Eesti elektriäri – priviligeeritud kaupmees ja lollitatud tarbija

Tiit Toomsalu, ekspoliitik

Aastal 2018 lõhati elektriäris lausa kaks uudistepommi. Eesti Energia teatas elektrihinna radikaalse tõusu paratamatusest, anti teada elektritootmise võimsuste langusest koos ähvardava turudefitsiidiga. Tarnemonopol Elering kaalus sooduspakettide turuletoomist ergutamaks elektritarbimise piiramist.

Tõusetub sotsiaalne aspekt – elektri hinna tõus on üldise hinnatõusu mootor. Mis on lahti Eesti energiaturul, kuhu on kadunud võimekus sisenõudlust katta?

Nüüdseks oleme jõudnud varasemast hillitsevast lähenemisest kriisiennetuse tunnustamiseni. Postimehe majandusreporter hoiatab, et „põlevkivist loobumine võib maksta miljardeid“ ja et „Venemaa võib sageduse hoidmise eest küsida aastas miljoneid“. Eleringi juht Taavi Veskimägi joonistab ettekujutuse kolmest elektridefitsiidi stsenaariumist, sh. kodutarbijate elektrita jäämisest, kui elektri omatootmise katkemise ühest võimalikust järelmist. Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel hoiatab, et energiakriisi oludes „head naabrid ei aita“ vaatamata sellele, et põlevkivielekter Eestis lämmatatakse Euroliidu kliimapoliitikat ellu viivalt.

Nähtuse mütoloogiliseks vasteks on „mitmepäine lohe“. Põrkuvad tarbijate, ärigigantide (Eesti Energia, Elektrilevi, Elering) huvid ja Eesti riigi poliitilised huvid ning Euroliidu turureeglid. Rääkimata õilmitsevast filosoofiast, mis eelistab importi isetootvale varustuskindlusele.

Habemega lugu

Elektritootmise (tagas 90% Eesti siseturu nõudlusest) allakäik Ida-Virumaal (Narva) on „habemega“ lugu. Netotoodang 1988. aastal 17,6 miljardit kWh, 2016. aastal 10,4 miljardit kWh. Perspektiiv 9–10 miljardit kWh.

Tootmisvõimekus sõltub installeeritavast netovõimsusest. 1988. aastal oli see 3400 MW, 2015. aastal ca 2800 MW. Oodatav lagi ca 1500 MW. Reservvõimsuseks ühenduskaablid Soome Estlink-1 ja Estlink-2 läbilaskevõimsusega ca 1000 MW.

Elektritootmine on allakäigutrepil ega pruugi katta tulevikus sisenõudlust. Suletavate Narva elektriblokkide renoveerimiseks puudub investitsioonivõimekus. Nn „maheenergia“ osakaal jääb paratamatult marginaalseks. Visioonid elektritarbimise piiramiseks ongi Elering perspektiivitundlikult lauale pannud.

Energiapoliitiliste otsuste mõju elektrihinnnale Eestis? Kuni 2012. aastani tugines see tootmisomahinnal pluss taotluslik kasumimarginaal. Riigiettevõttena toimis Riigikontroll. Valitses suhteline hinnastabiilsus. Üleminek (Estlink-1 valmimisel) nn „avatud turumudelile“ („börsihindade mudelile“) Skandinaavia elektribörsil (Helsinki börs) tõstis elektrihindu ligi kaks korda (päevaelekter 1,68 ja ööelekter 1,72 korda). Tarbijale kahjulik ja müüjale kasulik äriotsus lükati Euroliidu kaela.

Majandusministeeriumi asekantsler Ando Lepiman: inimeste pahameel on mõistetav, oleme liiga kaua nautinud madalat elektrihinda, rõõmuperioodi aeg on läbi, turu avamise kohustus tuleneb ühinemislepingust EL-ga. Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi talle omasel moel: ei maksa hinnatõusu üledramatiseerida, see ununeb kiiresti; üks „väike kahing“, kannatame ära turu kohanemise ja varsti isegi ei mäleta seda. Ärimõte: kohaliku omahinnaga toodetavale elektrile rakendame Skandinaavia börsihindu, saame priske kasumi.

Pisike tegija

Pisikese tegijana puudub Eestil võimalus börsihindu mõjutada. Eesti elektriäri sai võimaluse müüa nii Eesti siseturule kui ka Soome ning Lätti ja Leetu kohalikku produkti Skandinaavia hinnaga. Nn avatud turu sildi all tehti kasumit. Hinnakatalüsaatoriks 2018 on kuulutatud Eesti tootmisvõimsuste järsk langus alates 2020. aastast ning sundimport (eriti talveperioodil). Kallinemist 2018 kinnitab pikemas intervjuus ka Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, prognoosides hinnatõusu 2012. aasta hinnašoki tasemel (ca 1,6 korda). Rõõmu tundes hinnatõusu võimendatud nelja viimase aasta parima majandustulemuse üle.

