Ministeerium on ette valmistanud põhikooli lõpueksamitest loobumise eelnõu

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium saatis teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, selle heakskiitmise korral ei pea noored alatest järgmisest õppeaastast põhikooli lõpetamiseks eksameid sooritama.

Minister Mailis Repsi sõnul on nii ministeerium kui ka huvigrupid ühel nõul, et on aeg muuta õppetulemuste hindamissüsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Juba õppeaasta alguses väljapakutud idee sai ühiskonnas tugeva toetuse. “Väga paljud õpilased teavad juba enne põhikoolieksamile minekut, kuhu nad edasi õppima lähevad. Põhikoolieksamid dubleerivad gümnaasiumisse astumise katseid ning tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse,” ütles Reps. “Oleme valmis pakkuma uue lahenduse, mis lisaks tarbetu koormuse vähendamisele annab ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta.”

Plaani kohaselt edaspidi otsustab selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud, kool ise. “See on õige ja õiglane lähenemine, kuna õpilase küpsust ja valmidust edaspidiseks haridusteeks oskab kõige paremini hinnata just kool, kus õpilane on üheksa aastat õppinud,” sõnas Reps ning lisas, et koolides jätkatakse õpetamisega riikliku õppekava järgi, kuid kõikidele samasuguse eksami sooritamise asemel saavad koolid ise sätestada, mis on põhikooli lõpetamistingimused. “See võib olla näiteks uurimistöö või projekt, millega hinnatakse mitte ainult õpilase teadmisi ühes konkreetses aines, vaid ka teisi eluks vajaminevaid oskusi ja pädevusi”.

Muudatuste jõustamisel muutub riiklik testimissüsteem paindlikumaks ning testimisega kaasnev koormuse jaotus ühtlasemaks. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele testi, kuid jälgitakse, et see ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku. “Riigikeele oskamine on eduka toimetuleku peamine eeldus ning kahtlemata on oluline mõõta põhihariduse omandanud noore eesti keele oskuse taset nii emakeele kui ka teise keelena,” ütles minister Reps.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste lisaks eesti keelele ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, kes saab paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades, kui ka koolidele, kes saab tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrdluses. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Pärast kooskõlastusringide läbimist esitatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele. Valitsuses heakskiidu saamise järel edastatakse eelnõu riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

1 Kommentaar
  1. Nüüd 5 kuud ago
    Reply

    on see jõudnud ka pikkade juhtmetega Mailiseni. Olen kogu aeg rääkinud, et mis tahes kooli lõpetaja peab läbima oma aladel pidevalt testid, et siis hinnata tema teadmisi 100-pallises ulatuses. On mingi ülesande suurim punktisumma 637 ja õpilane saab 584, siis on ta hinne 100-pallises astmestikus 91.
    Nii saab õpilane hinde igas aines (ma.tas 34, keemias 28, eesti keeles 87, kirjanduses 91, ajaloos 76 jne et on kohe näha, et tegem,ist on luulutajaga, reaalaineid ei jaga üldse) ja see oleks aluseks ka teis ekooli astumisel. Meil aga on kombeks hinnetega sahkerdada ning see ei lähe läbi. Seepärast paljud koolid hindavad veel eraldi, kas loll on ikka loll. Kui mõistust on, võib kooli võtta, kui mitte, siis saadetakse ta riigikokku seadusi tegema või kellegi vihmavarju hoidma.
    Kuid tuleb arvestada ka ajategurit. Nt ma ise mäletan väga vähe paljudest ainetest, olen ajaga maha käinud ja mälu viskab ise liigse prügikasti. Seepärast oleks kena kunagist hinnet hakata ajaga alla hindama. Siis aga oleks igal õpilasel õigus teha kordustest ning parema tulemuse korral saaks lähtekohaks juba see. See oleks ühtlasi ka ajakohane ehk jätkusuutlik õpe.
    Keerulisem on oskustega. Üldhariduskoolis peaks iga õpilane oskama õmmelda, hööveldada, kruve keerata, naela lüüa, tapeeti panna, värvi segada, puid lõhkuda jpm. Meil on väga piiratud kunsti- ja käsitöötunnid. Elumajanduslikku õpet pea polegi. Ei te akõiki, kuid 3-s põhikoolis, kus ma ise olen õpetanud, pole ühtki tundi santehnika parandamiseks, elektrijuhtme paigaldamiseks jpm. Isegi tapeeti ei õpetata panema. Noor läheb ellu lollina.
    Olekski arukam, kui enne keskasse minekut peaks iga põhika lõpetanud aasta töötama 4-5-l erialal. Ta saaks siis vähemalt pildi, mis ümbruskonnas saadaval ja saab ka valida, kas asub tööle, õpib edasi või jääbki vanemate õlule.
    Igatahes ei tohiks me lähtuda petvatest arvudest ja õpperahast, vaid sisust ehk kuidas ja mida õpilane teab või oskab ja mida ta on suuteline omandama.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.