Idapiiri väljaehitamine jätkub

Eesti-Venemaa riigipiir Saatse kandis. Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Võrumaa, Piusa kordon, 29. august 2019

Siseminister Mart Helme esitas täna valitsuskabineti nõupidamisel alternatiivi idapiiri väljaehitamiseks ning valitsus otsustas toetada lahendust, mille kohaselt vähendatakse taristu komponente ja muudetakse piiriprojekt senisest soodsamaks.

Samuti otsustas valitsus täna esitatud lahenduse alusel kavandada maismaapiiri väljaehitamiseks 12 miljonit eurot lisaraha, täiendusena varem eraldatud 79,9 miljonile. Uute kalkulatsioonide alusel on idapiiri ehituse maksumus 130,5 miljonit eurot, mis on senisest ehitusprojektist 57,5 miljonit soodsam.

„Valitsus jõudis üksmeelsele otsusele ehitada idapiir välja täna valitsuskabinetile esitatud projekti järgi ning selle ehitamisega alustatakse juba järgmise aasta esimeses pooles,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Ta lisas, et siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esitatud kava järgi rajatakse turvaline piir, mis võimaldab avastada ja tuvastada kõik piiririkkumised ning neile vajadusel piisavalt kiiresti reageerida. „Uus kava põhineb täpsustatud arvestustel ja selgematel vajadustel, aga see ei tähenda järeleandmist piiri kvaliteedis või turvalisuses. Rõhutame efektiivsust ja otstarbekust,“ lisas Ratas.

„Otsustasime valitsusega seni planeeritud projektist soodsama, kuid samuti efektiivse variandi kasuks. Selle järgi saab piiri väljaehitamise järgmistes etappides võtta kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid,“ sõnas siseminister Mart Helme. Ta lisas, et uuendatud variandi  puhul jääb ära loomatõkkeaia ja liivariba rajamine ning patrulltee ehitatakse osades lõikudes välja maastikuautoga patrullimise asemel patrullimiseks ainult kergtehnikaga. „Taristu väljaehitamine on väga oluline – see on seiresüsteemi rajamise eelduseks. Seiresüsteemide jaoks plaanime kasutada maksimaalselt Euroopa Liidu vahendeid,“ ütles Helme.

Helme lisas, et piiril kasutatava tehnika efektiivsuse eeldus on ajakohasus. „Paigaldame seiretehnika – kaamerad, droonid ning droonide tuvastamise süsteemid – piirile siis, kui taristu on valminud. Piiritaristu, aedade ja teede väljaehitamine võtab aega mitu aastat. Seiretehnika soetamise ajatamine ehituse lõppu võimaldab tulevikus hankida kaasaegsemat tehnoloogiat,“ selgitas siseminister.

23,5 km pika piiri esimese etapi ehitushanke kuulutas politsei- ja piirivalveamet välja käesoleva aasta jaanuaris. Lõiku hakatakse ehitama Eesti, Läti ja Venemaa piiri kolmikpunktist ülespoole. Hankes arvestatakse valitsuse tänasest otsusest tulenevate muudatustega ja selle tulemused selguvad aasta lõpuks. Hanke õnnestumisel alustatakse esimese 23,5 km ehitustöödega järgmise aasta esimeses pooles. Maismaapiiri taristu ehitatakse välja neljas etapis.

Tänaseks on eraldatud 79,9 miljonist eurost kasutatud 24,4 miljonit. Selle eest on aastatel 2016-2019 rajatud muuhulgas Narva jõele kolm uut seirepositsiooni, soetatud Peipsi järvele veemärgid, projekteeritud maismaapiir ja rajatud katselõigud.

2 kommentaari
  1. Kesknädal 3 nädalat ago
    Reply

    eksib rängalt, kui räägib nn idapiirist. Jutt on ju ainult kagupiirist meie enda maa-alal. Nii oleks tulnud algusest peale kuulutada, et tegemist on sundpiiriga, sest Venemaa ei taha oma sõjakuritegusid tunnistada ja meie pole suutelised teda selleks sundima.
    Praegune sundidapiir kulgeb aga ainult piki vett – Narva lahest Pihkva järveni. Pole isegi ühtki saart, mis oleks meil poolitatud Eesti ja Venemaa vahel. Seega, kui räägime idapiirist, siis tuleb seda teha täpsustatult SUNDidapiirist ning piirist, mis kulgeb mööda vett. Kirdepiir kulgeb juba Narvataguse ja Venemaa vahel ja kagupiir Petserimaa ja Venemaa vahel.

  2. Tuleb 3 nädalat ago
    Reply

    eristada maa- ja veepiiri, enamjaolt nn kontrolljoonel ehk sundpiiril. Kui maale saaks ehitada elektrilise okastraattara paari kuuga (Ungari eeskujul, kuid Mart ja Jurka seda veel ei tea), siis veepiiriga on keerulisem. Sest mida teha Kulje lahel, Kulkna kurgus, Neelukurgus ja mujal Lämmijärvel, samuti Narva jõel? Kohati on seal Venemaa vaid 100m kaugusel. Vette aga okastraattara ei ehita. Iga kell võivad mutukad või vankad sadade paatide või ka väikeste pallujukitega üle piiri ujuda. Nt Salosaareni on vaid 2,48km ja ollaksegi Etkari kaitse all. Radar pehmeid asju ei võta.
    Kas meil on sellised juhud läbi mängitud? Olen 100% kindel et mitte. Ainult kirikus palvetatakse et nii ei juhtuks.
    Nii et tegelikult kulutatakse sadu miljoneid et kaitsta end marutaudis sigade vast, mitte aga tegelike vaenlaste ja mutukate vastu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.