Aadu Must: valitsuskoalitsioon seab keelepoliitikas pikaajalisi eesmärke

Pildil Aadu Must oma kabinetis. Foto KRISTJAN TEEDEMA/SCANPIX

9. september 2019

Riigikogu Keskerakonna, Isamaa ja EKRE fraktsioonid andsid täna menetlusse eelnõu, millega annavad Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul peavad keelepoliitikaga seotud eesmärgid olema pikemaajalisemad ja laiemad, kui ainuüksi haridussüsteemi eestikeelseks muutmine.

„Eesti keel on meie ühiskonnas peamine teabe,- haridus,- ja töökeel, mistõttu peame mõtlema ka sellele, kuidas tagada, säilitada ning tugevdada selle elujõudu. Keelepoliitika puhul on oluline vaadata laiemat pilti, sest sellest sõltub eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade,“ sõnas Must.

Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035 seab Musta sõnul keelepoliitika arendamisel uusi sihte. „Olulisele kohale tõstame eesti keele digiarenduse, et kindlustada selle elujõud digimaailmas. Luua nüüdisajastatud, kättesaadavaid ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, andmebaase, digitaalseid keelekorpuseid. Toetada eestikeelset haridust ja selle õpet alates alusharidusest, mis tagaks piisava keeleoskuse jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tõhustada meetmeid eesti keele kasutamise suurendamiseks Ida-Virumaal ja palju muud,“ selgitas professorina tuntud riigikogu liige.

„Keelepoliitikas pole võimalik teha järske manöövreid, mida soovib riigikogu suurim opositsioonierakond, soovides, et eestikeelsele haridussüsteemile üleminek toimuks juba järgmisel aastal. Paraku pole üleöö võimalik leida nii vajalikke õppematerjale kui ka õpetajaid. On ilmselge, et Reformierakond, kes oli valitsuses pea 20. aastat ja ei liigutanud selle kohapealt lillegi, soovib nüüd koguda vaid poliitilisi punkte, “ sõnas Aadu Must.

2 kommentaari
  1. to must 1 nädal ago
    Reply

    Mis sest kasu, kui noored seda rääkida ei taha. Ja õige ka , neile pole seda vaja, vaja on inglist, sest meil on vabadus ja nad lähevad laia maailma või vähemalt suhtlevad sellega ja seal räägitakse inglise keelt, nagu meie vanem põlvkond rääkis venet. 1/6 planeedist oli NSVL ikkagi ja teed sinna lahti.
    Teie ise kummardate jumalat nimega Pragmatism, kui noored on ka vajaduspõhiselt oma elu korraldamises pragmaatilised, pole parata, ise me ju tahtsime.
    150 a. pärast ei räägi eestit mitte keegi….
    Paraku, nii on, ega vananemist ka ei peata .Tehke ta oma kodanikele vähemalt meeldivaks. Aga seda ka ei suudeta ega taheta.
    Nii et ärge raisake raha ja aega mõttetustele.

  2. Aadu 1 nädal ago
    Reply

    paneb täielikult MUSTA. Asi pole ju eesti keele kasutamises praegusel kujul, vaid eesti keele eestistamises ehk puhastamises solksõnadest ja solktähtedest. Vaja on tähestikust välja visata solktähed nagu c f š z š x y w, aruldasematest ajutegevuse jääkidest rääkimata. Sõna alguses ei tohi esineda h b d g.
    Solksõnad tuleb muuta eestilikeks nii et solktähtedega väljendatavad äälikud tuleb muuta eesti ääldusele lähimaks ning siis kirjutada vastavalt oma tähtedega. Nt šeff – sehv, šokolaad – sokulad, filosoofia – vilossoohvia, hind – ind, wifi – vihvi (kuigi äälduslikult on vaihvai), garaaž – karaas (kuigi etem oleks automaja/autosara).
    Samuti tuleb pärisnimed muuta äälduslikeks: Washington – Vossinktön, Moskva – Maskvaa, Helsinki – Elsingi, Budapest – Pudopäst, Bucureşti – Pukurest, Oslo – Uslu, Pariis/Paris – Parii, Peking/Beijing – Peitsing, Hruštšov – Russohv, Gorbatšov – Karbatsohv, Charles de Gaulle – Sarl Kool jne.
    Eesti kodanike nimedest tuleb samuti eputustähed välja visata: Chryslin – Krislin, Yana – Jaana, Mikhail – Mihhaiil jne.
    Vaat sellist seadust ma ootan, sest siis saaks ka eestlastest lõpuks taas eestlased.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.