusjuures kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega“.

Nüüd on EN liikmesriikide parlamendidelegatsioonide ehk ENPA otsustada, kas Venemaa saab oma õigused ja kohustused tagasi. Äsja tööle hakanud Riigikogu alles moodustab oma ENPA delegatsiooni, kelle üheks esimeseks hääletuseks suvises Strasbourg’is saabki Venemaa.

Aivar Jarne

 

15 kommentaari
  1. to aivar 5 kuud ago
    Reply

    kurradi loomavihkaja !
    Sinusuguse juures muutub iga loom araks ja situb tuppa – märgistamiseks, et su lõusta enesest võimalikult kaugemal hoida.
    Aga see lõust hakkab röökima ja tuleb ikka üle piiri – kass mõtlebki, et on hulluga ühte majja pandud.
    Piiri ei pea.
    Ää võta ühtegi looma – nad kõik peavad sind hullumeelseks.

  2. Pask 5 kuud ago
    Reply

    See TOO on jällegi ere näide seksuaalperverssuset. Vennikesel pidevalt perse uurakil Volodja tähelepanu oodates

  3. Aivar 5 kuud ago
    Reply

    Sakslastel on Venemaa ees suur tänuvõlg- mäletatavasti oli pärast I maailmasõda Saksa riik majanduslikult kokku kukkunud. Adolfi võimule tulles oli tema esimene lubadus taastada tugev Saksa riik, seda ta tegema asuski.kuna saksamaale olid seatud piirangud, siis abikäe ulatas sõber Jossif. Nii saabusidki Venemaalt eselonid toorainega, Saksa lendureid-tankiste õpetati välja punaarmees, koonduslaagrikoolitused kulusid samuti marjaks ära…koos löödi ka imerialistlik Poola puruks…
    See, et hea sõber Jossile aga noa selga tahtis lüüa, ei ole eriti määrav, ja selles on süüdi Soome, kes vankadel särgi püksi lüües andi Aadule signaali, et vene karu on üks arglik ja tuppa sittuv kass.
    Prantslased on samuti alati venemeelsed olnud. Nende piir jääb Venemaast kaugele, nende naisi pole vanjad vägistanud, neid paljaks röövinud ja maha lasknud.
    Aga mida see Soini lõust seal teeb, näitab ilmekalt, kuidas sittuda oma esivanemate mälestusele!

  4. mõistus tule koju 5 kuud ago
    Reply

    Petserimaa ja Narva tagune oli ühe sõja võit! Teine sõda lõpetas selle kingituse Podstami kokkuleppega, kuhu andsid allkirjad Venemaa, Ameerika ja Inglismaa!
    Mida veel?
    Milleks norida Venemaaga kui võiks hoopis äri ajada.
    Soome, Poola ja Saksamaa teevad niimoodi. Ka Ameerika!
    Tulge mõistusele!

    • Kus 5 kuud ago

      on Eesti allkiri?

  5. to seega 5 kuud ago
    Reply

    Mine ÄMBLIKU P…SSE OMA KURADI ELUAEGSE PSÜHHOOSIGA. KEDA SEE HUVITAB KOGU MAAILMA MÕISTES, UUTES OLUDES, MAAILMA JÕUJOONTE ÜMBERFORMEERUMISES SINA PISIKE SITIKAS OMA TOLLEAEGSE ILMAJÄÄMISEGA., KÄTTEMAKSUHIMUGA MIS SURMANI EI RAUGE.
    POLE IME, ET EESTI TIHTIGI VÄHEMUSSE JÄÄNUD.
    MÕISTUST PEAB OLEMA.
    KELLE TASKU SA POED, HIINA OMASSE ? KUI ONU SAM SU MAHA JÄTAB??? ONU SAM ON SAANUD REALISTLIKU MÕISTUSEGA KAUBOI VALITSEMA JA TEDA HUVITAVAD TEMA KARJAMAAD JA HOBUDE BRIGAAD JA TEAB, KUST TULEB YELLOW- GANG JA TA EI SAA END KOORMATA MUUGA. See tuleb võitlus elu ja surma peale. Keda sa loll sitikas huvitad?
    VENEMAA ON IKKAGI nn.VALGE MAA ,EUROOPALIKUM , VÕIMAS JA VASTUPIDAV, TARGA JUHIGA SEDAKORDA,
    VÕIMSA VÕITLUS JA SULANDAMISJÕUGA. TATARLASED, NAPOLEON, HITLER ./juba riigiks kujunemine sajandite eest, juba NSVL, kus tuli intergreerida lõunaosariikide islamistid,kes tänapäeval võivad veel vajalikukski osutuda, sest sinusugustest Hiina hegemoonia ja pragmatismi vastu ma jõudu ei näe. PRAGMATISM ON SAATANAST. Pragmatismi valitsedes hakkad alles nägema, TOLA! Triaad oled või?

