Heinz Valk: Balti kett pani maailma Baltimaade iseseisvuspüüdlustesse poolehoidvalt suhtuma

Rahvarinde üks eestvedajaid, kunstnik ja poliitik Heinz Valk nimetas usutluses „Kesknädalale“ Balti ketti maailmatasemel sündmuseks, mis muutis paljude riikide ja poliitikute suhtumise Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdlusi toetavaks. Ta rõhutas ka Balti ketis valitsenud ülevat ja rõõmsat meeleolu. Noorte ja tulevaste põlvkondade mällu jääb Balti kett Valgu arvates ennekõike filmide kaudu.

Balti keti väärikamaid aastapäevi on varemgi tähistatud. Milliselt tasandilt vaadata seda sündmust 30 aasta tagant?

Balti kett on olnud läbi ajaloo suurim rahvameeleavaldus nii Eestis ja Lätis kui ka Leedus. Muidu poleks see sündmus ju pääsenud UNESCO inimkonna ajaloo mäluväärtuste nimistusse. Sellesse valitakse sündmused, mis on avaldanud mõju kogu maailma ajaloole. Balti kett oli toona esimene uudis paljude riikide televisioonis ja raadios ning suurtes päevalehtedes. Tahtsime Balti ketiga märku anda, et nende kolme riigi jaoks, mis olid olnud iseseisvad ja kaotasid oma iseseisvuse Teise maailmasõja tõttu, kestab maailmasõda sisuliselt edasi.

Lääneriigid suhtusid meie iseseisvuspüüdlustesse küllaltki ettevaatlikult ja „pika hambaga“, nagu eesti keeles öeldakse. Lääneriigid polnud tunnustanud Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu, kuid nad ei teinud midagi ka selleks, et see olukord lõppeks. Vastupidi, nad manitsesid „mitte kõigutada Mihhail Gorbatšovi paati“, sest suurel poliitikaareenil oli Nõukogude Liidu toonane juht ikka oluline figuur. Lääneriigid olid huvitatud, et ta püsiks võimul, perestroika [uutmine] jätkuks ning „külm sõda“ lõppeks.

Baltimaade olukord Balti keti eel polnud roosiline. Julgus maksab aga ka midagi. Ja see, et me Balti keti ära tegime, tõi meile aga ikka miljoneid poolehoidjaid kogu maailmas. Nende hulgas oli ka tippklassi poliitikuid, kes ehk enne seda olid Baltikumi püüdlustesse samuti ettevaatlikult suhtunud. Nende ületulek oli meie jaoks ikka tohutu võit.

Teiseks oli Balti kett märguanne NSVL-i Rahvasaadikute Kongressile, kus Molotovi–Ribbentropi pakti hukkamõistmine vindus. Gorbatšov kartis: kui kuulutatakse, et Balti riikide lülitumine Nõukogude Liidu koosseisu toimus tänu MRP-le, hakkavad selle tagajärjel nende rahvad liigutama ennast senisest märksa ägedamalt. Hoolimata oma „demokraatialobast” ei soovinud Gorbatšov mingilgi määral Nõukogude Liidu lagunemist. Kohtudes Rahvasaadikute Kongressiga ütles ta, et „NSVL-i ühtsus on viimane kaevik, millest ei taganeta“.

Nii oligi Balti keti korraldamisel „mitu rauda tules“. Gorbatšov tegi meile veel eraldi „kingituse“ sellega, et avaldas pärast Balti keti toimumist kompartei nimel väga jõhkra reageeringu, kus lausa ähvardati Balti rahvaid eksistentsiaalse ohuga, mis võis tähendada ka hävingut nendele kolmele väikesele rahvale. See oli liig mis liig, tekitades Läänes veelgi pahameelt ja suurendades toetust Baltimaade iseseisvuspüüdlustele. Me saavutasime selle meeleavaldusega rohkem, kui isegi loota julgesime.

Mis tõukejõud või fenomen pani rahva Balti ketti tulema?

1988. aasta kevadel ja suvel, mil toimusid suured meeleavaldused ja öölaulupidu, tahtis rahvas väga oma meelsust väljendada. Tõkked olid ületatud, lehvisid sinimustvalged ja rahvas oli kõrgendatud meeleolus.

1988. aasta suve alguses oli aga rahva meeleolu muutunud üksjagu pessimistlikumaks – Eesti NSV Ülemnõukogu ei võtnud enam vastu nii radikaalseid otsuseid nagu oli 16. novembri 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon. Nii et meelsus vajas uuesti ergutamist. Me tegime seda massiivse propagandaga.

Kohe, kui tekkis idee Balti kett korraldada, kutsusime appi kogu Eesti meedia: televisiooni, raadio, päevalehed ja osa maakonnalehtedest. Need avaldasid iga päev teateid ettevalmistustest Balti ketiks ja ning kutsusid rahvast selles osalema. Tugeva selgitustöö mõjul hakkas iga päevaga üha rohkem inimesi märku andma soovist osaleda Balti ketis.

Mitmed inimesed alustasid Balti ketile minekut juba varahommikul, paljud aga mõneti hilisemal ajal. Selle tagajärjel tekkis ka liiklusummikuid, mistõttu kõik autod ei pääsenud läbi. Nii tekkis suure keti kõrvale ka väikeseid. Usun, et nendeski valitses samasugune ülev tunne nagu põhitrassil.

Kas ise ärkasite Balti keti hommikul ja läksite õhtul magama teise tundega kui tavaliselt? Või polnud magamiseks võimalustki?

Mina läksin enne Balti ketti magama rahuliku südamega, sest ettevalmistustöö oli kõik tehtud tänu Rahvarindele ja selle turvateenistusele. Kõik oli paigas. Ainuke mure enne magamaminemist oli: milliseks kujuneb ilm? Rajuilm mõjunuks meie ettevõtmisele kindlasti halvasti. Nii võinuks tuhanded inimesed tulemata jätta.

