Heimar Lenk: Krabisev heliplaat võib mõnegi kuulaja silma märjaks teha

Teenekas ajakirjanik ja poliitik Heimar Lenk alustas möödunud nädalal Vikerraadios muusikaajaloo teemalist saatesarja lööva pealkirjaga Kuldrandevuu. Mõtetest, emotsioonidest ja elamustest, mis viisid saate ideeni ja selle teostamiseni rääkis ta ka usutluses Kesknädalale.

Kui  kaua kandsite endas ideed saate Kuldrandevuu tegemiseks. Kuidas mõte  õieti tekkis?

Olen seda ideed kandnud endas pikemat aega. Kuulates meie raadiojaamu, eriti kommertskanaleid, esitad tahtmatult endale küsimuse – miks muusika valik  nii vaene on? See on kohutavalt üheülbaline. Olen küll suur raadiofänn ja kuulan mitmeid jaamu, kuid ei suuda mina meenutada, millal viimati mängiti neis näiteks Ferenc Lehari valssi „Kuld ja hõbe” või meie Veera Neluse esituses Johann Strauss noorema imeilusat „Kevadhääled”. Nooremad toimetajad vanemat muusikat ei tea, ei tunne ega oska otsida. Nii olin ammu otsustanud, et pean seda lünka täitma.

Kas kaalusite erinevate meediakanalite vahel. Kuidas algas koostöö Vikerraadioga?

Ei valinud mingeid kanaleid. Kui Klassikaraadio välja arvata, siis ainuke tõsiselt võetav raadiokanal on meil Vikerraadio, millel on laialdase maitsega kuulajaskond. Ma ütleksin, et koolitatud kuulajaskond, kes oskab head ja õiget vastavalt ka hinnata. Kuid vanemale põlvkonnale ei paku ka see raadio küllaldaselt muusikaelamusi. Kas on meil mõni saade, mis pakuks näiteks 100-aastasele tema nooruspõlve muusikat kuulata? Ei ole. Ka seitsmekümnesed ei leia eetrist juba ammu neid laule, mille järgi nad tantsupidudel poognaid põrandale vedasid. Minu raadiosaade teeb seda. Esimeses saates tervitasin 100-aastaseid nende nooruspõlve menulooga „Nii nägus kui Sa”. Kuulus laul sakslaste 1934. aasta kultusfilmist „Peeter”. Noor bariton Artur Rinne esitas. Keegi mu kolleegidest ega tuttvaist ei olnud seda lugu varem kuulnud.

Miks just pealkiri „Kuldrandevuu“?

Ise mõtlesin välja. Saate pealkiri peab olema lööv ja originaalne. Olgu ta siis kohting oma kunagiste armastatud lemmiklauludega. Randevuu on ju  armastajate kohting. Et see  kohting on alles nüüd, pärast paljusid aastaid, siis olgu ta kuldne. Nagu kuldpulm.

Millist perioodi saatesari käsitleb? Esimest saadet kuulates jäi mulje, et teie lapsepõlve ja noorusaastate muusika, aga samas kõlas seal Artur Rinne laul  aastast 1934.

Periood on 1920. aastaist kuni kuuekümnendate lõpuni. Eelmise sajandi seitsmekümnendaisse ma ei kipu. See on liiga värske aeg ja teise põlvkonna oma. Me ise koos õde Marikaga loeme ennast kuldsete kuuekümnendate aastate noorteks. Kindlasti oleme me rokilapsed. Nägime oma silmaga ja kuulsime oma kõrvaga rockn`rolli sündi  ja arengut.

Kuidas valite teemad, millest rääkida ühes või teises saates?

Ma ei vali teemasid. Nad tulevad ise, kui mõne ajalooperioodi peale tagasi mõtlen. On filmimuusikat, on lööklaulud, on tantsumuusikat, on raadios kõlanud laulud. Igaühega neist on inimestel omad mälestused. Neid ma oma saateis tahangi elustada. Aga ma lähtun oma mälestustest. Ja lasen kuulajatel end minuga siduda. Nii üheskoos lähemegi tagasi kaugetesse eelmise sajandi aegadesse.

Räägime muusika ja poliitika ning ühiskonnaelu seostest. Kas tendentsid  ühiskonnas on esile kutsunud mõne muusika stiili või on ka vastupidi enne muusika, siis poliitika?

