Nädala juubilar REIN EINASTO 85

Inimesed tutvuvad isemoodi. Saatuse tahtel olid aastate eest Raplamaal ühes kaunis Aru talus vabana veel kaks koerakutsikat. Kumma paneme karpi, küsis perenaine. Loomulikult võtsin mõlemad vennakesed ja nii sain tuttavaks peremehe Rein Einastoga.

Professor Rein Einasto sündis Tartus koolijuhataja El­mar Einasto neljanda pojana 7.juulil  1934. aastal. Pere oli suur, kaheksalapseline. Ema ja isa mängisid klaverit, ema lemmik oli Schubert, isal Chopin.

Kodune plaadikogu juhatas muusikamaailma avarustesse ja sügavustesse.  Ema luulehuvi viis Rein Heinasto pisut ka poliitikasse, osalema Harald Habermani ja Viktor Hioni (ENSV minister ja raadiohääl Ene Hioni isa) juhtimisel peetud maailmavaatelistest mõttevahetustest, mis hiljem kahjuks ka perekonnale kätte maksis. Nimelt Saksa okupatsioonile ei sobinud selline koolijuhist pereisa, kelle poeg kahtlasi üritusi külastas.

Samas oli isa nii vabameelne oma kasvatuses, et Rein läks kooli  oskamata lugeda! Algul oli ka õppimine vastumeelne ja hinded üsna kehvad. Siis järgnes isapoolne „pedagoogiline harimine” ja seepeale ka hinded paranesid.

Lapsepõlve esimene lemmikraamat oli inglise keelne maailma atlas. Rändas siis Rein maailmakaardil üle mägede, käis troopikas ja Arktikas, nägi erinevaid lapsele omaseid fantaasiaid, kuidas küll nendes kaugetes maades elada, hakkama saada.

Pärast Tartu Treffneri keskkooli lõpetamist õppis 1952–1957 Tartu ülikoolis  matemaa­tika-loodusteaduskonna geoloogia osakonnas ja lõpetas erialal geoloogiline kaardistamine ja maavarade otsimine. Lisaks sellele 1959 – 1962 õppis ENSV TAGI (Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) aspirantuuris litoloogia erialal, samal ajal ka Tallinna Kultuuriülikooli muusika­osakonnas.

Paekivisse armus Rein enda jutu järgi ülikooli lõpus. Oli 1950. aasta üldlaulupidu ja peomelu asemel paelus teda hoopis majesteetlik Maarjamäe paesein! Vaat siis, Tartu poiss sattus pealinna! Täna ütleb Rein, et kivimite vanust saab määrata täpsusega pool miljonit aastat. Miljon aastat geoloogias on võrdne ühe aastaga inimelus. Meil pole mägesid ja seepärast on kivimid kihiti hästi säilinud. Mägede tekkimine on kontinentide kokkupõrgete tagajärg ja see keeras kõik kivimite kihid segamini.

Rein Einasto on töötanud TA Geoloogia Instituudis noorem-, vanem- ja juhtteadurina, 2002–2014 Tallinna Tehnikakõrgkoolis professorina, geoloogia-mineraloogiateaduste kandidaat 1979 (Leningrad). Uurimisvaldkond on olnud peamiselt vanaaegkonna Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu settebasseinide paleogeograafia ja tsükliline sedimentatsioon. Ta on loonud Balti paleobasseini arengu eri etappide fatsiaalsed (settimiskeskkonna) mudelid. Olnud Eesti Kongressi liige, Eesti rohelise liikumise liige, Eesti Paeliidu probleemkomisjoni „Tsüklilisus ja stratigraafia” asutajaliige.  On olnud ka Eesti Vabariigi Riigikantseleis teaduskonsultant.

Rein Einasto algatusel on paekivi nimetatud Eesti rahvuskiviks. Seega siis kirjutan siin Eesti rahvuskivi ristiisast. Temaga looduses käia on huvitav. Äkki istub maha ja hakkab märkmeid tegema. Või siis rabalaudadel käies, kummardub maha ja  kosutab end laukaveega. See pidi olema puhtaim vesi. Looduse poolt filtreeritud.

