Küsitlus: valijad unustavad poliitikute valimislubadused kiiresti

Pildil Jüri Ratas. ELMO RIIG/SCANPIX

TALLINN, 5. september, BNS – Paljud valijad unustavad poliitikute antud valimislubadused kiiresti, samuti pole inimestel meeles, milline partei konkreetsete lubaduste taga oli, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbiviidud Norstati uuringust. 

1001 Eesti kodaniku vastustest selgub, et 36 protsenti ei suuda meenutada ühtegi lubadust ning 35 protsendil meenub ainult ühe erakonna valimislubadus. Nimetatud lubadused ei ole alati korrektsed, näiteks omistatakse kõikidele suurematele erakondadele lubadust viia Eesti rikkaimate riikide hulka.

Vastajatele esitati küsimus kahes osas. Esimesena paluti vastata küsimusele: “Palun nimetage mõne erakonna valimislubadus riigikogu valimistest, mis teile esimesena meenub?” Lisaks paluti öelda, mis erakond selle lubaduse andis. Seejärel nimetati järjest inimestele ülejäänud valimistel osalenud erakondi ning paluti öelda iga erakonna kohta üks viimaste valimiste valimislubadus.

Küsimuse esimeses osas oskas vastuse anda 60 protsenti vastajatest. Enim pakutud lubadus oli pensionitõus, mida nimetas 16 protsenti vastajatest. Teisi lubadusi pakuti juba oluliselt vähem, näiteks alkoholiaktsiisi langetamist mainis viis protsenti vastajatest. Kui paluti öelda juurde, mis erakond neile meenunud lubaduse välja käis, siis enim nimetati Keskerakonda 22 protsediga, Reformierakonda 16 protsediga ja EKRE-t 13 protsendiga.

Küsimuse kahe osa kokkuvõttes nimetas vähemalt ühe erakonna lubaduse 64 protsenti vastajatest, kusjuures 34,6 protsenti suutis meenutada vaid ühe erakonna lubadust ning 29,7 protsenti vähemalt kahe erakonna lubadust. Samas mainis kokkuvõttes viis protsenti vastajatest lubadust viia Eesti viie rikkaima riigi hulka, mille käis tegelikult välja Reformierakond juba 2007. aasta valimiste eel. Seega enam-vähem korrektseid lubadusi suutis meenutada ligi 60 protsenti vastajatest.

Keskerakonna lubaduse oskas kahe küsimuse peale nimetada 34 protsenti vastajatest ning 19 protsenti vastajatest nimetas pensionitõusu. Populaarsuselt teine vastus oli tasuta ühistransport 3,7 protsendiga ning ülejäänud lubadusi mainisid üksikud inimesed.

Reformierakonna lubaduse oskas nimetada 28 protsenti vastajatest ning 4,1 protsenti mäletas lubadust tõsta pensione. Samuti 4,1 protsenti inimestest mäletas lubadust viia Eesti viie rikkaima riigi hulka, mis aga nagu juba mainitud, oli hoopis 2007. aastal toimunud valimiste lubadus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna lubaduse oskas kokku nimetada 27 protsenti vastajatest. 6,6 protsenti vastajatest mainis alkoholiaktsiisi langetamist, 3,5 protsenti migratsioonipoliitikat võõrtööjõu piiranguid ning kolm protsenti pensionitõusu.

Isamaa lubaduse oskas nimetada 13 protsenti vastajatest ning kuus protsenti mainis teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist. 1,9 protsenti mainis ka pensionitõusu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna lubaduse nimetas üheksa protsenti vastajatest. 0,9 protsenti vastajatest mainis tervishoidu või ravijärjekordade lühendamist ning samuti 0,9 protsenti peretoetuste tõstmist.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder märkis, et ühelt poolt on taoline vastuste killustatus oodatav – valimistel osales kümme erakonda ja peaaegu kõigil neist oli olemas pikk ja põhjalik lubadusi täis programm. “Seega pole ka üllatav, et sama lubaduse pakkus vaid väga väike arv inimesi ning inimeste vastused olid erinevad.

„Samas on need tulemused ka natuke üllatavad. Näiteks pensionitõus on selline lubadus, mida mõni erakond alati lubab ning üpriski kindel pakkumine oleks see, et just üks kahest suurest erakonnast seda teeb. Antud valimistel lubasid seda mõlemad, nii Reformierakond kui Keskerakond,“ jätkas Mölder.

„Reaalsus on aga see, et pool aastat pärast valimisi on küll arvestatav hulk selliseid valijaid, kes mäletavad ühe või kahe erakonna mõnda lubadust, kuid selliseid valijaid, kellel oleks terviklik pilt kasvõi riigikokku pääsenud erakondade kampaaniate detailsemast sisulisest poolest, praktiliselt pole,“ ütles Mölder.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 22.07-30.07 ning sellele vastas kokku 1001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

1 Kommentaar
  1. Ei 2 nädalat ago
    Reply

    maksa liialdada. Mitte keegi pole unustanud kuidas seltsimees Ansip lubas Eesti viia 5 jõukama Euroopa riigi hulka, et siis oleks kergem siia miljoneid mutukaid meelitada. Ja mitte keegi pole unustanud keskbandiitide lubadust, et kolmandik tuleb saada sulas. Need lubadused jäävad elu lõpuni meelde.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.