Uuring näitas inimeste toetust teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele

Pension

Teise pensionisamba reform on üks suurimaid ja põhimõttelisemaid muudatusi valitsuse sotsiaalpoliitika vallas. ERR-i tellitud uuring näitas, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel on rohkem toetajaid kui vastaseid.

Uuringu põhijäreldus oli – teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel on rohkem toetajaid kui vastaseid. Pooled neist, kes kasutaksid võimalust raha välja võtta, lubavad kättesaadu iseseisvalt investeerida aktsiatesse või võlakirjadesse, kuid veerand kasutaks seda igapäevaste vajaduste katmiseks.

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist toetas 55 protsenti vastanutest (32 protsenti – „jah“, 23 protsenti – „pigem jah“); selle vastu oli 24 protsenti (12 protsenti – „ei“, 12 protsenti – „pigem ei“). Ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada.

Toetus teise samba vabatahtlikuks muutmisele on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas. Kõige jõulisemalt toetavad seda EKRE valijad 67 protsenti) ja Isamaa valijad (60 protsenti). Kuid pooldajad on ülekaalus ka Reformierakonna (56 protsenti), Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (53 protsenti) ja Keskerakonna (51 protsenti) valijate seas. Eesti200 toetajatest on teise samba vabatahtlikuks muutmise pooldajaid 45 ja vastuolijaid 34 protsenti.

Kui võtta aluseks vaid need vastajad, kes on juba liitunud teise pensionisambaga, on nende seas toetus selle vabatahtlikuks muutmisele kõrgem kui ühiskonnas tervikuna. 62 protsenti teise sambaga liitunutest peab selle vabatahtlikuks muutmist vajalikuks. Kolmanda pensionisambaga liitunutest toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist 53 protsenti.

Kuidas inimesed käituksid?

43 protsenti neist, kes on liitunud teise sambaga, jätkaks raha kogumist teise sambasse. 44 protsenti aga kaaluks sellest loobumist või loobuks kindlasti. Siiski on kindlaid loobujaid vaid 13 protsenti ning 31 protsenti kaaluks seda võimalust.

Kui kindlatelt väljujatelt või selle sammu kaalujatelt küsida (võis pakkuda ka mitu varianti), mida nad oma teise sambasse kogunenud rahaga konkreetselt teeksid, lubab 47 protsenti investeerida seda iseseisvalt aktsiatesse või võlakirjadesse.

26 protsenti kasutaks raha igapäevaste vajaduste katmiseks, 20 protsenti vähendaks oma laenukoormust, üheksa protsenti läheks aga reisile.

Seitse protsenti kasutaks raha muudeks tegevusteks, mille seas mainiti enim kinnisvarasse investeerimist või elamistingimuste parandamist. Äramärkimist leidis ka laste toetamine ja talupidamise arendamine ning üks vastaja lubas panna raha kõrvale „mustadeks päevadeks“.

Iseseisvasse investeerimisvõimesse uskujate osakaal on suurem alla 35-aastaste ja kõrgharidusega vastajate hulgas; samuti nende vastajate hulgas, kelle kuukeskmine sissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot. Usk iseseisvasse investeerimisvõimesse on kasinam muust rahvusest vastajate seas – kui eestlastest lubaks seda teha pooled kogumispensionist väljujatest, siis muust rahvusest vastajatest 38 protsenti. Muust rahvusest vastajad kasutaks seda raha kõige rohkem (39 protsenti) hoopiski igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

Turu-uuringute AS viis ERR-i tellimusel omnibus-küsitluse läbi 2.–15. maini. Sellele vastas 1010 inimest üle Eesti.

1 Kommentaar
  1. Et 3 nädalat ago
    Reply

    2. sammas oli mõeldud pankurite ja nende sotsidest, rehvikatest ja isamaareeturitest käsilaste poolt rahva petmiseks, on niigi selge. Kuid taolisi asju ei otsustata küsitlustega, kus küsitavad ise midagi ei tea ega suuda tõestada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.