Hinnatõusu mootoriks on ka Euroliidu konkurentsieeskirjade jõustamisega tekkinud Eesti elektrimonopolide autonoomsed ärihuvid. Autor peab silmas varasema ühendettevõtte lõhkumist Eesti Energiaks, Elektrileviks ja Eleringiks. Ettevõttesisene „ristdoteerimine“ asendus igaühe kasumitaotluslikkusega.

Tänase skeemi kohaselt tootja Eesti Energia „elatub“ börsi- ja tootmisomahinna erinevustest, Elering – elektriülekande põhivõrkude ning Estlink-1 ja Estlink-2 haldajana (loodi 2009) ning Elektrilevi (loodi 2004) toote alajaamast tarbijani toojana loovad iseseisvalt kasumit tarbija arvelt.

Eleringi põhivõrkude võrgutasude osakaal on suurim Euroopas. Soomes on võrgutasud tööstusele 20–30% soodsamad kui Eestis. Elektrilevi teenuse hind ei tugine ülekandevõrkude ekspluatatsioonilistel kuludel, vaid võrkude elektriläbivusel ning suur- ja väiketarbijate erikohtlemisel püsitasude rakendamisel.

Eesti Energiat ja Elektrilevi on süüdistatud ka otseses varguses nn „keskmiste tarbimismahtude“ rakendamisega, mis ületavad faktilise tarbimise mahu arvestusperioodil. Eesti Energia tükeldamine „ristdoteerimise keelu“ sildi all oli tarbijavaenulik ja samas oli ärikeskse hinnatõusu  mootoriks.

Eesti sisepoliitika on hinnatõusu tagantkihutaja – ärihuve tarbijahuvidele eelistades. Sildiks avalikkusele on nn elektrivõrkude desünkroniseerimine ehk lahtiseletatult – Eesti elektrivõrkude lahtiühendamine Venemaa loodepiirkonna elektrivõrgust ning liidendumine EL-i elektrivõrgustikuga.

Aktiivne lobbyst, Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi võrdleb Venemaa energiasüsteemist loobumist EL-i ja NATO-sse astumisega. Olav Kivirand (Baltenergo) näeb muutustes vaid Eleringi omakasu, poliitilist survet ja tarbijahindade tõusu, leides, et Venemaa võnkesagedus on hetkel üks paremaid, isegi Soome ei kavanda sellest loobumist. Ekspert Mati Valdma kinnitusel on Balti riikide ühendustel Venemaa ja Valgevenega suur stabiilsusvaru ja see ei tekita Eestile mingeid julgeolekupoliitilisi riske. Töökindlus ahelas Eesti–Läti–Leedu–Poola langeb aga tunduvalt. Balti riigid eraldi võetuna ei taga väiksuse tõttu vajalikku võrgusagedust.

Isegi Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu leidis, et Balti riikide desünkroniseerimine pole ei poliitiliselt ega majanduslikult otstarbekas. Aktsiisid kui riigipoliitiline hinnatõusuhoob olgu iseseisva käsitluse objektiks.

Ärihuvide eelistus

Integratsiooni süvendamine EL-i majandusruumis on kaasa toonud hinnatõusu. Ärihuvide eelistusele tarbimishuvide ees on kapitalikesksena üles ehitatud EL majanduspoliitika tervikuna. „Ristdoteerimise lubamatus“ konkurentsipoliitilise alusreeglina, kohustus energiaturg „avada“, Venemaa energeetilistest mõjudest isoleerumine, kliimapoliitika koos saastekvootide-äriga.

Eleringi juht Veskimägi tunnistas juba 2011. aastal ausalt, et Euroopa Komisjoni analüüs kinnitab taastuvenergia mõju elektrihinna kiirele tõusule, odava elektri aeg on möödas! EL-i kliimapoliitika kui fossiilsete kütuste kärpija kärbib ka põlevkivienergeetikat. Seda ei kompenseeri ei hüdro-, tuule- ega päikeseenergia. Narva hüdroelektrijaam kuulub Venemaale, nõukaaegsed kohaliku tähtsusega hüdroelektrijaamad (Leevaku jt.) jäävad kaotajaks looduskaitseliste ambitsioonide ees.

