Aab: Tallinna–Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamise otsuseks on vaja lisainfot

Peter Vesterbacka Tallinn-Helsinki tunneli plaanide hetkeseisu tutvustus. Pildil punase pusaga Peter Vesterback. FOTO: MIHKEL MARIPUU/SCANPIX

Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli ning sellega seotud tehissaare rajamiseks riigi eriplaneeringu võimaliku algatamise üle otsustamiseks on vaja täiendavat olulist infot, andis Rahandusministeerium raudteetunneli projekti aktiivselt eest vedavale arendajale teada oma vastuskirjas.

„Nii riik kui ka arendaja peavad täpselt ja ühtemoodi aru saama, millistel lähtetingimustel kahe riigi vahelist strateegilise tähtsusega taristuobjekti kavandama asutakse,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab Finest Bay Area Development Estonia OÜ aprilli lõpus Rahandusministeeriumile saadetud täiendatud taotluse kohta. „Praeguse seisuga ei ole jätkuvalt vastuseid mitmele ministeeriumile esitatud küsimusele.“

Eelmise aasta detsembris esitas arendaja Finest Bay Area Development Estonia OÜ taotluse kahe riigi vahelise raudteetunneli riigi eriplaneeringu algatamiseks. Ettevõte täiendas Rahandusministeeriumi palvel oma taotlust käesoleva aasta aprilli lõpul.

Riigihalduse minister, kelle ülesanne on riigi eriplaneeringu võimaliku algatamise küsimus valitsusse viia, edastas täiendatud taotluse ministeeriumidele. Nende tagasiside näitas, et paljud küsimused on jätkuvalt vastuseta. „Praegu ei ole selge, kas kavandatakse avalikku või mitteavalikku raudteed. Samuti on ebamäärane, milline on projekti rahastus ja tasuvus,“ tõi Jaak Aab välja lahtisi küsimusi.

Minister lisas, et täpsustamist vajab ka riigi roll – milliseid tegevusi riigilt eeldatakse ning millised kohustused ja kulud projektiga riigile kaasnevad. Seda isegi juhul, kui tegemist on 100% erasektori ettevõtmisega. „Kaht riiki ühendava merealuse tunneli rajamise puhul on selge, et riik peab arvestama võimalike rahaliste kuludega. Näiteks täiendava päästevõimekuse välja arendamise või valmisolekuga strateegilise taristu toimimise rahastamiseks, kui arendaja peaks tegevuse lõpetama.“

Juhul, kui riigi eriplaneeringut on võimalik algatada, tuleb selle koostamisel arvestada ka riigi huvidega. Näiteks peab raudteetunnel olema füüsiliselt ühendatud Rail Baltica trassiga, seda nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul. Nii Soome kui ka Eesti valitsus on rõhutanud, et tegemist on riikidevahelise ühisprojektiga ning sellega seonduvad kokkulepped peavad sündima valitsuste tasandil.

Soome ja Eesti ühisprojekti FinEst Link raames 2018. aastal tehtud analüüsidest nähtus, et tunnel Tallinna ja Helsingi vahel toob linnastule ka laiemat majanduslikku kasu lisaks inimeste liikumisvõimaluste edendamisele. Vähendamaks survet ja riske riikide eelarvetele, rõhutati projektis Euroopa Liidu vahendite kaasamise tähtsust. Samuti peeti projektis oluliseks erakapitali kaasamist.

„Võimalikust tunnelist kahe linna vahel on räägitud nüüdseks aastakümneid. Kas valitsus saab teha otsuse asuda tunneli kavandamiseks riigi eriplaneeringut koostama või mitte, sõltub aga arendaja antavast lisainfost,“ selgitas minister Aab.

2 kommentaari
  1. teeme ka 2 kuud ago
    Reply

    ÜKS TEE – ÜKS EESMÄRK – ütles hiinlane Siiditee kohta. See,muideks käib nagu mitmeharuline ussikeel läbi terve maailma. USA v.a.
    Ju siis võlad ka kaasas. Et need makstud saaks tehtud mõnda paika juba baasid… Iraani või Afgaanimaale.
    Vaadake mis Aafrikas sünnib- kodusõjad ja lapsmõrtsukad.
    Skandinaavia pole nii suur maaala, et seepärast kaubavahetuseks tunnel ehitada,mis kardetavasti varjendikski ei kõlba. Ja kui kõlbab, mis edasi…?

  2. Siidtee otsanupuke on see tunnel 2 kuud ago
    Reply

    Nujah, sestap teil pinsitõusu raha polegi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.