10 aastat hiljem

Enn Eesmaa

Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees, Keskerakonna välissekretär

Sellist pealkirja kandis Alexandre Dumas’ musketäridesaaga kolmas ja viimane osa. Kümne aasta eest algas Euroopa Liidu idapartnerluskoostöö kuue idapoolse partnerriigiga. Tähtsad otsused tehti aastal 2009 Praha tippkohtumisel, mispeale idapartnerlus on nii Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas kui ka kahepoolses arengukoostöös Eestile oluline prioriteet.

Eesti on algusest peale toetanud partnerriikide erksuse tõstmist, mis loob aluse suveräänsete otsuste langetamiseks. Probleemiks on kõigis partnerriikides õigusriigi nõrgapoolne areng ning kahjuks ka korruptsioon. Meediavabadusega pole asjad korras mõneski riigis. Tänini on Armeenia ja Aserbaidžaani vahel pinged, mis lõid välja ka Vilniuse konverentsil. Küsimus pole pelgalt Mägi-Karabahhi probleemides, vaid kirgi tekitavad isegi mõnede tippsportlaste vastased provokatsioonid, mida üks osapool provokatsiooniks ei pea. Hiljuti juhtus nii ühe armeenia tippjalgpalluriga Bakuus.

Olukorra teevad keerulisemaks ka mõnede riikide poolt harrastatav majanduslik ja poliitiline surve. Novembris 2017 Brüsselis toimunud idapartnerluse tippkohtumine oli Eesti EL Nõukogu eesistumise üks vaieldamatu tähtsündmus. Mäletatavasti võeti toona vastu ühisavaldus ning lepiti kokku praktilises tegevuskavas, mis sai nimeks „20 deliverables for 2020“. Seega seati konkreetsed sihid, mida saavutades võiks  jõuda kõiki rahuldavate tulemusteni juba järgmisel aastal.

Loomulikult on idapartnerlusel ka parlamentaarne tasand. Läinud nädalal toimus Vilniuses Balti Assamblee poolt kokku kutsutud rahvusvaheline konverents, millel kõikide idapartnerlusriikide esindajad rääkisid saavutustest, kuid ka sellest, mida lähitulevikus teha tuleks. Esindasin Riigikogu koos Johannes Kerdi ja Siim Kallasega, juhatasin üht kolmest paneelarutelust ning kohtusin paljude kolleegidega teiste parlamentide väliskomisjonidest. Jututeemasid on palju.

Idapartnerite areng

Moldovas toimusid veebruaris parlamendivalimised, kuid valitsust pole tänaseni suudetud moodustada. Õigusriigi probleemide tõttu on Euroopa Liit peatanud eelarve otsetoetused ja makrofinantsabi ning suunanud osa abiprogramme valitsussektorilt ümber kodanikuühiskonna toetuseks. Eesti toetab tänavu Moldova projekte ligi miljoni euroga. Ukraina puhul on see summa 1,2 miljonit eurot.

Ukrainas toimuvad peagi parlamendivalimised. Pärisin, mida Ukraina kolleegid arvavad idapartnerlusteemade arengust pärast uue parlamendi töö algust. Seni on Kiiev avaldanud soovi kogeda sügavamat integratsiooni neljas valdkonnas – energia-, digi-, kaubandus- ja justiitsküsimused. Kolleegide arvates nad ei näe võimalust Ukraina seisukohtade muutmiseks.

Gruusia on eurointegratsiooni vallas mõndagi saavutanud. Gruusia kolleegid kinnitasid, et idapartnerlusprogramme jätkatakse aktiivselt. Seda kinnitas oma äsjasel Eesti visiidil ka Gruusia president Salome Zurabišvili, kellega sain mõtteid vahetada, Gruusia suursaadikuga Eestis aga vestlesin pikemalt. Teatasin talle, et kavatsen osa võtta rahvusvahelisest konverentsist Batumis ning võimaluse korral esinen seal ka ettekandega. Kindlasti mainin siis Eesti toetust Gruusia projektidele summas 950 000 eurot.

Armeenias mindi mullu üle parlamentaarsele riigikorrale. Detsembris korraldati erakorralised valimised, mille võitis kevadiste meeleavalduste juht Nikol Pašinjan, kellest sai peaminister. Tema juhitud kabinet on üles näidanud huvi koostöö jätkamiseks Euroopa Liiduga, samuti tunamullu sõlmitud uut tüüpi koostöölepingu rakendamiseks.

Aserbaidžaaniga käivad praegu läbirääkimised partnerlusleppe sõlmimiseks, ning koostöö-prioriteetide väljaselgitamiseks. Selles riigis otsustab suuresti president, mistõttu oleme valmis mõnevõrra aeglasemaks asjade edenemiseks.