Poeg Mart ütleb isa kohta:” See on tema oskus talle kõige armsamast erialast-geoloogiast niimoodi rääkida, et see läheb hinge. Täpselt niimoodi on minuga ka juhtunud, et eriala on küll teine aga armastus kivise looduse vastu on jäänud alatiseks.”

Geoloogia emeriitprofessor Rein Einasto on kaht­lematult suurim asjatundja paekivi ja üldse kivimite alal. Tema ekskursioonid paepealsetele on väga populaarsed. Raplamaa Pakamägi on vaid üks neist. Kõige suuremaks saavutuseks tuleb kindlasti lugeda Eesti Rahvuskivi põh­jendamist, sellele staatuse andmist ja edukat propageeri­mist: selleks sai teatavasti kõikjal Eestis leiduv paekivi, seda klindina rannikuil, paljandeina paemurdudes või klibuna mererannal ja veeristena moreenis ja kruusas kõikjal üle Eestimaa. Rein Einasto ettepanekute alusel korrigeeriti, piiritleti ja laiendati kaitsealuseid paljandeid, karsti- ja maastikuala­sid.

Lisaks isiklikule teadustööle korraldas Rein Einasto kaks üleliidulist paekonverentsi  – „Karbonaatkivimite faatsiesed ja geokeemia” (1973) ja „Tsüklilisus ja stratigraafia” (1978) ja on  alates 1990. aastast iga-aastaste asutustevaheliste paekonverentside korraldaja Eestis. Lisaks veel  üle 30 paenäituse ettevalmistamine Eesti eri paikades, 1994. aastal ka Kopenhaagenis. Samuti  ka loengud Eesti Kunstiakadeemias, Akadeemias Nord ja Tartu Ülikoolis. Rein Einasto  poolt on juhendatud neli magistranti ja seitseteist diplomandi.

Eesti Raadios oli ta hinnatud vestluskaaslane Toivo Maki loodussaadetes ja televisiooni  „Osoonis” ja „Spektris”. Tasub ära märkida ka arvukad  kivi-ja fotonäitused Tallinnas, Kopenhaagenis, Kuressaares, Tõrvas ja paljudest teistes Eesti paikades. Mitmete  tunnustuste realt loeme : 1972. aastal ENSV riiklik preemia, 2007 aasta missiooniinimene, 2010  Eerik Kumari looduskaitsepreemia, 2012  Valgetähe IV klassi teenetemärk ja tunnustusi on Eesti Geoloogia Seltsi auliikmel paljugi veel.

Meenutaks üht  paepäeva, mis sai   teoks  kõrgkooli geoloogialaboris. Tookordne teema oli Poola, Slovakkia ja Ungari kivimid ja loodus. Rein Einasto reisiseltskond oli just matkalt tagasi jõud­nud ja kohe jagati ka palju põnevat kohaletulnud seltskon­nale. Kivide kollektsioon oli täienenud tänu auto „sirgete­le“ tagavedrudele. Kõik vähegi uurimist vajav ja huvi pak­kuv toodi kaasa. Kes ka varem professori loenguid-vestlusi kuulnud tea­vad, et kogu kivide kaunidust ja ka omadusi ilmestavad tema enda värsiread. Pea, et kõik maailma tähtsamad kivimite näidised on laboris tudengitele vaatamiseks. Nii said sellest osa ka paepäevalised.

Paepäevad on saanud traditsiooniks ka Raplamaal ja seda alates 1999 aastast. Lisaks loengutele on alati kivinäitused, mis kujundatud abikaasa Maie Kolditsi poolt. Kohilasse rajati Kiviait ja Maie Kolditsi idee põhjal asutati ka Kivisõprade Selts.

Eluterve õppe raames on korraldatud Märjamaa paesõprade salgaga õppepäevi Raplamaa paljandites ja tutvustatud koolide paehuvilistele TTK paeuuringute laborit. Neid üritusi ühendavad armastus looduse, paekivi ja muusika vastu. Abikaasa Maie on klaveriõpetaja G. Otsa nim. Muusikakoolis ja Kohila Koolituskeskuses. Kõik üri­tused päädivad  muusika kuulamisega ja siin on oma­käest võtta  klaveriansambli Allegro mängijad. Vaadatakse videosalvestisi matkal nähtud kanjonitest ja kultuuripaikadest.