Kes keda ja mis mida on selgelt ärikeskne, mitte aga inim(tarbija)keskne. Nii Eestis kui ka Euroliidus tervikuna. Küsimus „Kas inimene majanduse või majandus inimese jaoks?“ võiks olla mitte vaid arvamusfoorumide, vaid ka tõsipoliitika jaoks – nii Tallinnas kui ka Brüsselis.

 

9 kommentaari
  1. Meenub 2 päeva ago
    Reply

    ühest Bulgaaria raamatust selline lõiguke: nii kui pimedaks läks, mindi voodisse lapsi tegema.

  2. Päikesepatarei 2 päeva ago
    Reply

    KES KURAT KEELAB TEIL PÄIKESEPATAREISID TOOTA JA TASUTA JAGADA ???
    IKKA TULEKS ODAVAM KUI METSAHÄVITAMINE. KAS PUIT SUITSU EI ANAGI???
    PÄIKESEPATAREID ON EHK AINUS MIDA HIINAST OSTA,SEST NAD ODAVALT MÜÜVAD , AGA SELLE KEELAS EUROLIIT ÄRA JA NÜÜD NUTAB CO” KROKODILLIPISARAID.
    KES KEELAB TEADLASTELE ÜLESANNET ANDMAST VESINIKUKASTIKE ARENDUSSE VÕTTA?
    KEEGI…SEAL… OI…SILM VAATAB ….VÕI HOOPIS LAISKUS JA LOLLUS VAHIVAD OTSE OTSA.
    AGA TUULIKUID ÄRGE SIIA KÜLL TEKITAGE!!! KUS ON TUULELOHED, MILLEGA MUJAL TUULT PÜÜTAKSE JA ELEKTRIT TOODETAKSE??? MIKS TE ALATI, EESTLASED, TEISTE VANU ASJU OSTATE?! MIS VIGA ON?

  3. Võrk Lollidemaal 2 päeva ago
    Reply

    EI TEA KAS ELEKTER KA NII LOLL ON ET KUST IGANES EESTISSE JOOKSEB JA SIIT SOOME, ET SIIS EESTISSE TAGASI TULLA JA TARBITUD SAADA.
    VÕRGUTASUD, VÕRGUTASUD, ….!!!

  4. u. 3 päeva ago
    Reply

    Tööstustest CO2 emissiooni suurenemine peaks olema korrelatsioonis CO2 siduvate ja hapnikku tootvate metsade juurdekasvuga. Metsade energiatootmiseks põletamisega ning metsaalade vähendamisega rikutakse tasakaal ja põhjustatakse saastemaksude koormist maksumaksjale.

    • u. 2 päeva ago

      On ammu arvatud, et peatselt maksustatakse ka puhta õhu tarbimine. Et Eestis on veel õhuhapnikku tootvat metsa säilinud – mujal euroopas on seda vähe – võiks Eesti riik vastava (kvoodi) maksu kehtestamisel suurt tulu saada. Sellest tulust saaks odavat elektrit sisse osta ning rahvale tasuta jagada.

  5. Elmer Hill 3 päeva ago
    Reply

    Nüüd plaanitakse Narva elektrijaamadesse puitu põletamiseks toppida.Uus valitsus, kas tahate viimasegi metsa ära hävitada?

  6. Aja Lugu 4 päeva ago
    Reply

    Elektri sisseostmine vajab raha ja selleks peab midagi müüma…. või siis võlgu võtma!

    • Sisseostetavat 4 päeva ago

      elektrit tuleb kasutada millegi tootmiseks, mille eest saab väljamaalt RAHA. Et see ost ka ennast õigustaks. Venemaa ei hakka head naabrit mängima ning meid lihtsalt ülal pidama.

  7. Mina 4 päeva ago
    Reply

    ei jaga elektrist muhvigi. Pole neid megavatte urgitsenud ega tea ka nende tausta. Lähtun aga mitmest põhitõest:
    1) Mida enam tõuseb elektrihind tarbijale, seda väiksemaks peab muutuma Sutri Hando palk (see sitt ei saa isegi oma loomadega hakkama).
    2) Kuni elekter on odav, tuleb seda mujalt sisse osta. Meil aga säilitada põlevkivitootmine 2 miljoni tonni piires, et teave ja oskus ei kaoks.
    3) Põlevkivi aga kaevandada keemiatööstuse terbeks, mitte ärapõletamiseks.
    .
    Ja lõpuuks, on näha, et Tiidu on koolis ladina keele tundidest poppi pannud, muidu ta teaks, et seadus on latiinas lex ja selle omastava tüvi leges, seega ka privilegeeritud, mitte priviligeeritud. Sama häda on ka Kesknädala toimetusel, et nemad pasutavad priviliigi, mitte privileegi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.