    • Tee 5 kuud ago

      endale klahvid selgeks.

  6. Aja Lugu 5 kuud ago
    Reply

    Väga huvitavalt tõlgendab meie uus välisminister rahvusvahelist õigust. Eestil on õigus tagasi küsida ja saada Petserimaa ja muud maalapikesed, sest need on kunagi kuulunud Eesti Wabariigile. Krimm on Venemaa osaks olnud mitusada aastat, asustatud peamiselt venelastega, aga neil ei ole õigust taasühineda Venemaaga? Kui meie riik soovib tugineda rahvusvahelisele õigusele, siis peaksime seda tunnustama alati ja kõikjal, mitte aga valikuliselt.

    • Krimmil 5 kuud ago

      on küll õigus ühineda isegi kellega tahes (kasvõi Tonga kuningriigiga), kuid selleks on vaja nii nende kui ka Ukraina rahahääletuse heakskiitu lahkulöömiseks. Seda aga venemaa Ukrainalt ei küsinud, vaid vallutas terve poolsaare igasuguse õiguse vastaselt ise.
      Täpselt samuti saaks Eestist lahku lüüa ka Ruhnu ja Piirissaar, kui sellega nõustuks ka ülejäänud Eesti. Ruhnus oleks iseseisvumise poolt 51% hääletanutest ja Eestis 51% ning Ruhnu olekski iseseisev vabariik või kuningriik, seda otsustaks tema elanikkond edasi juba ise. Ka seda, kas Ruhnu liituks EL-iga või mitte või hoopis Venemaaga. Selline on tema õigus.
      Narvataguse ja Petserimaa aga on alates 1920.a-st olnud de iure iseseisvad riigid, tänaseks küll riigi osad, kuid seda iseseisvust ei võta neilt ka praegune 79 aastat kestnud okupeeritus Venemaa poolt (selelst osa olid nad okupeeritud ka Saksamaa poolt). Nii et mitte meie ei taha Venemaa alasid, vaid nõuame, et Venemaa vabastaks okupeeritud alad. Kuna meil on aga ministriteks sõnnikuhunnikult korjatud jobuskid, siis neilt ei saagi nõuda mingit asjatundlikkust. Ka ei oska nad ennast väljendada, selelst ka parajad segadused ja möödarääkimised.

    • Aja Lugu 5 kuud ago

      “… õigus ühineda isegi kellega tahes (kasvõi Tonga kuningriigiga), kuid selleks on vaja nii nende kui ka Ukraina rahahääletuse heakskiitu lahkulöömiseks…”
      Mitte ei mäleta, et Eesti lahkulöömiseks NSV Liidust oleksid Venemaa ja teised NSV Liidu liikmed rahvahääletuse korraldanud. Reeglid peaksid ikka olema ühesugused kõigile kui me ei taha , et meie suhtes toimiks reeglitega samasugune omavoli ja igaüks tõlgendaks neid nii nagu parajasti kasulik.

    • Maailmas 5 kuud ago

      ei käi kõik reeglite järgi, otsustab olukord ja toores jõud. Reegel kehtib siis, kui seda austavad mõlemad pooled. Nagu näiteks Česky ja Slovensko. Lepiti kokku, korraldati hääletus ja lahku mindigi. Ainult et seal tehti selline viga, et ei antud asja rahvale otsustada, vaid selle kokkuleppe tegid mölakogud. Rahvaküsitlused kummasti näitasid, et umbes 70% oli lahkulöömise vastu. Klikk seda ei arvestanud, sest rahvas on loll ega tea, mis on õige. Nagu meilgi. Nüüd aastaid hiljem on veel rahvakütslusi korraldatud ja endiselt enamik seda lahkulöömist ei poolda. Kuigi vahe on vähenenud ja ehk kunagi jõuavad ka iseseisvujate hääled peale, see vajab uue põlvkonna pealekasvamist. Kuid rahulik lahkulöömine on võimalik.
      Teine näide on Kumuuri saartelt. Seal samuti korraldati rahvahääletus iseseisvuse küsimuses. Peale 1 saare seda ka soovis, 1 saar soovis jääda endiselt Prantsusmaa võimu alla. Nii ka toimus ja seniajani toimib. Põhjus oli küll selles, et kohalikud kristlased kartsid muslimitepoolseid massimõrvu ning selle vältimiseks nendega ühte ei löönudki. Samuti oli elatustase prantslaste all kõrgem. Raha pärast pole ka Kallaallit Nunaat soovinud Danmarkist eralduda.
      Kõik on rahva enda otsustada, kas tahta eralduda ja kas lasta eralduda. krimmis seda ei järgitudki. Riikidevahelise õiguse järgi oli Krimm aga Ukraina osa, seda ei saa eitada mitte keegi.

