Kadri Simson: meie tasuta ühistransport huvitab Euroopat

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni jaoks algab sügisel täiemahuline töö Euroopa Komisjoni volinikuna. Millega täpselt Euroopa Komisjonis tegeldakse ning mida tähendab Simsoni Euroopasse-minek Keskerakonna ja Eesti jaoks? Kuidas on Simson rahul üle-eestilise tasuta ühistranspordiga? Kesknädal uuris täpsemalt.

Kadri Simson, suve jooksul oleme saanud lugeda palju eri uudiseid teie Euroopasse tööle asumise kohta. Kas on õige väita, et sisuliselt olete oma tööd juba tegelikult alustanud, kuid formaalselt peate ootama veel Euroopa Parlamendi poolset ärakuulamist?

Tegelikkuses on asjalood veidi keerulisemad ning vaatamata volinikukandidaadi-staatusele olen veel endiselt Eesti parlamendi liige. Sisuline töö volinikuna saab alata ikkagi siis, kui mind on esmalt ära kuulatud Euroopa Parlamendi komisjonide poolt ning seejärel annab oma heakskiidu hääletamisel kogu Euroopa Parlament. Olen sügisel üsna unikaalses situatsioonis: nimelt tuleb mul läbida korraga kaks kuulamist. Esimene neist peaks toimuma komisjonide esimeeste kogu ees ning see toimub selleks, et Eesti oleks esindatud ka lahkuva Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri komisjoni lõpukuudel. Teine kuulamine saab olema juba konkreetse teemavaldkonnaga ning kindla teemakomisjoni ees. See kuulamine ja sellele järgnev hääletus paneb paika uue Euroopa Komisjoni koosseisu, mida veab Ursula von der Leyen.

Palun, kas saaksite lühidalt kokku võtta, milline on Euroopa Komisjoni roll Euroopa Liidu poliitikas ning kuivõrd mõjutab just seal tehtav töö meie kõigi igapäevaelu?

Lihtsustatult kokku võttes saab öelda, et Euroopa Komisjon on justkui liikmesriike ühendav valitsus, kes esitab seadusandlikke ettepanekuid, kontrollib õigusaktide täitmist ja kontrollib eelarvet ning rakendab Euroopa Liidu ühist poliitikat. Näiteks Rail Baltica projekt, mis kuulub transpordivoliniku haldusalasse, on otsene kasu, mida Eesti inimesed Euroopa Komisjoni tööst saavad.

Euroopa Liit on sisuliselt oma loomise hetkest juurelnud küsimuse üle, kuidas saada oma kodanikele lähedasemaks ning vabaneda bürokraatiamasina-mainest. Kuidas hindate, kas nn vanades liikmesriikides on see praeguseks õnnestunud?

Kindlasti on Euroopa Liit astunud bürokraatia vähendamisel ja läbipaistvuse suurendamisel jõulisi samme, kuid seda saab veelgi parandada. Eks siinkohal vaatavad vanad liikmesriigid tihtilugu just Eesti poole, et õppida meie digilahendustest. Eestist Euroopasse minnes tundub küll vahel nagu läheks e-lahenduste osas mõned aastad ajas tagasi. See on kompetents, mida Eesti saab igal juhul edasi anda.

Eelmise Eestist olnud voliniku Andrus Ansipi südame võitsid digitaalteemad, millega ta väga aktiivselt ka tegeles. Teid on mainitud ühena energeetikavoliniku kandidaatidest. Olete mõista andnud, et just see võiks teile tõesti huvi pakkuda, lisaks majanduse ja transpordi valdkonnale. Mõistagi on Euroopa Komisjoni ülesanne seista kogu liidu arengu eest tervikuna, kuid milliseid väljakutseid näete järgmise viie aasta jooksul meie Läänemere regioonis just eelpoolmainitud valdkondades?

Energeetikas on kindlasti suurimaks väljakutseks desünkroniseerimine, mis seob meid lahti Venemaast ja ühendab Poola kaudu Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Lisaks oleme oma elektrituru toimimise osas nii mõnelegi teisele piirkonnale positiivseks eeskujuks. Transpordisfääris tuleb aga kindlasti välja tuua Rail Baltica, mis seob lisaks kolmele Balti riigile ka Soomet Kesk-Euroopaga.

