Reps: Eestile kui EL riigile on kohatu arutada ENPA-st välja astumist

Keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on Eestile kui Euroopa Lliidu (EL) riigile on kohatu arutada Euroopa Nõukogu parlamentaarsest assambleest (ENPA) välja astumist, nagu soovib koos Keskerakonnaga valitsusse kuuluv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

“Viimastel päevadel on tärganud diskussioon, kas Eesti peaks olema Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) liige. Kui astuda välja, siis see oleks Eesti riigi arengus tagurpidi käik,” ütles Reps nõuniku vahendusel.

Reps märkis, et ta on olnud enam kui kümme aastat ENPA-s Eesti esindaja. “Tegemist on organisatsiooniga, kuhu kuuluvad ka Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid. ENPA-l on globaalselt oluline roll – kaitsta inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat. Pean mainima, et just see organisatsioon aitas endistel nõukogude riikidel, seal hulgas Eestil, võtta kasutusele demokraatlik riigikord. Julgen öelda, et tänu ENPA toele on Eesti niivõrd arenenud riik,” rääkis ta.

Reps sõnas, et kui ajaloos tagasi minna, siis ENPA tegeles inimõiguste eest seismisega ja EL majandusküsimustega. Tänaseks päevaks on EL-il rohkem ülesandeid, kuid seni seisab EPNA enam kui 820 miljoni inimese eest.

Reps tõi välja kolm vajalikku funktsiooni. “Esiteks kuulub ENPA juurde inimõiguste kohus, kuhu saavad pöörduda ka üksikisikud, seal hulgas Eesti kodanikud. Ajalooliselt on eriti olulised olnud Venemaa ja Türgi vähemusgruppide õiguste eest seisvad kaasused; ENPA monitoorib riike, mis vajavad abi demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste seismisel. Monitooringu käigus koostatakse raporteid, mis võetakse tegevuste ja otsuste aluseks. Ka Eesti kuulus nende monitooritavate riikide hulka enne kui meid võeti ELi liikmeks. Ning ENPA-st saab abi õiguslike reformide läbiviimisel. Selle käigus saadakse sõltumatutelt valdkonna spetsialistidelt arvamus, kuidas konkreetne reform läbi viia võimalikult läbipaistvalt ja funktsionaalselt. Näiteks Eestit aidati kohtunike valimissüsteemi uuendamisel, Ukrainas aidatakse politseinikke koolitada.

“Igasugune diskussioon ENPA-st välja astumiseks ei ole Euroopa Liidu liikmesriigile kuidagi põhjendatud. ENPA katab Eesti jaoks mitmeid olulisi valdkondi. Me ei tohi ära anda oma häält ja positsiooni. See oleks Eesti riigi arengus tagurpidi käik,” sõnas Reps.

EKRE volikogu leidis pühapäeval, et Eesti kuulumine Euroopa Nõukogusse tuleks panna riigikogus hääletusele.