    • Aja Lugu 5 kuud ago

      Krimmi rannad ja lossid kuulusid riikidevahelise õiguse järgi Ukrainale. Samas ei antud Sevastoopoli sõjasadamat ja baase Ukrainale üle vaid jäid Venemaa omandisse. Aga just siin tekkis probleem: Ukraina tahtis Venemaaga baaside lepingu lõpetada ja anda Sevastoopol kogu täiega USA-le rendile. USA oleks maksnud rohkem, loomulikult asjaosalistele ka mustalt!.Seda luksust, et USA paigaldab Krimmi oma Moskvale sihitud tuumaraketid ja raketitõrje ei saanud Venemaa mingil juhul lubada. Meenutagem võrdluseks Kuuba kriisi , kui Venemaa üritas paigutada oma rakette Kuubale . Meenutagem kuidas reageeris tol ajal USA? Maailm oli teatavasti tuumasõja äärel! USA-l oli õigus ennast kaitsta vene rakettide eest aga Venemaal seda õigust ei ole?

    • Sevastoopol 5 kuud ago

      polnud Venemaa omand, ta sai lepinguga selle sõjasadama endale kasutada. Kuid kuna lepinguid võib kumbki pool ettenähtud tingimusel lõpetada, siis Ukraina seda ka tahtis teha. Venemaa seda ei tunnistanud ning alustaski terve Krimmi okupeerimisega. Korraldas selle nii, et mässama hakatakse Krimmis seespool,s est seal oli palju vankasid ja neid oli hea toetada. Kergesti sai kinni panna Krimmi poolsaare kaela, et Ukraina ei saaks abi tuua. Samuti oli Ukrainas jama lahti ning vägi poolenisti võitlusvõimetu. Palju varastati ära, palju polnud üldse töökorras, ohvitserid olid paraadimeeleolus ega soovinud Ukraina eest oma elu anda ja muugi lonkas. Nii polnud Ukrainal mingitki jõudu Krimmi okupeerimisele vastu hakata, sellepärast ka see ruttu vormistati. Ent õigusega polnud sel mingit pistmist. Seda teatakse, kuid püütakse omakasu huvides tegelikkusest kõrvale hiilida, Venemaa tiss on liiga mahlakas.

    • Leping 5 kuud ago

      Sevastoopoli kasutamiseks sõlmiti Venemaa ja Ukraina vahel 1997.a, jõustus see 12.07.1999. Tähtajaks oli 20 aastat, seega oleks aeg täitunud 12.07.2019. Aastal 2010 aga pikendati lepingut 25 aastat, kuni 2042. aastani. 27.04.2010. jõustas selle Ukraina, 28.04.2010. Venemaa. Venemaal on komme lasta enne leping jõustada teisel poolel, et siis ise saaks aega ja võimalust kinnitamisega mängida, nt meie piirileping.
      2014.a aga pärast Krimmi vallutamist ja liitmist Venemaa külge teatas Puutin, et ahhollid sõitku oma lepinguga persse, tema seda igatahes ei tunnista. Nagu Staalin sittus Tartu rahulepingu peale. See on venelik tugevama õiguse kasutamine.
      Kuna see ülejäänud Euroopat samuti ei kepi, siis ongi otsustatud Ukraina ja riikidevaheline õigus reeta ja tunnustada Venemaa vallutusi.

  7. Seega 5 kuud ago
    Reply

    on Venemaale teada antud, et 5 aastat on see aeg, mille piires võidakse talle anastamiste eest karistusi määrata, edasi kõik massikuriteod loetakse juba seaduslikuks. Ja ükski riikidevahelis eõiguse põhimõte EI KÖHI!
    Järelikult on ka aja küsimus, millal punaväed taas Eestisse saabuvad ja 5 aastat hiljem see heaks ja õigeks tunnistatakse.

Vasta Aivar-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.