Kui reaalne on Vesterbacka tunneli rajamine Tallinna ja Helsingi vahele?

Seda on keeruline hinnata. Arendaja on selles küsimuses ääretult entusiastlik ning tema sõnul on olemas ka vajalikud investorid ning  et projekt seisab ainult riikide taga. Samas olen ma nõus Jaak Aabiga, kes ütles, et nii kiirelt ei ole võimalik selle projektiga valmis saada, kui seda loodab Vesterbacka. Tunnel vajab eriplaneeringut, ja olen endiselt seisukohal, et niivõrd suurt projekti ei saa rajada ilma koostööta nii eraettevõtja kui ka riikide vahel. Eesti ei ole tunneli osas kuidagi kaikaid kodaratesse loopimas, kuid nii suur projekt vajab rohkem analüüse, et olla ohutu tulevastele reisijatele ja keskkonnale. Riikidel on vaja infot ka niivõrd strateegilise objekti omanikusuhte osas. Ei saa ainult üldiste lubaduste peale ehitada. Samas pean tunnistama, et tunneliprojekt on mulle südamelähedane, tegelesin sellega ministrina ning loodan väga, et saame tulevikus Eesti ja Soome pealinnade vahele väga kiire ühenduse.

Kui tulla Eesti-sisese transpordi juurde, siis peame kindlasti rääkima üleriigilisest tasuta ühistranspordist. Riigikogu opositsioon pani sellele kiiresti nimeks „Kadri Simsoni tasuta ühistransport“, mida nad nüüd kibedalt kahetsevad. Hiljuti avaldatud statistika tehtud sõitude kohta näitab uskumatult suurt ühistranspordi kasutajate arvu kasvu. Kas oskasite sellist edulugu ise prognoosida?

Kindlasti ootasin reisijate arvu kasvu, kuid selline võimas kasv tuleb mullegi positiivse üllatusena. Maakonnaliinid olid ju pikalt vaikses hääbumises, reisijaid jäi vähemaks, mispeale liine kaotati ja väljumisi harvendati ning buss ei pakkunud alternatiivi isiklikule autole. Meie väide tasuta sõitu rakendades oli, et reaalne võit pere eelarvele julgustab inimesi bussi naasma. Seda püüti naeruvääristada, kuid täna näeme reaalsust – nii mõneski maakonnas kasvas bussireisijate arv võrreldes aasta varasemaga ligi 50 protsenti. Aga ei tasu unustada, et lisaks sõidutasust vabastamisele tegime ära  viimase kümnendi suurima liinide tihendamise ning uuendasime ka kogu piletisüsteemi. Uue süsteemiga saab näha, millal ja kuhu inimesed sõidavad, ning see aitab liinivõrku veelgi enam ajakohastada. Olen tasuta bussisõidu üle uhke ning tean, et seda hinnatakse väga kõrgelt ka Euroopas.

Mis peaks olema järgmiseks prioriteediks? Kas liinivõrgu tihendamine, uuemad bussid või midagi muud?

Ühistransporti tuleb vaadata ühtse tervikuna. Tasuta bussisõidust rääkides toovad kõik välja just piletita sõidu, kuid unustavad liinivõrkude tihendamise ja graafikute parendamise. Need olid samuti väga suured sammud edasi. Järgmised sammud peavad viima meid veelgi parema teenuseni. Graafikud ja liinid peavad olema reisijasõbralikud, bussigraafik peab sobituma ka rongide väljumiste ja saabumistega. Lisaks on plaan, et uuenev bussipark kasutaks juba niisuguseid keskkonnasõbralikumaid kütuseid nagu näiteks biogaas. Ühistranspordi teenus peab arenema nõudluspõhisuse suunas ning mitmes maakonnas on käimas pilootprojekt, kus leitakse toimiv lahendus ka sotsiaaltranspordile  ja koolitranspordile ning maakonnaliinidele ühiselt.

Eesti on astumas sammu edasi ka raudteetranspordis: suve alguses teatas valitsus, et Elronile ostetakse kuus uut rongi. Selle aasta lõpuks peaks rong sõitma ka taastatud Riisipere–Turba lõigul. Jätkub Rail Baltica arendus. Kas olete arengutega rahul?

