Teadus saab 150 miljonit lisa ning tõuseb pensionide maksuvabastus

ESTCube-2 Artist Impression Eesti teadlased on viinud meid kosmosesse ja teinud olulisi läbimurdeid meditsiinivaldkonnas ning mujalgi. Teadus- ja arendustegevus jääb Jüri Ratase teise valitsuse prioriteediks ning selle rahastust suurendatakse. Foto Vikipeedia

Andre Hanimägi

Riigieelarve-strateegia on praeguseks kinnitatud ning mitmed eelarvearutelud jätkuvad veel ka sügisel, mil ootab ees 2020. aasta riigieelarve kokkupanek. Siiski on tänaseks vastu võetud mitu olulist otsust, mille puhul võinuks arvata, et need võetakse vastu positiivsemalt ning ka opositsioonipoolse kiituse saatel. Mitmed kokkulepitud punktid on ju erakondade-ülesed ning olid kajastatud Riigikogu valimiste eel nende platvormides.

Näiteks lepiti riigieelarve-strateegias kokku, et nelja aasta jooksul suunatakse enam kui 152 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse. Samuti tõstetakse pensionide maksuvabastust 50 euro võrra, mis jätab keskmise pensioni ka edaspidi maksuvabaks ning tõstab ka töötavate pensionäride sissetulekut. Rohkelt poleemikat tekitanud alkoholiaktsiisi langetatakse 25%, millega loodetakse vähemalt osaliselt peatada piirikaubandus Eesti ja Läti vahel ning tõsta meid külastavate Soome turistide arvu.

Teadus pole õllest sõltuvuses

Koos välja tulnud sõnumid õllehinna langusest ja teaduse rahastamisest tekitasid esialgu rohkelt segadust, mis päädis lausa leinapärgade panekuga Stenbocki maja ette. 152 miljonit lisaeurot olukorras, kus riigieelarve struktuurse tasakaalu nõude tõttu tuleb paljudest soovidest ja eesmärkidest loobuda, tundub olevat kiitust pälviv samm. Ometi peeti hoopis teadmistepõhise Eesti matuseid ning kriitikat jagas koalitsioonile ka president. Samuti levis sotsiaalmeedias kiirelt pahameel, et õllehinna langetamiseks on riigil raha küll, kuid teaduse rahastamine ühe protsendini SKP-st ei jõua.

Alkoholiaktsiisi langetamise ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise tõstmise vahele muidugi võrdusmärki panna ei saa. Seda kasvõi põhjusel, et aktsiisi langetamine tähendab lähematel aastatel riigieelarvele praeguste hinnangute kohaselt pigem nulli või plussmärki. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise viimine ühe protsendini SKP-st vajaks nelja aasta jooksul 152 miljoni asemel aga hoopis 512-miljonilist rahalist panust. Teaduse rahastamine pole seega õllehinnast mingil moel sõltuvuses ning kindlasti polnud valitsusel kaine mõistuse toetamise asemel prioriteet vastupidine.

Keegi ei eita, et teadus vajab suuremat rahastust ning oleme põhjanaabritest selles vallas kahjuks kaugel maas. Tõepoolest, ka peaaegu kõik Eesti erakonnad kirjutasid 19. detsembril 2018 alla kokkuleppele, mille kohaselt soovitakse tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamist 1%-ni SKP-st. Paraku pole vaid teadus see, kuhu lisaraha on vaja igal juhul suunata. Eesti kulutab sotsiaalkaitsele samuti tunduvalt vähem kui on Euroopa keskmine. Vajadusi on alati rohkem kui võimalusi, ja seda kõikides valdkondades.

Pensione tuleb tõsta

Tekkinud olukorra võttis hästi kokku BNS-i ja Postimehe majandustoimetuse juht Harry Tuul oma artiklis „Ratase peks on kindel“. Ta viitas, et ühtaegu oodatakse Jüri Ratase valitsuselt eelarve tasakaalu ning kõikide soovide täitmist. Ükskõik, mida peaminister teeb, tabab teda kriitikalaviin.

Kuigi kõik valdkonnad vajavad lisaraha, ei ole keegi nõus päriselt ütlema, kust soovitud eurosid leida ja kellelt need ära võtta. Mis valdkond on vähem prioriteetne ning mis on kõige olulisem? Tänane valitsus on leidnud, et ministeeriumid peavad otsima täiendavaid kokkuhoiukohti ehk üle vaatama oma töökorralduse ja kulud ning muutma riigi õhemaks ja tõhusamaks. Üleliigse bürokraatia vähendamine ja riigieelarve pulkadeks lahti võtmine oli kokku lepitud ka koalitsioonikõnelustel.

Niisamuti on kokku lepitud erakorraline pensionitõus, mille jaoks otsitakse aktiivselt vahendeid ning mis jääb Keskerakonna olulisimaks punktiks. Esimese sammuna suutsime tõsta pensionide maksuvabastust, et keskmine pension oleks jätkuvalt maksuvaba. Nüüd tuleb lisaks kevadisele pensionitõusule ära teha ka erakorraline tõstmine ning selleks igal juhul otsitakse aktiivselt võimalusi. Keskerakond ei tagane sellest nõudmisest. Mäletatavasti loobuti koalitsioonist Reformierakonnagagi põhjusel, et nende prioriteet oli maksuvabastuse tõstmine kõikidele, mille teostamine aga oleks välistanud igasuguse võimaluse pensione tõsta.

Keerulises eelarveolukorras ei saa täna teha kõike seda, mis lubatud, kuid on oluline, et säiliksid need eesmärgid ja põhimõtted, miks valijad Keskerakonda valimistel toetasid. Tänased sammud ning koalitsioonikõnelustel kokkulepitu kinnitavad, et siht parandada kõikide Eestimaa inimeste heaolu on jätkuvalt olemas.

2 kommentaari
  1. Miks 4 kuud ago
    Reply

    ma ei leia kuskilt teadlaste rahastamisviisi allikat? Et kellega milles koku lepitakse? Et see punt teadlasi kohustub lepinguga 3 aasta jooksul leiutama massina, millega saab sitast saia teha ja põllukivist tohtri vorsti ning vastutasuks saavad leiutise esitlemise järel niimitu miljonit lepingu täitmise eest? Ja kui ei leiuta, siis tulemus on ju 0.
    Aga nii uduselt rahva raha laiali jagada, et ükski teadlane oma töö eest ei vastuta aga raha saab ja kulutab, ei saa lubada!

  2. Ott 4 kuud ago
    Reply

    Aga peavoolumeedia sellest ei kirjuta. Imestama paneb see, et ei tuldud tänavale kahe eelmise reformistliku valitsuse ajal ja ei nõutud raha teadusele. Nojah eks teati et nagunii ei saa, aga nüüd avanes võimalus sest Keskerakond püüab inimeste heaks teha kõik mis võimalik ja parandada neid tohutuid vigu mida tegid eelmised valitsused.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.