Nädala juubilar: IVO LINNA 70

Teadaolevalt on Juhan Smuul öelnud, et nii vilets mees ta küll ei ole, et tal ühtegi vaenlast poleks. Smuuli sünnisaarel Muhumaal puhkeaega veetva muusiku Ivo Linna karisma on viletsa mehe staatusest miljoni kilomeetri kaugusel. Ivo Linnale (paljudele lihtsalt – Iffile) on osaks saanud rahva üksmeelne poolehoid, mille ta on võitnud hea lauluoskusega ja positiivse ellusuhtumisega.

1936. aastal kirjutas ajaleht „Petseri Teataja“, et seminari kooris laulab üks Linna-nimeline mees, keda kutsutakse „Petseri kloostri ööbikuks“. Jutt oli Ivo Linna isast Timoteus Linnast, kes tuli Saaremaale Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Sinodi määramisel, oli siin Püha Nikolai koguduse köster ja koorijuht, samuti õpetaja Kuressaare linna algkoolis. Teises Maailmasõjas oli ta Eesti Laskurkorpuses sanitar. Pärast haavatasaamist Velikije Luki lahingus vabastati ta väeteenistusest.

Saaremaal on Timoteus Linna juhatanud rajooni täitevkomitee haridusosakonda, aga oma elutöö teinud turismi arendamisel ja muuseumide väljaehitamisel. Timoteus Linna abikaasa oli saarlanna Helene Peegel – Eesti ajakirjandusteaduse ja -kultuuri rajaja Juhan Peegli õde. Mõnegi tähelepaneku põhjal on soliidsemas vanuses Ivo Linna oma onuga välimuselt üsna sarnaseks muutunud.

Ivo Linna nägi Kuressaares ilmavalgust 12. juunil 1949. Enne seda olid peres juba poeg Taivo (1941–1996), kes sai tuntuks metallikunstniku ja muusikuna, ning 1947. aastal sündinud Temme, kes erialalt meisterkiviraidur.

Mitmed tuntud muusikud on loometeed alustanud oma kodukandis. Ivo Linna alustas Kingissepa linna esimeses kitarristide ansamblis. 1967. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. Sarnaselt mitmete loomeinimestega jäid akadeemilised õpingud siiski pooleli. Austus eestluse ja eesti keele vastu kuulub vaieldamatult Ivo Linna vaimsuse  juurde. Ennekõike on ta laulnud eesti keeles. Tartus kuulus Ivo Linna ansamblitesse „Müstikud“ ja „System“, milles mängiti põhiliselt biitmuusikat.

Nõukogude armees teenis Ivo Linna aega Eestis –sõjaväeorkestris Tondil. „Režissööri abina pidin mina käima Iffi sõjaväeosast telesalvestusele välja kauplemas,“ meenutab elulooraamatus „Paljugi võiks öelda veel“ Reet Linna,  Ivo tulevane ja esimene abikaasa.

Esmakordselt astus Ivo telepubliku ette saates „Kanal 13“, mille toimetajaks ja saatejuhiks oli Mati Talvik. 1970. aastal valminud telefilmis „Duett-Duell“ laulis Ivo Linna „Ma olen nagu sangar seiklusfilmis“. Seda on peetud tema esimeseks telesalvestuseks.

Muusikaajakirjanik Anne Erm kirjutab raamatus „Polkast rokini“: „Uue põlvkonna lauljaist, kelle populaarsusele aitas suuresti kaasa telemaagia, oli esimesena kuulajate südamed võitnud Jaak Joala. Ivo Linna valis selleks oma tee, tema pärisosaks sai elurõõmus muusika.“ Anne Erm peab Ivo Linna muusikuküpsuse väljakujunemises oluliseks esinemisi Olav Ehala ansambliga ja orkestriga „Vana Toomas“.

1975–1980 laulis Ivo Linna ansamblis „Apelsin“. Ansambli „Rock Hotel“ üheks firmamärgiks on Ivo Linna jäänud tänini. Teletoimetaja Reet Linna on meenutanud, et esmakordselt tuli ansambel kokku telesaate „Muinaslugu muusikas“ jaoks. Saate teemaks oli rockn’roll, autoriks Valter Ojakäär.

Ivo Linna oli ka Eesti Raadio estraadiorkestri koosseisuline solist. Paljud laulud, mille autorid pälvisid kõrget tunnustust Arne Oidi nim. lauluvõistluse võistluskontsertidel ja Eesti Raadio lauluvõistlusel „Mehed, meri ja maa“, laulis esmaesituses Ivo Linna.

Ise on ta kirjutanud laulud „Vana auruvedur“ ja „Kuuskümmend viis“. Eesti mängufilmilukku jättis ta jälje, kehastades lendur Viktor Venet Olav Neulandi mängufilmis „Reekviem“.

Ivo Linna osa Eesti kaheksakümnendate aastate muusikas on sisukalt lahti mõtestanud Anne Erm. Ta arvab, et siis oli Ivo Linnat koduvabariigis vaja rohkem kui kunagi varem. „Jaak Joala ja Tõnis Mägi olid oma kontsertidega läinud n.ö suurele ringile, mitmed vanema põlvkonna lauljad olid aga aktiivsest kontserttegevusest tagasi tõmbunud, mistõttu kodus oli vägesid tõesti vähevõitu.  Ivo Linna ei öelnud kunagi ära, kuna tegemist oli huvitava ettevõtmisega. Ta laulis poplaule, igihaljaid viise, bluuse, rokiklassikat, kantrit. Ta otsekui veenab kuulajat, et hea tunne on positiivse maailmatunnetuse alus.“

Ivo Linna pole poliitik, kuid seoseid poliitikaga on tal nii väiksemas ja naljakamas kui ka suuremas ja üllamas mastaabis.