Meie raudtee on kindlasti arenemas. Uued rongid on pikalt vajalikud olnud ning on väga tore, et nüüd leiti selleks ka vajalikud vahendid. Eesti inimestele meeldib rongiga sõita, ning see on transpordiliik, millel on tulevikku. Lisaks reisijateveole tehakse ka tubli tööd, et Eesti-sisest kaubavedu taas rohkem raudteele suunata, see vähendab maanteede koormust ja on ka keskkonnasõbralikum.

Rail Baltica projekt pole viimasel ajal meedias väga palju tähelepanu saanud. Kas teie andmetel on kõik korras ja töö jätkub plaanipäraselt?

Rail Baltica liigub vaikselt, aga kindlalt edasi. Kui mingeid suuremaid muresid teele ei kerki, siis on projekt minemas graafikukohaselt. Tuleb aga meeles pidada, et see on riikidevaheline projekt, kus vahel asjad liiguvadki aeglasemalt, kui siseriiklikult loodaks.

Tulles maanteetranspordi juurde; teie mantlipärija majandusministeeriumis, Taavi Aas, on öelnud, et põhimaanteede neljarealiseks ehitamine on riigi jaoks väga vajalik samm. Ilmselt olete samal seisukohal, kuid kas kõigeks korraga on jaksu? Opositsioonis olev endine peaminister Rõivas on kõvasti kritiseerinud ka ideed teedeehitust laenuga rahastada.

Ma sõidan ise sageli Tallinna–Pärnu maanteel ja seal avanev pilt on tihtilugu üsna karm. Tänastel 1+1 lõikudel tekivad meeletult pikad autorongid, kus osa autojuhte üsna kamikadzelikult läbi ja mööda üritavad tuhiseda. Pärnu-suund vajab kahtlemata 2+2 teid. Sealne liikluskoormus on Tartu maanteega võrreldav ja raskeveokite osas märksa suuremgi; paraku ei pööranud varasemad valitsused sellele suunale kuigi palju tähelepanu. Minu hinnangul tuleb nii Tallinna-Tartu maantee kui ka Tallinna–Pärnu ning Ida-Viru suurte linnade vaheline põhimaantee neljarealisena välja ehitada; ja laenu võtmist ei tohiks kindlasti karta ega stigmatiseerida.

Märtsikuiste valimiste järel asusite taas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhtima. Kui palju erineb töökorraldus ajast, mil Keskerakond oli opositsioonis?

Muidugi on töö opositsioonis ja koalitsioonis väga erinev. Opositsioonis tuleb fraktsiooni meeskonnal välja töötada eelnõusid ja arupärimisi. Koalitsioonis saab aga sisulise töö osas tugineda väga palju valitsusele ja ministeeriumidele. Töö parlamendis on aga oma olemuselt siiski sarnane. Fraktsioonijuht peab tegema palju tööd saadikutega nii enda fraktsiooni kui ka teiste fraktsioonide tasandil.

Kas olete juba otsustanud, kes võtab fraktsiooni juhtimise üle, kui Euroopasse lahkute?

Seda peab otsustama fraktsioon. Esialgu saab suurema töökoormuse fraktsiooni asejuht Kersti Sarapuu, kel on olemas ka eelnev kogemus sellest rollist möödunud kahel ja poolel aastal.

Olete Pärnumaa valimisringkonnas üks populaarsemaid poliitikuid. Teatavasti Euroopa Komisjoni voliniku ametis koduriigi sisepoliitikasse aga sekkuda ei saa ega tohigi. Mida ütlete oma fännidele, kes teid igatsema jäävad?

Ma ei ütle Pärnumaa inimestele “Hüvasti!”, vaid “Nägemiseni!”. Mitmed pärnumaalastele olulised objektid nagu lennujaama renoveerimine ning turvalisem Via Baltica said rahastamisotsuse ning on töös ka ilma minu pideva järelevalveta. Euroopa plaanis on aga Pärnule endiselt kõige olulisemaks pooleliolevaks projektiks kiire raudteeühendus.

Ja lõpetuseks midagi teisest valdkonnast: millist viimati loetud raamatut soovitate teistelegi?

