Õigusbüroo: üha rohkem võõrtööjõudu otsib abi juristidelt

Harju Maakohus. Tallinna kohtumaja. Foto Tairo Lutter/Scanpix

TALLINN, 14. september, BNS – Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega.

Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega – osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.

Üldiselt jõuavad võõrtöölised juristi jutule viimases hädas ning enamjaolt on probleemiks töölepinguga seonduv, eeskätt töötasu. On palju juhtumeid, kus tööleping on küll sõlmitud, kuid töötaja seda ise näinud ei ole. Sagedased on ka olukorrad, kus töölepingusse on politsei- ja piirivalveameti nõudmisel kirjutatud võõrtöölise palkamiseks ettenähtud summa, näiteks 1200 eurot, kuid töötajale tasutakse üksnes 600.

Eesti Õigusbüroo kogenud tööõigusjuristi Katrin Martise sõnul ei ole tema pika karjääri jooksul olnud veel nii intensiivset tungi juristi vastuvõtule võõrtööliste poolt. “Üheltpoolt on kena, et nad julgevad abi otsida ning üldjuhul saamegi neid aidata. Teisalt teeb aga kurvaks see, et meie tööandjad neid sageli ära kasutavad ning töötasudega susserdavad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on ette näinud kindlad palgatasemed erineva kvalifikatsiooniga võõrtööjõule, kuid ega neid tasemeid väga järgima ei kiputa ning sageli on võõramaalasel nii hea meel töökoha üle, et ta ei julge küsida ei töölepingut ega ka näiteks ületundide eest töötasu,” sõnas Martis.

Ta meenutab ühte tööandjast klienti, kes tuli nõustamisele ning küsis juristilt konkreetselt – kuidas peaksin käituma, kui ma ei soovi ukrainlase töötasult makse tasuda. “Eks tööandjaid on loomulikult erinevaid, kuid minu kogemus pigem näitab seda, et Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest saabunud tööjõudu soovitakse võimalikult soodsalt tööle rakendada, hiilides mööda seadustest ja nõuetest. Eks siin peab riik olukorda analüüsima ning võtma kasutusele vastavad meetmed, et võõrtöölistega seonduv oleks paremini kontrollitav,” lisas Martis.

Kahe ja poole aastaga on tööõiguse küsimustes Eesti Õigusbüroo poole pöördutud 1806 korral, enim on töövaidlusi olnud Tallinnas, Tartus ning Narvas, vastavalt 1099, 173 ja 142.

1 Kommentaar
  1. Seda 1 kuu ago
    Reply

    jama oleks kerge lõpetada, kui valitsus võtaks töösuhted (lepingud, palgad) oma valitseda. St et kõik andmed käiks läbi valitsuse ning ka inimestele makstaks palka läbi maksuameti. Kui keegi ettevõtja musta tööjõuga vahele jääb, saab ta 5-ks aastaks tegevuskeelu ja järgmine kord 5+5 aastaks jne. Kui need ka avalikustataks, siis teised juba värisevad ega liiguitaks sentigi ebaseaduslikult. Samuti saaks töötajad oma palga tagatult kätte, sest ettevõtja ise kardab ränka karistust. Vastav seadusesäte tuleb aga sõnastada nii selgelt ehk ühetähenduslikult, et ühelgi kaitsjal kaoks võimalus midagi vaidlustada. Samuti ei lööks siis läbi vahendajad Poolast või mujalt, sest leping sõlmitakse valitsuse vahendusel otse töötajaga.
    Aga meil on võimutsemas totakas valitsus, kes ei taha ega oskagi midagi korraldada. Võltsvalitsuse ainuke mure on rahvast pügada, et oma altkäemaksukassa järgmiseks võltsvalimiseks taas korralikult täis saaks. Suure võidu nimel ohverdatakse isegi Kesknädal.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.