On nii ja naa. Nii esimene, kui teine maailmasõda kinkis omad laulud. Venemaa vangilaagrid lõid terve žanri – laagrilaulud. Õnnetu armastus valas oma pisarad romansside karikasse. Mustlaslaulud. Lisaks linna-ballaadid. Esimene Sputnik ja Gagarini lend tõid kaasa terve laine kosmosemuusikat. Meil lihtsalt ei räägita neist muusikavooludest. Ja vist ka ei tunta hästi. Ma olen praegu üks väheseid, kes mäletab hästi kuuekümnendate aastate rokki ja hipimuusikat ning orienteerub rahvusringhäälingu arhiivis. Nii, et mul on täita oma missioon.  Näidata praegusele põlvkonnale aegu, mil nüüdsele moemuusikale  vundament laoti.

Meenutasite oma esimeses saates ka lapsepõlve ja noorusaastaid ning raadiojaamade Ameerika Hääl, Raadio Luxemburg ja Raadio Nord kuulamist. Kuivõrd ajendas neid raadiojaamu kuulama muusikahuvi, kuivõrd pakkus pinget ka see, et need raadiojaamad polnud Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s soositud , või olid keelatud ?

Keelatud jaamu Nõukogude Liidu ajal ma ei mäleta. Küll segati „Ameerika Hääle” ja „Vabaduse Raadio” saateid. Inglaste „Radio Luxemburg” ja rootslaste „Radio Nord” tulid vabalt kesk ja lühilaineil. „Radio Nord” signaal oli eetris palju tugevam, kui kohaliku „Eesti Raadio” oma. Eelpool nimetatud raadiojaamad olid noorte seas väga populaarsed selle pärast, et sealt tuli head muusikat ja andsid võimaluse muusikamaailma uudistega kursis olla. Lisaks saime sealt muusikat salvestada. Soome ultralühilaine saatjad kostsid Põhja-Eestis hästi ja sealt sai väga kvaliteetselt ka muusikat lindistada. Kõik moelaulud olid meil magnetofonilintidel olemas. Lisaks muusikajaamadele kuulasin ma kogu oma teadliku nooruse BBC saateid ja ingliskeelseid „Ameerika Hääle” saateid. „Saksa Laine”, Prantsuse, Kanada ja Rootsi venekeelseid saateid ei segatud. Ka BBC tuli puhtalt.

Kas teil ja õel Marika Tuus Laulil oli noorusaastatel sarnane muusikaline maitse?

Meie muusikamaitse oli juba siis ja on ka praegu õega väga sarnane. Kui ma jälle mõne lemmiklugudega CD plaadi teen, siis üks eksemplar läheb ikka Marikale.

Avasaatest selgus, et saade Kuldrandevuu on mõeldud ennekõike vanemale põlvkonnale, kes vastava muusika ajal noored olid. Mida võiksid aga saatest avastada tänapäeva noored?

Tänapäeva noored, kui nad juhtuvad minu saateid kuulama, võivad imestusest minestada. Et ka enne neid oli moemuusika olemas ja veel väga kõrgel tasemel. Et 1954. aasta esimesel aprillil ilmus Bill Haley heliplaat „Rock Around a Clock” , mille USA Kongressi raamatukogu kandis 2018. aastal igaveseks ajaks säilitavate üksuste kataloogi. Et rokikuningas Elvise meenutamiseks korraldatakse praeguseni ülemaailmseid rahvarohkeid Elvise festivale.

Tallinna Televisioonis on keerulised  ja muutlikud ajad. Mis on teada saate „Meedia keskpunkt“ võimalikust  jätkamisest?

Lisaks sellele, mis meedias juba avaldatud, ei tea ma TTV kohta midagi rohkemat öelda. Kevadel kinnitas juhtkond, et „Meedia keskpunkt” sügisel jätkub. Ehk nii lähebki. Meie saade koos Urmi Reinde ja Mart Ummelasega oli kogu aeg vaatajate seas üks populaarsemaid TTV saateid. Stuudio siseses arvestuses olime kogu aeg esimese viie hulgas, sageli päris esimesed.

Olete tihedalt seotud Põlvaga. Põlvas lõpetas ilmumise maakonnaleht Koit.   Mida arvate maakonnalehtedest, mida teha nende püsima jäämiseks?

Põlva ajalehe „Koit” lõpp on tõeline katastroof maakonna arengule. Ta oli ju rahva ühendaja ja kohaliku vaimu ülal hoidja. On saatuse iroonia, et 68 aastat järjest ilmunud maakonna leht pannakse majanduslikel põhjustel kinni ajal, mille kohta öeldakse, et eestlane pole kunagi nii hästi elanud, kui praegu.  See on häbi tänastele juhtidele ja ärimeestele, et ei suudeta elus hoida maakonna ajalehti. Kõik ajavad tohutut kasumit taga. Ahnus ajab eestlased upakile!

Milliseid elamusi tänavuselt suvelt veel otsite?

