Riigiametnikud otsisid võimalusi Kohtla-Järve arendamiseks

TALLINN, 7. september, BNS – Kohtla-Järvele kogunes lõppeval nädalal kaheks päevaks sadakond riigiametnikku, kohalikku haridus- ja kultuurielu ning ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonna edendajat, et otsida üheskoos ideid linna arendamiseks.

Foorumile andis tõuke tõsiasi, et tööstuslinnana kasvanud Kohtla-Järve rahvaarv kahaneb, elukeskkond ei ole piisavalt atraktiivne ning traditsiooniline tööandja ehk põlevkivitööstus on muutumises.

Kohtla-Järve foorum oli jätk mullu toimunud Ida-Virumaa ametnike välitöödele. Kahe päeva jooksul tutvuti linnas paiknevate ettevõtete ning kultuuri- ja haridusasutustega, samuti külastati kõiki Kohtla-Järve hajali paiknevaid linnaosi ja saadi ülevaade elu-olust neis.

„Üldine tähelepanu Ida-Virumaa vastu, aga ka mitmed algatused ja suursündmused on loonud soodsa pinnase ka Kohtla-Järve tähelennuks. Mõistagi on põlise tööandja, põlevkivitööstuse järkjärguline hääbumine muutuva majandusmudeli tõttu probleem, sest inimesed soovivad oma pere ja elu luua ikkagi seal, kus on ettevõtlus ja töökohad, lastele koolid ja huviringid,“ tõdes foorumi peakorraldaja, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Foorumil Kohtla-Järve kultuurikeskuses tervitas kõiki osalejaid linnapea Ljudmila Jantšenko. Täpsemalt võeti kahe päeva jooksul kõne alla Kohtla-Järve hariduse, sotsiaalvaldkonna, ettevõtluse ja tööturu ning elukeskkonna vajadused. Lisaks väljakutsete kaardistamisele arutati konkreetsete ettepanekute ja lahenduste üle.

Näiteks kinnitati korduvalt vajadust luua inimestele üle Eesti põhjusi Kohtla-Järve külastamiseks, kuna seniajani ei toimu linnas suure publikuhuviga festivale või muid kultuurisündmusi. Haridusvaldkonna puhul toodi probleemina välja õpetajate puudus ja ebaühtlane hariduse kvaliteet, lahendustena aga õpetajate rotatsioonid ja Ida-Virumaa haridusklastri loomine. Sotsiaalvaldkonnas peeti eelkõige oluliseks arendada teenuseid ning käivitada selleks pilootprojekt just Kohtla-Järvel koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Ettevõtluse puhul toodi lahendusena esile Euroopa Liidu struktuursete reformide taotlusvoor, mille toel saaks välja töötada Ida-Virumaa uue majandusmudeli, kuna põlevkivitööstuse haare on üha väiksem. Korduvalt tõdeti foorumil ka omavalitsuse, riigi ning kogukonna suurema koostöö vajadust – leiti, et iseäranis viimase roll peab linna arendamisel kasvama.

„Inimesed omavahel kokku viidud – sellest kõik ju algab. Jääb loota, et kohalik rahvas hoiab üleval initsiatiivi, sest ametkonnad on valmis kõigi oma võimaluste juures appi tulema ja maksimaalselt panustama,“ lisas Hartman.

Foorumil palju pakutud ideed protokollitakse ja avaldatakse lähiajal kõigile huvilistele Kultuuriministeeriumi kodulehel. Kaasatud ministeeriumid koostöös omavalitsusega jätkavad tööd selle nimel, et mõtted leiaksid rakenduse ning aitaksid kaasa linna arengule.

Riigiasutustest osalesid foorumil kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Riigi Tugiteenuste Keskuse, sotsiaalkindlustusameti, terviseameti ja riigikantselei esindajad.

2 kommentaari
  1. Nojah 2 kuud ago
    Reply

    Praeguse valitsuse hooliv suhtumine ulatub kõikjale meie maal.

  2. Nagu 2 kuud ago
    Reply

    juba kombeks, tuldi kokku ainult linnukese pärast. Ometi on lahend juba ammu teada: riigikogu ja valitsus tuleb viia Viiviukonda ja Sirgalasse! Kohe lähevad ka Kohtla-Järve risumajade hinnad lakke ja hakatakse suurremonti tegema. Taas lööb elu linnas õitsele. Sama Sillamäel, Jõhvis, Ahtmes, Sompas, Narvas, Narva-Jõesuus, Kiviõlis, Mäetaguses.
    Aaga kuna juhus on meid õnnistanud totakate valitsuste ja riigikogudega, siis mitte midagi ei muutu ja päike tõuseb endiselt Venemaalt.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.