Ma olen sellel suvel lugenud väga palju Euroopa Liidu dokumente, mis pole jätnud aega uuema kirjandusega kursis olla. Vahelduseks olen lugenud juba varem raamaturiiulisse soetatud raamatuid; hetkel on öökapi-raamatuks Margaret Thatcheri elulugu.

 

8 kommentaari
  1. Elan Rakveres ja ei ole tasuta midagi. 2 kuud ago
    Reply

    Ei tasu jama ajada.

  2. Ott 2 kuud ago
    Reply

    See inimene nimega Trollidele on kas hull või narkomaan. Ja kui mõni viga tulebki kommentaaridesse siis pole see rumalusest vaid trükkimisel tuleb ikka viperusi ette.

    • to Ott 2 kuud ago

      Te trollid oletegi üks suur viperus. Teie pidev ühelaadne vigisemine kõikide artiklite juures on lihtsalt hale.

  3. Noo 2 kuud ago
    Reply

    Mina leian et meile pole mitte mingit tolku sellest kes seal on.Ma imetlen Norrat, iseseisev ja armas riik. Seal tegeldakse vaid oma rahva heaolu kindlustamisega ja ei topita oma nina teiste riikide siseasjadesse. Minu meelest pole EL-u prioriteet rahvaste elatustaseme tõstmine vaid Venemaa-vastane tegevus ja põgenike jaotamine. Terve hulk inimesi on koossaades suurt palka aga küsitav on nende töö positiivsus.Iga riik peaks olema vaba ilma igasuguse liiduta. Küllap nii ka oleks kui oleks antud rahvale võimalus hääletada kas astuda liitu või mitte. Suurbritannia andis sellise võimaluse ja nüüd nad lahkuvadki rahva soovil. Astuda EL-u oli riikidel raske ja sealt väljasaamine on vist veel raskem, vähemalt nii tundub Suurbritannia nõite varal.

    • Trollidele 2 kuud ago

      Te olgino trollid õppige eesti keeles vähemasti õigesti kirjutama, muu lauslollus burešini kiidulaulude taktis ei kannata ilmselgelt mingit kriitikat. Eled-janed-s..aotid, viskuge nüüd paavlikmorozovitena oma “õnnemaa” kaitsele.

  4. Ele 2 kuud ago
    Reply

    Minu le paljud reformierakondlased ei meeldi. Aga ma mõnda neist lausa ei salli. mulle ei meeldi Ansip kes viis meie elatustaseme viimaste hulka ja nüüd lubas teha kõik et see valitsus kukuks.mulle on ebameeldiv Randpere oma vastiku jutuga ja E.N.Kross kes on palju halbu tegusid teinud, kuid alati on pääsenud karistusest. Keskerakondlsed ei laima kedagi ja saavad hääli tubli töö eest. No aga kes ei tahaks Brüsselisse hea palga peale. Aga mind paneb imestama et EL-us olles pole meie elu paremaks läinud. Muidugi on siin sppdi Ansipi ja Rõivase valitsuste kehv töö aga Brüsselist pole keegi sekkunud ka ja näe imet Ansip on ka seal tööl, aga mida ta seal teeb meie ei tea. Reformistide valitsemise ajal abistasime teisi riike, üksi Ukraina sai mitu miljonit ainult on arusaamatu mille eest. Kindel on see et veel ühte reformistlikku valitsust meie riik vastu ei pea.

  5. Nojah 2 kuud ago
    Reply

    Õhtuleht kirjutab et Simson pole esitanud tõendeid selle kohta et tal pole süüd. Muidugi polegi aga miks meie valitsus lubab inimesi laimata, miks neid ei kaitsta. Reformierakondlased on juba keskerakondlasi aastaid laimanud alatute süüdistustega. Kaua see kestab, miks laimajaid ei karistata. Millal tuuakse kapist välja tegelikud süüdlased kes pesitsevad Reformi tagatoas.

  6. Jah 2 kuud ago
    Reply

    Tore. Küll püüdsid ansiplased teda laimata et ta ei saaks seda ametikohta, aga ei läinud läbi. Millal ometi hakatakse laimu eest karistama. kaua reformierakondlased kasutavad laimu häälte saamiseks ilma töötulemusteta.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.