Meenutusi Balti ketist

Peeter Rahnel, Riigikogu liige, Rahvarinde liige, Abja-Paluoja tugigrupi juht

Sakalamaa Rahvarinde Abja-Paluoja tugigrupi ülesandeks oli katta Viljandi-Nuia teel lõik Päidre teeristist kuni Abja-Paluoja teeristini Sultsis. Töötasime selle nimel, et inimesed oleksid selles meie vastutusalas olemas ja et tühimikke ei oleks. Viljandimaa 82 km teid oli kaetud inimestega nii Viljandi, Pärnu, Valga ja Võru kui ka Põlva rajoonist. Julgen öelda, et Viljandi rajoonis oli Balti keti tee kaetud käest kinni hoidvate inimeste poolt.

Balti keti edukaks kordaminekuks tegi tugigrupp teavitustööd. Panime käsitsi kirjutatud sõnumid plankudele ja teadetetahvlitele. Tollel ajal ei olnud paljundusmasinaid. Ka suusõnaliselt teavitati tuttavaid, töökaaslasi, naabreid. Teavitus tuli ka „Sakala ajalehe kaudu. Transpordivahendid-autobussid andis tasuta Abja sovhoos ja Abja Tarbijate Kooperatiiv. Need, kellel oli sõiduauto, võtsid selle inimesi täis. Koostasime esialgsed nimekirjad neist, kes lubasid tulla. Tuli ka kokku leppida, et inimesed võtaksid kaasa transistorraadiod, et Eesti Raadio ülekannet Toompealt kuulata. Kõndida tuli ka. Buss ei viinud ju täpselt õige koha peale. Ühes reas seisis nii eakaid inimesi kui ka keskealisi ja noori.

Inimketis seisis minust ühel pool bussiga kohale tulnud eakas Abja Keskkooli inglise keele õpetaja Heljo Sitska – nüüd on ta juba õpetamas taevastes inglise keele tundides. Teisel käel seisis noor töökaaslane Karin.

Sõitsin pärast keti toimumist ja koosskandeerimist „Vabadust, vabadust, vabadust!“ Abja-Paluojale. Võtsin sealt veel mõned inimesed auto peale ning sõitsime üle Penuja Lilli piirimiitingule. Kui oleksime läinud otse üle Nuia, siis poleks me mingil juhul kohale jõudnud: see tee oli autodest ummistunud.

Inimesed olid üksteise vastu väga sõbralikud. Ei näidatud mingeid sõrmi ega rusikaid autoakendest. Abikaasa oli Nuia keskväljaku miitingu järgselt oma sõpradega kohe Lilli piirimiitingule läinud. Kohtusin temaga seal. Kõned olid juba otsa saamas ja süüdati suur lõke, millesse heideti MRP-d ja selle salaprotokolle hukka mõistvad plakatid.

See oli nii suur ja võimas tunne, et meie oleme need, kes Balti ketti teevad. Sakalamaa Rahvarindes olid tugevad ja teotahtelised juhid: Ülle Aaskivi, Arnold Kimber, Jüri Rätsep, Andres Soosaar, Vello Lattik, Kalle Jents, Valli Veigel ja paljud teised. Tugigruppide eesotsas olid väga sihikindlad ja oma veendumustes vankumatud inimesed. Vähem kui kuu aja jooksul sai organiseeritud ja läbi viidud Balti keti Viljandi rajooni hõlmav osa. Vabanemissoov oli meis tugev.

Balti kett oli väga märgiline sündmus. Loomulikult uskusime, et Eesti saab vabaks. Balti kett ainult kinnitas seda usku.

30 aastat hiljem Lilli-Ungurini piiripunktis Mulgimaal

23. augusti õhtul kogunesid inimesed Eestist ja Lätist Lilli-Ungurini piiripunkti, et rõõmsalt tähistada 30 aasta möödumist Balti keti toimumisest. Lauldi üheskoos Läti ja Eesti hümne ning kõlas omaaegne ärgituslaul „Ärgake, Baltimaad!” Eesti segakoori „Kungla“ ja Läti segakoori „Wendeni“ ühisesituses.

Mälestusüritusel osales Eesti president Kersti Kaljulaid. Kohal olid kaks Läti ekspresidenti, aastatel 2007–2011 Läti president olnud Valdis Zatlers ning aastatel 2015–2019 Läti presidendi ametit pidanud Raimonds Vējonis.

Sõnavõtjad osutasid selle sündmuse tähtsusele Balti riikide taasiseseisvumise saavutamisel. Rõhutati ühtsuse tähtsust vabaduse saamisel ja selle hoidmisel. Oldi uhked meie riikide arengu ja tugevuse üle. Tõdeti, et hetkel toimub Hongkongis Balti ketist ajendatud protest inimketina. Kõikjal lehvisid Eesti, Läti ja Leedu lipud.

Piirimiitingul võtsid sõna ka Mulgi vallavanem Imre Jugomäe, Naukšeni vallavanem Jānis Zuments ning Ruhja vallavanem Guntis Gladkins. Õhtu lõpetasid kontserdid, süüdati lõke, lauldi ja tehti fotosid, imelise käsikäes seisvate inimfiguuride, piiritulpade ning lillevanikute ning lippude kõrval. Mälestusmiitingut tervitama olid sõitnud ka lippudega kaunistatud Põrnikate klubi autod kolmest Balti riigist.

30 aastat on möödas ajaloolisest Balti ketist, kus käest kinni hoides tunnetati oma jõudu. Kindlameelsus, helge tunne ja rõõm vabadusest on tulnud sealt meiega, et jääda.

1 Kommentaar
  1. Miks 3 nädalat ago
    Reply

    mõisaherrat Toomas-Hendrikut polnud?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.