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Arvi Altmäe ütles juba kümme aastat tagasi: „Professor Rein Einasto väsimatus, ideederikkus, põhimõtte- ja järjekindlus vajab tulevastele põlvedele jäädvustamist”.

Ka praegu pole Rein püssi põõsasse visanud. Nüüd on tema tegevus suunatud peamiselt ühiskonna harimisele ja osalemisele Rooma Klubis.

Rein Einasto näol on tegemist paemehega, kellest pulbitseb lisaks geoloogia kutsumusele kirglik armastus muusika vastu ja suur soov  sõnu luulevormi sättida:

Kivis on elu ja mõtiskelu.

Kivis on võlu ja valu.

Kivis on ootus ja lootus,

põlvkondade vaev,

õigluse viha ja raev.

Kivis on kutse

ja väljakutse.

Vaadates kivile silma

näed igavikulist ilma.

Aivo Oina

9 kommentaari
  1. kui ka ise 4 kuud ago
    Reply

    Elaks ka nii sisuka elu? Näeks maailma ja oskaks teisi õpetada.
    Ilus lookene toredast inimesest.
    Saime tuttavaks, tänud!

  2. Nüüd on paasi küllaga 4 kuud ago
    Reply

    Kui Heinasto pealinna tuli, nägi ilusat paekivi!
    Nüüd näeb seda onu Nolan ja filmib seda paekanalit mitu päeva jutti!
    Vaat, mis juhtus Eestimaaga, kui me nirust Ukrainat siin imiteerime!

  3. ilus traditsioon 4 kuud ago
    Reply

    Täitsa hää. Nii jätkakegi!

  4. täna kõik kõrged koolid 4 kuud ago
    Reply

    Mina koolis käisin, oli see Mäetehnikum!
    Õpilased põhiliselt Kohtla-Järvelt.
    Nüüd on siis ülekool.
    Jutt on ilus. Kui kõik õpsid oleks sellised!
    Kahju, enam kooli ei võeta.
    Liiga vana.

  5. Päevalehed on igavad 4 kuud ago
    Reply

    Lehed on tühjad. Laulupidujutt igav nagu ikka. Kõik nähtud pikalt.
    Teie poliitleht ja Uued uudised veel lugeda.
    Meeldib juubelijutt ja muidu ka nii.naa…
    Miks teid poest ei saa?
    Internetis olete valikuliselt ja igaviku hõnguga.

    • teadus küsib raha 4 kuud ago

      Ei tea, kas vanad teadurid said nii palju raha kui täna küsitakse. Ja mida see hobesevarastest tedlasekesed siis loonud on?
      Käivad koosolekuil, seal on hää söök ja viinad juures ja siis arutavad, kes kohal käisid.
      Pikad lõbureisid laevadel ja tulu ei mihukestki.
      Aga näe, valitsus on paha ja ei anna raha!

  6. palju õnne! 4 kuud ago
    Reply

    Tore lugeda tegusast inimesest!
    Mäletan lastesaadet, kus näitasin lapsele kivisaadet Einasto tehtuna.
    Lapsed olid suud ammuli. Järelikult rääkis hästi.
    Ole tubli ja ikka paemehena!

    • Kaks venda 4 kuud ago

      Üks neist uurib maakera ülapoolelt, taeva suunalt. Teine puurib auke maa sisse.
      Kaugele ei saa, Austraaliani ei luba minna pekivikihid juba Eesti aladel.
      Aga tore meenutus tegusast inimesest. Ja peamine, et meie tigedal poliitilisel kodumaal teistmoodi mees.
      Tema teeb hoopis teadust.

    • maa sees on saladusi 4 kuud ago

      Eks sealt ikka midagi tuleb ka.
      Kulda saab vist ainult Soomest.
      Aga äkki on meil musta kulda?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.