4 kommentaari
  1. maali maalt 3 nädalat ago
    Reply

    See oleks suur lollus, kui me ENPA-st välja astuksime. Me oleme nii väike tähtsusetu riik, et keegi ei paneks seda tähelegi. Me oleme ikka veel selle NSVLiidu lagunemise ohvrid ja elame mineviku saagades. Kõik need Krimmi, Gruusia ja Donbassi probleemid on seotud sellega. 30-ndatel aastatel Stalin määras Abhaasia ja Osseetia Gruusiale, kui ühed paremini majanduslikult arenenud piirkonnad. Abhaasias muudeti isegi tähestikku. Kui enne oli seal ladinakeelne tähestik, siis tookord muudeti gruusia tähestikuks. Osseedid pole eluilmas saanud läbi grusiinidega, neil on omavahel pidevalt kanakitkumisi. Gruusiale, kui Stalini sünnimaale maksti kõvasti Kremlist peale. Kui vene ajal sai Gruusias käidud, imestasime, et igas perehoovis seisis 1 või 2 Volgat, kuigi mõni maja nägi välja nagu sara. Abhaasias oli hoopis töökam rahvas, ka meie üle 2 ,5 tuhande eestlase, kes asusid sinna elama 150 aastat tagasi tsaari ajal. 1992a. eraldusid Abhasia ja Osseetia Gruusiast ja said iseseisvuse Jeltsinilt ning neid tunnustati ka ÜRO-s. Neil on omad valitsused ja presidendid. Samal aastal tungis Gruusia Abhaasiasse ja Ossetiasse sõjaga karjudes, et need on nende territooriumid ja need tuleb tagastada. Mäletan seda, kui palju eestlasi pöördus sel ajal Abhaasiast Eestisse. Saakašvili tulekuga USA-st ja meie heade nõunike Laari ja Krossi ässitusel hakkas 2008a. augusti öösel pihta taas sõda Abhaasia ja Osseetia vastu. Öösel hävitati ÜRO rahuvalve korpus Osseetias ja raketid purustasid Tšinhvali linna. Abhaasia ja Osseetia palusid Vene vägedelt abi. 3 päevaga lõppes agressioon, kui Vene väed lahkusid Tbilisi lähedalt tagasi Venemaale. ÜRO-s USA riigisekretär C.Rise ütles, et nemad keelitasid Mišat mitte sõdida, aga tal olevat olnud halvad nõunikud Laar ja Kross, kes soovitasid seda. Ka Obama asepresident Biden kirjutab oma mälestuste raamatus, et Saakašvili ei kuulanud neid. Nüüd taas meie välisminister karjub, et Gruusia peab taas tagastama Abhaasia ja Osseetia, kuigi need 2 riiki on iseseisvad riigid.

  2. Stakan K. Butõlkin 3 nädalat ago
    Reply

    Koostööprotokoll Ühtse Venemaaga tuleks tegudega sisustada mitte seda omaaegset initsiatiivi häbeneda.
    ENPA väljendas oma meelsust ja kainet arvestust e. et mõistlik on tegelda reaalpoliitikaga, olla suhetes Venemaaga pragmaatilisem selmet luua võltsillusioone. Igasugused boikotid ja väljaviskamised täidavad üksnes siis oma funktsiooni kui toetus neile on totaalne e. 100% Selliseid asju peab tegema konsensuslikult mitte demokraatliku hääletamisega kus nt 51 surub 49-le oma nägemust peale. Siis see ei tööta.
    Ideoloogiline nn. väärtuspõhine välispoliitika-mida üritab Eesti igal võimalikul juhul viljeleda- ei teeni meie rahva kestlikke huve. kas me oleme kõige targemad Euroopas ? Targemad kui Austria, Island, Norra, Saksa, Itaalia, Hispaania? Üksnes üliriigid võivad endale lubada ideoloogilist( väärtuspõhist) välispoliitikat. Meiesuguste vastavad püüdlused on puhtakujuline idiotism.
    Mulle meeldib ühe targa mehe ütlus, et kõige kindlam viis elult peksa saada on: pidada end kõige targemaks inimeseks maamunal ning seda igal võimalusel teistele nina alla hõõruda. Eriti kehtib see väikeste, jõuetute ja lollide suhtes.

  3. Ah soo 3 nädalat ago
    Reply

    EKRE-st peab ka aru saama. Venemaa-vastane kisa on neile hääli toonud ja nüüd nad peavad edasi räuskama sest muidu kaotavad oma peamised valijad.Vaikseöt tegutsedes on raske hääli saada nagu me näeme. Vaid Keskerakond saab hääli tubli töö eest, aga teised peavad pingutama.Ilma selle venevastase tegevuseta oleks EKRE vastuvõetav erakond aga ebameeldivaks teeb see vaenulik hoiak Venemaa vastu kuigi praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud. Ainult sellepärast tahaks EKRE lahkuda Euroopa Nõukogust et sinna võeti Venemaa. Tegelikult meist ei olene midagi.Mart Helme on tark mees ja talle ei sobi räuskamine.Peaks olema häbi saada hääli alaväärtuslikelt vihast pakatavatelt inimestelt.Venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi.

  4. Väga 3 nädalat ago
    Reply

    õige! Kui ikka Voova ei luba, siis koostöölepingut 4,7% Eesti vabariigi ala okupandiga rikkuda EI TOHI! Tuleb kõik agressioonid heaks kiita ja poris lömitada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.