Ratas: valitsus soovib jätkuvalt tõsta teaduse rahastust

Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Peaminister Jüri Ratase sõnul on teaduse rahastuse tõstmine 1 protsendini SKP-st kõikide valitsuskoalitsioonide poliitiline prioriteet, millest pole loobunud ka praegune valitsus.

“Kui me arutasime eelmise nädala esmaspäeval riigi eelarvestrateegiat viimast korda, enne kui me siis lõplikult selle ära otsustasime, oli seis tegelikult esmaspäeva hommikul järgmine, et kui me ei arvesta kokkuhoiuvajadusi, siis teadus- ja arendustegevusele langeb protsent tänasest 0,71 protsendist aastaks 2023 0,53 protsendile,” rääkis Ratas riigikogu infotunnis.

Peaminister lisas, et valitsus otsustas, et kokku ei hoita teadus- ja arendustegevusest ja kaitsekuludest ning teaduse toetamisel hoitakse minimaalselt praegust taset. Rahandusministeeriumi täpsustatud andmetel on selleks 152,4 miljonit eurot järgneval neljal aastal.

Ratase sõnul tähendasks rahastuse tõus 1 protsendini järgneval neljal aastal suurusjärgus 591 miljonit eurot lisarahastust. “Tänasel hetkel leida lisaks sellele 152 miljonile, mille valitsus leidis, veel 591 miljonit, on põhimõtteliselt võimatu, mis ei tähenda seda, et kui me tuleme septembris järgneva aasta eelarve juurde tagasi, nagu ma olen öelnud, et siis kindlasti me vaatame selle üle,” põhjendas ta.

Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel ehk 0,71 protsendil SKP-st.

4 kommentaari
  1. maali maalt 6 kuud ago
    Reply

    Siin räägitakse mingitest õnnetutest teaduse rahastamise protsentidest. Lugege tänasest Pealinnast intervjuud endise pankuriga Hannes Veskimäega. Pärast seda pole mõtet valitsusel mingit ühiskonnale lubatud rahastusest rääkida. Peale NSVLiidu lagunemist on terve Ida-Euroopa langenud rahvusvahelise kapitali türannia alla. Eesti Pank ja Rahandusministeerium teadsid väga hästi, mis meil 7 aasta jooksul Danske pangaga toimus. Danske ja Swedpanga rahapesud olid kõrgeima tasemega poliitiline otsus. Pesti 200 miljardit eurot. Omal ajal oli see see ullikese M.Laari poliitiline otsus meid Rootsi pankadele maha müüa. Laar ise nimetas oma majandussegadusi šokiteraapiaks. Šokk oli tõesti, ainult, et teraapiat polnud. Alternatiiviks Rootsi Pankadele oleks olnud ühistupangad, nagu tahtis Savisaar ja see oleks meid päästnud. Aga Savisaare ja tema panga tapmisega eliidi ja ka rumala rahva poolt tehti suur viga meie riigile. Nüüd nutame küll, et pole tööstust, pole rahandust, pole palkasid, pole pensione, noored lahkuvad kaotanud lootuse paremale elule. Aga selle me valisime ise andes kogu aeg hääle türannide-oravate poolt. Veskimäe ütles hästi, et kui meil, või terves ELiidus midagi ei muutu, siis 5 aasta pärast on EL lagunenud ja me kas hävime, või langeme hullema diktatuuri alla. Kui lugeda tänaseid lehti, siis neis juba hakkab ilmnema Reformierakonna terror.

  2. u. 6 kuud ago
    Reply

    Teadus peaks suutma ennast ise majandada – koostöös ettevõtjatega.
    Vähem teaduse sulgedega ehitud bürokraatiat…

  3. Kuidas 6 kuud ago
    Reply

    pean ma aru saama järgmistest arvudest?
    2017.a eraldati Eestis teaduslikuks uurimiseks ja arendamiseks näo kohta $262, EL-is keskmiselt $659. See teeb meist 2,5 korda enam aga meie sissetulekud on 4-5 korda tillemad. Miks? Miks meie teadus ja arendus tühja jookseb?
    El-ist lahkuval Ühendkuningannariigis eraldati näo kohta $693, see on meist enam 2,64 korda. Kas aga sealsed alamad saavad niipalju palka ja pinssi rohkem kui meie?
    Paraguais eraldatakse parasiitdele näo kohta ainult $9 ehk 28 korda vähem kui meil aga rahvas on seal õnnelikum kui meil? Kas õnn peitub siis vaesuses või teaduse alarahastatuses?

  4. Miks 6 kuud ago
    Reply

    Jurka ei selgita, millega need salapärased mittekasutoovad teadlased tegelevad? Miks peab neile peale maksma, kui teadlased peaks midagi uut looma, et sel ka mingi väärtus oleks ja seda saaks müüa?
    Kus on aruanne, kes mida on teinud, milline kasu on olnud ja palju mingi eraldatud euro on sisse toonud ehk ennast õigustanud? Või meil käibki nii, et tehakse teadust teadusetegemise enda pärast, et saaks lahtrisse linnukese joonistada ja rahva raha laiaks lüüa?
    Oi kuidas ma tahaks neile küsimustele vastuseid! ma tahan ju ometi teada, KUHU, KELLELE ja MILLEKS minu raha kulub? Saan ju kätte loodud väärtuste eest vaid poole, pool kaob kuskile pärakaauku.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.