Ma ei otsi neid. Eks nad tule ise. On ju vanas ajas jalutamine, ammu unustatud elamuste taas leidmine ja teistega nende jagamine äärmiselt huvitav tegevus. Eriti, kui saad seda teha avalikult läbi suure raadioeetri. Ma tean, et juhuslik meenutus või krabisev heliplaat võib nii mõnegi kuulaja silma märjaks teha ja avada talle terve laeka rikkalikke mälestusi endistest aegadest. Aga see on ju priima! Veelkord elule tagasi vaadata, veelkord läbi muusika viibida noorusaja tantsusaalis ja meenutada, kes keda pärast koju saatis.

Küsis Jaan Lukas

Heimar Lenk alustas Vikerraadios nostalgilise muusikasaatega

Juuni viimasest nädalast täidab Vikerraadio argiõhtuid muusikavöönd, kus neljapäeviti mängib Heimar Lenk nostalgilisi muusikapalu saates „Kuldrandevuu“.

ERR-i teatel võetakse saates arhiivi riiulitelt alla karbid vanade heliplaatide ja lintidega. Pühitakse neilt tolm ja tehakse lahti. Selleks, et veel kord saaksid raadioeetris kõlada kunagi väga populaarsed, kuid hiljem unustusse jäänud lööklaulud ja orkestrilood.

„Aidaku need kahisevad heliplaadid leida üles see võti, millega  avada kuldse randevuu uks endiste aegade lemmiklaulude juurde,“ sõnas saatejuht Lenk.

„Kuldrandevuu“ kuulaja võib olla kas kuue-, seitsme-, kaheksakümne või saja aastane. Ikka peaks ta leidma saatest mõne kunagise lemmikloo. Marika Rökk, Bing Crosby, Bill Haley, Elvis Presley, Rocco Granata, Caterina Valente, Vico Torriani, Artur Rinne, Heli Lääts, Veera Nelus, Georg Ots ja paljud teised esimese suurusjärgu tähed on taaskord raadiosaate kangelasteks.

„Raadioretkel eelmistesse aegadesse meenutame ajaloosündmusi, mis kulgesid küll omasoodu, kuid andsid tõuke mõne populaarse šlaagri sünniks või said nende taustamuusikaks. Näiteks, milline populaarmuusika oli moes Stalini ajal ja miks bikiinid said nimeks bikiinid ning kuidas sündis kuulus poplaul bikiinidest,“ rääkis Lenk uuest muusikasaatest.

„Saates kasutan palju  heliarhiivi. Kaasa arvatud omaaegse kuuekümnendate aastate noorsoo seas ülipopulaarsete raadiojaamade Inglise „Radio Luxemburg“ ja Rootsi piraatraadiojaama „Radio Nord“ originaalseid helindeid. Meenutame, millised laulud olid moes nende raadiojaamade hiti-paraadides näiteks täna 50-60 aastat tagasi. Lisaks pälvivad tähelepanu omaaegsete supertähtede sünni- ja surmapäevad. Saatesari on mõeldud vanemale kuulajaskonnale, kuid kaasaja noortele oleks „Kuldrandevuu“ aknaks aegadesse, mil praegusele populaarmuusikale alus pandi. Aega, mil elektrikitarri alles leiutati ja raadiomajadesse jõudsid esimesed magnetofonid,“ jutustas Lenk oma saateplaanidest.

„Kuldrandevuu“ on eetris neljapäeviti kell 19 alates 27. juunist.

 

Kn

3 kommentaari
  1. Tubli 2 nädalat ago
    Reply

    Leng, lase ikka samas burešini vaimus edasi. Sinu muusikavalik võib isegi hea olla. Kas viimaseid prillikivi “ausaid” heietusi ka edastad?

  2. Kuna 2 nädalat ago
    Reply

    tsensor ei lasknud kiitvat kommi läbi, siis teen uuesti.
    .
    Igatahes vajalik ja hea saade. Veel soovitan Heimaril kaeda idasakslaste salajaama lehele Der Deutsche Freiheitssender 904. Seda neunhundertvieri kuulati 60ndate lõpul ja 70ndate algul väga ulatuslikult. Virutati läänest lugusid ja siis saadeti nagu õndsa headtegeva raadiojaama pähe läände tagasi.
    Veel paar viidet:
    Radio Nord 20 lugu ülevaade (vahed tuleb ära võtta):
    http ://radioarkivet.se/radionordtopp20.htm
    Radio Mercur Taanis:
    http ://www.danskradio.dk/radiomercur.html
    Ja Ray Adams tervitab oma Soria Moriaga.

  3. Ele 2 nädalat ago
    Reply

    Lenk on tark, aus ja õiglane ajakirjanik ja tema saated on huvitavad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.