Balti keti päeva hommikul läksin Rahvarinde kontorisse. Sealt sõitsime Rahvarinde autoga Eesti piirile, kus minu korraldada oli meeleavaldus „Vabaduse loits“, milles pandi sümboolselt põlema Hitleri ja Stalini ning Molotovi ja Ribbentropi pakt.

Lõuna-Harjumaal tuli küll väike sabin vihma. Pärast seda aga hakkas paistma augustipäike ja maapinnalt tõusma külma ja sooja õhu segu, mis tegi maastiku kaunimaks.

Head meelt tegid mitmekülgsed ettevalmistused Balti keti üldiseks kordaminekuks. Rahvarinde turvateenistus oli ära märkinud maakondade ja linnade esindajate paigutuse Balti ketis. Inimesi tuli sõiduautode, veoautode ja bussidega. Olime saanud kokkuleppele, et struktuurid, asutused ja ettevõtted, kellel on oma transport, annavad selle Balti keti päeval sellele sündmusele minejate käsutusse. Kohal oli ka rohkesti toitlustajaid.

Mida rohkem lõuna poole sõitsime, seda ülevamaks meeleolu muutus. Nägime inimesi juttu ajamas, ka lõõpimas, kõik olid väga heas meeleolus. Mõneski paigas oli koos niipalju inimesi, et polnudki vajadust üksteisele käsi sirutada, vaid seisti lausa õlg-õla kõrval.

Kuigi Balti kett korraldati leinahõngulist sündmust silmas pidades, oli sellest osavõtnud inimeste meeleolu äärmiselt võitluslik ja ülev.

Kas Balti ketis olid kaasas ka teie abikaasa Marika Valk ja lapsed?

Lapsi polnud, nemad jäid vanavanemate hooleks. Aga Marika oli koos minuga. Me seisime kõrvuti.

Mida teha, et Balti ketti mäletataks nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus?

Üks asi on lugeda sündmuse kohta raamatust või ajakirjast. Teine asi on selles ise olla. Kindlasti on suur mõju ka dokumentaalfilmidel. Hea, et neid on tehtud mitmeid. Nende vaatamine toob toonase meeleolu koos teksti ja muusikaga noortele inimestele lähemale. Selliseid „stoppkaadreid” tasuks näidata ka koolide ajalootundides. Nii saavad uued põlvkonnad aimu, mida see kuulus Balti kett endast kujutas.

Usutles Jaan Lukas

 

3 kommentaari
  1. Nojah 3 kuud ago
    Reply

    Ansip kindlasti ei võtnud osa Balti ketist sest oli ta ju pikka aega nõuka ajal kommunistliku partei teenistuses ja vaid parteilistel ametikohtadel. Vabaduse saabumisel milleks ta ei teinud midagi on ta jälle tasuvatel kohtadel Mida ta varem Brüsselis tegi pole teada sest kadus nagu vits vette aga nüüd ütles et teeb kõik mis võimalik praeguse valitsusliidu kukutamiseks. Ise ta viis meie elatustaseme viimaste hulka ja ma ei tea ühtegi õiget otsust mida Ansip oleks teinud. Aga Balti keti organiseerija , meile vabaduse tooja ja suure töövõimega inimene kelleks on E.Savisaar pidi kannatama füüsilisi ja hingelisi piinu olles ebaõiglaselt süüdistatud olematutes kuritegudes. Aga reformierakondlased võivad teha mida tahavad ja nendeni karistused ei jõua. Tekib ka küsimus miks omad ei hinda seda, mida E.Savisaar on teinud meie vabaduse ja parema tuleviku heaks. Ei tea kas kardavad ise kättemaksu alla sattuda.

  2. Ele 3 kuud ago
    Reply

    E.Savisaar oli selle ürituse peategelane. Ta tegi kõik mis võimalik et meie riik saaks vabaks. Tänu asemel mõisteti ta süüdi olematutes kuritegdes. Omad ei kaitsenud teda ja paistab et õigusmõistjad olid Reformierakondlaste poolel. Meie kaunil isamaal on ka tõrvatilk meepotis ja see tõrvatilk on Reformierakond ilma kelleta oleks meie elu vabas Eestis palju parem, edukam, õiglasem ja vihavaenuta.

  3. maali maalt 3 kuud ago
    Reply

    Mäletan, kuidas sel ajal lehtedes kirjutati ja ka endiste RR-laste mälestusi. Oma raamatus H.Valk kirjeldas üksikasjaliselt, kuidas see Balti keti moodustamine toimis. Ükskord tuli Savisaar RR eestseisuse koosolekule ja tegi ettepaneku MRP 50.a. tähistamiseks korraldada Balti kett läbi 3-e liiduvabariigi. Esimene eestseiuse reaktsioon oli, et see on võimatu, kus kohast me need miljon inimesi sinna ketti saame. Selle ümber käis muidugi kõva vaidlus ja Savisaar tegi H.Valgule selle ülesande hakata korraldama. Valk oli ka suur kahtleja selle ürituse läbiviimisel, kuid ütles, et kuna asi tundub võimatuna, siis siiski proovime. Võeti kohe ühendused Läti ja Leedu RR-ega ja asi hakkas susisema. Täna on see aastapäev ja huvitav, kas kuskil julgetakse mainida Savisaare nime, või on ta kustutatud filmidest ja ajaloo raamatutest, nii nagu Vene ajal A.Pärdi ja N.Järvi nimed Glavliti käsul. Ajas ikka naerma küll see tobedus, kus mehe kohal pildil oli valge laik.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.