Keskerakond ei tagane oma valimislubadustest

Kersti Sarapuu, Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimees

Riigieelarve strateegia läbirääkimised kolme koalitsioonierakonna vahel on lõppenud ning esmane versioon valitsuse poolt ka kinnitatud. Kahtlemata jäävad selja taha väga keerulised läbirääkimised, sest kõigil kolmel erakonnal on soovkohti rohkem kui riigil rahalisi vahendeid. Siiski on kokku lepitud mitmeid põhimõttelisi otsuseid, mis peaksid ühel või teisel viisil puudutama kõiki Eestimaal elavaid inimesi.

Kuigi Eesti majandus kasvab ning on heas korras, siis sõltuvalt riigieelarve baasseadusest on praegune esimene eesmärk saavutada eelarve struktuurne tasakaal. See tähendab, et kiire kasvu aastatel valitsus rahustab ning raskematel aegadel toetab majanduskasvu. Paraku nõuab tasakaalu saavutamine valitsuselt keerulisi valikuid. Mõneti nõudlikus eelarveolukorras ei saa me teha kõike seda, mis lubatud, kuid on oluline, et säiliksid need eesmärgid ja põhimõtted, miks valijad Keskerakonda valimistel toetasid.

Nii ei kavatsegi Keskerakond taganeda oma peamisest valimislubadusest – erakorralisest pensionitõusust. Tõsi, millal täpsemalt ning kui suures ulatuses, seda arutletakse sügisestel eelarve läbirääkimistel. Erakorralise pensionitõusu vajadust näevad ka meie partnerid EKRE ja Isamaa ning nende üksmeelsust kinnitab asjaolu, et see sai kindla eesmärgina lisatud aprillis avaldatud koalitsioonilepingusse. Erakorraline pensionitõus suurendaks mõistagi Eesti pensionäride heaolu ning, mis peamine, päästaks pooled eakad vaesusriskist. Kuigi erakorraline pensionitõus jääb oma võimalust ootama, on igati tervitatav valitsuskoalitsiooni otsus tõsta pensionäride maksuvaba tulu kuus 50 euro võrra. Kuna iga-aastase indekseerimise tulemusel ületab pension juba järgmisel aastal üldise tulumaksuvaba miinimumi, mistõttu tulnuks keskmist pensionit saavatel eakatel maksta riigile tulumaksu. See poleks olnud aga õiglane. Maksuvaba tulu tõstmisega eakatele tagame, et aastatega oma tööga välja teenitud keskmiselt pensionilt ei võta riik ka järgnevatel aastatel tulumaksu.

Piirkondade arenguks

Nii nagu oleme valmis seisma eakate eest, peame seisma ka selle eest, et riigipoolsest toest saaksid osa mistahes Eestimaa paigus elavad inimesed. Praegusel juhul on suur osa rikkusest ja teenustest koondunud peamiste tõmbekeskuste Tallinna ja Tartu ümbrusesse. See ei peaks aga nii olema. Regionaalset ebaühtlust soovib vähendada ka ametisolev valitsuskoalitsioon, kuid seda kõike samm-sammult. Oleme üksmeelel, et järgmisel neljal aastal on Eesti kohaliku elu edendamisel oluline suurendada omavalitsuste võimekust ja panustada piirkondade arendamisse. Maapiirkondade jätkusuutlikuks arenguks on esmatähtis suunata lisavahendeid regionaalprogrammide rakendamiseks ning kohalike omavalitsuste toetamiseks.

Riigipoolset abikätt ootavad kõige enam just meie ääremaad. Seega oleme kokku leppinud, et viime endist viisi ellu Setomaa ja Peipsiveere ja väikesaarte programme ning jätkame eelmise valitsuse poolt algatatud Ida-Viru ja Kagu-Eesti regionaalprogrammidega.  Need on keerulised piirkonnad, mis seisavad igapäevaselt silmitsi selliste probleemidega nagu kahanev rahvastik, vähene teenuste kättesaadavus ja tööpuudus.

Viimast võib pidada võtmetähtsusega küsimuseks, sest maapiirkondade püsimine sõltub ennekõike sellest, kuidas säilitatakse olemasolevaid töökohti ja luuakse juurde uusi. Esimesed sammud riiklike toetusprogrammide rakendamiseks on juba astutud ning loodetavasti näeme juba peagi, kuidas riiklikud toetused on andnud maapiirkondade arenguks vajaliku tõuke. Igal Eestimaa inimesel peab olema võimalik elada seal, kus ta tunneb, et on tema parim paik – olgu see siis maal või linnas.

Paranev prognoos

Elu võimalikkusele maal on andnud oma panuse ka maakonnasisene tasuta ühistransport. Möödunud aasta juulis alustades oli tasuta bussisõidu toetajaskond väike. Siiski peavad kõik kritiseerijad nüüd mõru pilli alla neelama ning tõdema, et hääbunud transpordiliik on tegemas oma võidukäiku. Seda asjaolu kinnitab ka märkimisväärselt kasvanud reisijatehulk – tegemist on inimestele vajaliku teenusega. Seega peab tugev riigipoolne tugi kahtlemata jätkuma. Ääremaade kestvuse ning inimeste parema liikumisvabaduse huvides on kogu Eesti ühistranspordi toetuseks riigi eelarvestrateegias ette nähtud 437 miljonit eurot.

Viimastel nädalatel oleme kuulnud eelarvestrateegia osas nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet. Neil, kes skeptilised, soovitan oodata sügist, sest lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist jätkatakse siis eelarvekõnelusi 2020. aastaks. Loodetavasti aitab paranenud eelarveprognoos rõõmustada ka neid, kes praegu end kõrvalejäetuna tunnevad.

2 kommentaari
  1. Elmer Hill 6 kuud ago
    Reply

    Sm.Kersti Sarapuu, kus on teie abikaasa, kes varem oli igas pulmas peigmees ja igal matusel lahkunu?Kas tal mitte rahadega probleeme ei olnud, mistõttu pidi avalikust elust kõrvale tõmbuma.Teie ise aga ei teadnud kahtlastest tehingutest loomulikult midagi ja ikka võtate sõna Keski auks ja hiilguseks.Kui Ekre ministrile ära tehti, siis olite ka vait kui sukk-ise ometi nii puhas.

  2. Ühte 6 kuud ago
    Reply

    võib kohe öelda: pinssi tõstetakse siis, kui Eesti jõuab Ansipi lubatud 5 jõukama liiduvabariigi hulka. Seda pidas silmas ka Kersti aga tagasihoidliku ninanaisena ta häbenes tõde välja öelda.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.