Volikogu toetas valimisringkondade võrdsustamist

Keskerakonna volikogu võttis laupäeval vastu avalduse, milles kutsus muutma Riigikogu valimisringkondi selliselt, et nende suurus ja mandaatide arv oleks senisest võrdsem ning iga eestimaalase hääl saaks võrdsemalt esindatud.

„Keskerakonna volikogu hinnangul on praegu, mil arutatakse poliitilist välireklaami ning aktiivse valimisagitatsiooni keelu tühistamist, õige hetk muuta ka valimisringkondi, et iga eestimaalase hääl oleks Riigikogus senisest võrdsemalt esindatud. Kui 1995. aastal oli ringkondade suurused vahemikus 8–11 mandaati, siis praegu on see vahemik 5–15. Suurima ja väikseima ringkonna vahe on seega kolmekordne. Olukorrale on tähelepanu osutanud ka õiguskantsler, kelle hinnangul tuleb kaaluda valimisringkondade võrdsustamist,“ öeldakse Keskerakonna laupäevases avalduses.

Keskerakonna ettepaneku kohaselt, millest volikogul rääkis Andrei Korobeinik, oleks järgmistel Riigikogu valimistel jätkuvalt 12 valimisringkonda, kuid Tallinnas moodustataks senise kolme asemel neli ringkonda. Tallinna uued valimisringkonnad võiksid olla Haabersti ja Põhja-Tallinn; Kristiine, Pirita ja Kesklinn; Mustamäe ja Nõmme; Lasnamäe. Üleriigiliselt liidetakse Hiiu-, Saare- ja Läänemaa valimisringkonnaga Raplamaa, mis praegu kuulub ühte ringkonda Harjumaaga, ning lisaks ühendataks senised Ida- ja Lääne-Virumaa valimisringkond. „Selline muudatus ei annaks eelist ühelegi poliitilisele jõule ning valimissüsteem ei muutuks liialt. Küll aga oleksid valimisringkonnad proportsionaalsemad, annaksid kandidaatidele võrdsema võimaluse ja tugevama hääle eri piirkondade valijatele parlamendis. Keskerakonna volikogu teeb poliitilistele jõududele ettepaneku leida valimisringkondade muutmiseks üksmeel ning teha otsused enne eelseisvaid Riigikogu valimisi,“ öeldakse avalduses.

Ka õiguskantsler Ülle Madise tegi eelmisel nädalal Riigikogule ettepaneku kaaluda valimisringkondade muutmist nende suuruse võrdsustamiseks valijate hulgast lähtudes. Seoses rahvastiku ümberpaiknemisega suurematesse keskustesse ning eriti Tallinna ja Harjumaale, on valimisringkondade rahvaarv viimase 20 aastaga muutunud ja see muutus kajastub ka valimisringkondades jagatavate mandaatide arvus. Kui 2003. aasta Riigikogu valimistel oli väikseima ja suurima ringkonna mandaatide arvu vahe kaks korda, siis 2019. aasta valimisteks kasvas see kolmele korrale. Valimisringkondades jaotatavate mandaatide hulga ebavõrdsus iseenesest ei ole vastuolus põhiseadusega, küll aga saab Madise hinnangul rääkida ebavõrdsest olukorrast seoses Riigikogu valimistel isikumandaadi saamise viisiga. „Kui suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) piisas 2019. aastal isikumandaadiks 6,6 protsendist valimaskäinute häältest, siis väikseimas ringkonnas Lääne-Virumaal tuleb isikumandaadi saamiseks koguda 20 protsenti häältest. See iseenesest ei kinnita, et Lääne-Virumaa edukas kandidaat peaks olema kolm korda edukam ja võimekam kui Harju- ja Raplamaa kandidaat, ent vaieldamatult mõjutab see erakondlikke otsuseid valimisnimekirjade koostamisel, kandidaatide reastamisel ringkonna-nimekirjades ja üleriiklikus nimekirjas,“ märkis Madise.

Aivar Jarne

3 kommentaari
  1. Mida 5 kuud ago
    Reply

    tooks kaasa Virumaade ühendamine? Kuna viimasel valimisel peteti häälte kaaluga Lääne-Virus 13,7% ja Ida-Virus 41,7%, siis kokku pannes hakatakse läänevirukaid (ehk rohkem eestlastest valijaid ja kandidaate) rohkem petma idavirukate arvel, läheb ju petmine kesksuunas kokku. Nii et Stalnuhhini Mišal on järgmine kord loota juba kenamat häältesaaki kui seni, kui tal püksid jalast kooriti. Samuti teistel venelastel sealkandis. Kuna võim keskbandes on juba mutukate käes, siis pole ka ime, et selline eestlaste kottimine heaks kiideti.

  2. Mõtlesin 5 kuud ago
    Reply

    et toon ära selle lollaka otsuse eest vastutavad tegelinskid aga liiga pikk nimekiri oleks tulnud, isegi Harri oma luuludega oleks jänni jäänud. Seetõttu toon välja vaid 3 pealolli nimed:
    esimutt Kersti Sarapuu
    aseesimees Miša Korb
    aseesimutt Maarika Tuus-Laul

  3. Jälle 5 kuud ago
    Reply

    näide sooja õhu tootmisest ja levitamisest. No mida selline nikerdamine muudab? Tehke endale enne selgeks, kuidas valimine ja häältejaotus sisemiselt toimib, siis saate ehk asjale ka pihta.
    Toon näited, kui suurelt on erinevate võltsriigikogude valimistel petetud häälte kaalu moonutusega:
    1992 34,0%
    1995 32,1%
    1999 62,4%
    2003 41,9%
    2007 58,1%
    2011 44,5%
    2015 38,8%
    2019 64,6%
    Mis siis nüüd eesmärk on? Kas 60% või ainult 50% pettust?
    2007.a sai Andrus tänu häälte kaalu moonutatusele vahelt 4345 häält (pea 1 puhas koht!), 2011.a Edgar 3657 häält. Petta sai Miša 2011.a 2804 häälega ja nüüd Jaana 2587 häälega.
    Miks ma olen kindel, et teie tuhajuhanitel pole aimugi, kuidas kohaarvestamine tegelikult toimub ja mis seda mõjutab. Kõige kurvem on aga see, et selle häälte kaalu moonutatuse kaotamise asemel püütakse vaid seda vähendada ehk tahetakse ka edaspidi rahvast petta! Sest see olevat JÄTKUSUUTLIK!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.