Nõukogude aastatel esitas ta Valter Ojakääru laulu „Vastu kerkivale Kuule“, mille Jaan Kaplinski tekstis read „Saame oma tuppa, saame ühte voodi, saame teineteise nõnda kui meid loodi“. Selle laulu esitamine Eesti Raadios keelati või seda lubati eetrisse ainult erandolukorras, põhjuseks „pornograafiline“ tekst.

Laulvas revolutsioonis kujunes Ivo Linnast selle ühiskonnaprotsessi üks laulikuid, kes laulis kuulsaks Alo Mattiiseni laulud „Eestlane olen, eestlaseks jään“, „Sind surmani“, „Ei ole üksi ükski maa“, „Mingem üles mägedele“. Tol ajal kuulus Ivo Linna ennekõike Mart Laari sõpruskonda.

Oma raamatus „Peaminister“ kiidab Ivo Linnat aga ka Edgar Savisaar. „Eriti valmistas head meelt, et lossirõdul käis sel õhtul (toimus rahvapidu Toompea lossi ees) rahvale esinemas ka Ivo Linna. Ta oli küll lubanud minna Meiusi (ärinaine Evelin Meiusi) üritusele, kuid otsustas pooleks tunniks tulla ka meie juurde.“

Sündmus, mis Ivo Linnast üheksakümnendatel aastatel veelgi rohkem rääkima pani, oli Priit Pajusaare eurolaul „Kaelakee hääl”, mis saavutas Eurovisiooni lauluvõistlusel 5. koha. Ta esitas seda koos toona verinoore Maarja-Liis Ilusaga ning laul kõlas kui vanaisa ja lapselapse duett.

Ivo Linna ongi üks jõulisemaid isiksusi põlvkondade sidususe loomisel. 2016. aastal Jõgeval toimunud II Eesti Naiste Tantsupeol „Mehe Lugu“ saigi Ivo Linna patrooniks kui eesti mehe parim etalon.

Vaatamata perekonnanimele on Ivo Linnal juba selline karakter, et läbi ja lõhki linnamees ta olla ei saa. Ivo Linna suvekodust Muhumaal saab hea ülevaate Tallinna Televisiooni saatesarjas „Kas tohib?“, kus ta tutvustab oma majapidamist saatejuht Kristiina Võsule. Seal saame teada mõndagi Ivo Linna talupojafilosoofiast: näiteks arusaama, et vanale majale ei sobi tänapäevaseid „vigureid“ lisada; hädavajalik on suveköök. Seinal näeme maale, mille autoriks Ivo praegune abikaasa Imbi Linna. Mitmel maalil on kujutatud mereäärset elu, ka kalu.

Pereteemadel veel niipalju, et Reet Linnaga on Ivol tütar Hanna-Stina ja poeg Robert, kes samuti saanud tuntuks muusikamaailmas. Oma panuse on Ivo andnud ka Reeda esimesest abielust sündinud poja Kenti kasvatamisel.

Ivo Linna tunnustuste üleslugemiseks ühe käe sõrmedest ei piisa. Nimetagem Ranna sovhoosi auhinda laulu „See meeletu maailm” esitamise eest (helilooja Valter Ojakäär, teksti autor Heldur Karmo). 1987. aastal sai ta ENSV teenelise kunstniku aunimetuse. 2000. aastal pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Eesti Fonogrammitootjate Ühingu elutööpreemia „Panus Eesti muusikasse“ tuli 2008. aastal. Hendrik Krummi preemia silmapaistva loomingulise karjääri ning Saare- ja Muhumaa järjekindla esindamise eest saadi 2017. aastal ning tunnustus Sajandi Saarlane ja vabariigi taastamise tänukivi 2018. aastal.

Ivo Linna 70. sünnipäeva pidu saab teoks kontsertidega paljudes kaunites Eestimaa paikades. Ehk kõlab tänase Eesti ühe kuulsama saarlase laul kõige paremini just suursuguste veekogude ääres? Kontserdil „Peipsi romantika“ laulab ta näiteks Jõgevamaal, otse järvekaldal asuval Kasepää laululaval.

Jaan Lukas

4 kommentaari
  1. Elmer Hill 2 kuud ago
    Reply

    Aga kuhu jääb Sm.Linna suur etteaste Mustade Südamete sabatil?
    Ja veel: millal laulumees jälle laulab oma rahva mahasalgamisest ja eestlaseks olemisest?Kas kadrioru dressident seda linnakesel enam lubab teha, see käib ju globalistide ja brüsseli türannide tahte vastu?Eelkõige, kas Linna ise enam tahab neid laule laulda?

  2. Pask 2 kuud ago
    Reply

    Kindlasti ei oleks Ivo Linna hea laulja, kui oleks kiitnud Ühtse Venemaa Eesti filiaali, kummardanud tiblasid ja kiitnud kremli pärdikuid. Aga seda ta teinud ei ole ja on tõesti HEA LAULJA. Pälju õnne!

  3. Kindlasti 2 kuud ago
    Reply

    on Ivo olnud hea laulja ja laulnud häid meeldejäävaid laule. oleki on ta saanud aga viimastel aastatel, kui ta on ahnusest hakanud teenima pedesid ja Brüsselit. Ning sellest ta ennast enam puhtaks ei pese kuidagi. Pole ta enam sugugi PUHAS rahvalaulik.

    • Mitte 2 kuud ago

      oleki, vaid pleki.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.