Kõige kaugemal igapäevasest koostööst Euroopa Liiduga on täna Valgevene; selleks pole mingit raamlepingulist alust. Paika tuleks panna partnerluse prioriteedid. Siinkohal on Minskil erimeelsused Leeduga Astravetsi tuumaelektrijaama probleemide osas. Valgevenel on erisuhted Venemaaga ning praegu püüab Moskva hoogsalt arendada Vene–Valgevene liitriigi loomist.

Idapartnerlust toetavad peaaegu kõik ning sellega arvestatakse nii Ukrainas, Gruusias ja Moldovas kui ka Armeenias, Aserbaidžaanis ning Valgevenes, kelle esindajaid Vilniuses polnud.

Üks kõigi, kõik ühe eest

Meiepoolne sõnum on valmidus toetada kodanikuühiskonda, kel on tähtis roll reformide edukal elluviimisel. Rõhutame alati strateegilise kommunikatsiooni taseme tõstmise vajadust, ära ei tohi unustada hübriidiohte ning loomulikult elanike teadlikkuse ja informeerituse tõstmist Euroopa Liidu olemusest ja toimimisest.

Idapartnerluse mitmepoolsed tegevused juhinduvad nüüd Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal toimunud tippkohtumisel otsustatust ning hõlmavad nelja prioriteetset valdkonda – avaliku halduse reform, majandussuhted ja turgudele ligipääs, transpordi- ja energiaühendused, keskkond ja inimestevahelised kontaktid.

Kahepoolselt on Gruusia, Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga allkirjastanud assotsieerumislepingu koos selle juurde kuuluva laiaulatusliku ja kõikehõlmava vabakaubandusalaga. Kõigil kolmel on ka viisavabadus Euroopa Liiduga. Partnerriigid on seni rohkem saavutanud majanduses ja ühenduste osas, näiteks tehakse tööd rändlustasude kaotamiseks. Mõndagi on tehtud hariduse vallas. Erasmus+ programmist on osa võtnud üle 30000 noore.

Mul oli heameel meelde tuletada, et Eestis tegutseb juba kaheksandat aastat Eesti Idapartnerluse Keskus, kelle organiseeritud aastakonverents Tallinnas selle aasta veebruaris andis oma väärika panuse idapartnerluse arenguks. Idapartnerluse Keskus ühendab endas Euroopa Liidu idapartneritele suunatud koolituskeskust ja idapartnerluse-teemadega tegelevat mõttekoda. Sain Vilniuses paar perspektiivset kontaktisikut meie keskusega koostöö arendamiseks.

Loomulikult rääkisime palju idapartnerluse tulevikust. Kõik partnerriigid loodavad, et senine töö jätkub ja muutub aktiivsemaks. Palju häid sõnu öeldi Marshalli plaani laadse abistamisprogrammi idee kohta. Eesti on alati toetanud võimalikult individuaalset lähenemist, mis looks reforme edukamalt ellu viivatele riikidele rohkem koostöövõimalusi. Samal ajal peame oluliseks kõikide partnerite kaasamist läbi neile kõige rohkem huvi pakkuvate valdkondade. Need nimekirjad on partnerriikides valmis ja on pikad. Seega tööd jätkub veel vähemalt kümneks aastaks. Ehk kauemakski? Ikka nii, et üks kõigi, kõik ühe eest. Otsekui Alexandre Dumas’ romaanides.

 

 

1 Kommentaar
  1. Jane 2 kuud ago
    Reply

    Mina olen alati olnud Keskerakonna pooldaja aga ELu suhtes skeptik ja ei jaga ka Eesmaa vaimustust, pealegi väikestest riikidest ei olene midagi. Meie elu pole EL-us olles paremaks läinud reformistlike valitsuste ajal vaesus aina kasvas ja keegi ei seganud vahele. Meie Venemaa-vastane hoiak on vale sest praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja oleme loobunud kasulikest majandussuhetest. Relvastumise peale läheb palju raha ehkki keegi ei kavatse meid rünnata. Tuleks lõpetada sekkumine teiste riikide siseasjadesse sest meil on omal palju probleeme mida on tekitanud Ansipi ja Rõivase valitsused. Venemaa pole meile probleeme tekitanud vaid tahab meiega hästi läbi saada. Minu arvates Brüsselis tegeletakse peamiselt Venemaa-vastase tegevusega ja põgenike jaotamisega riikide vahel. Jagan ka EKRE arvamust EL-u suhtes. Paljus on neil õigus.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.