Ratas kliimapoliitikast: Eestil tuleb haarata initsiatiiv

Foto TOOMAS HUIK/SCANPIX

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas alustas oma kõne kliima- ja energiaküsimustega, millega on tänane valitsus aktiivselt tegelenud ning milles tuleb Eestil haarata initsiatiiv.

Ratas tõi välja, et kampaaniaperioodil said kliima- ja energiaküsimused pigem vähe tähelepanu, kuid Eesti kui ka terve maailma tulevikku silmas pidades on tegemist olulise teemaga. „Ühelt poolt on meie elektritootmine toetunud põlevkivi põletamisele, millega kaasneb suur keskkonnajalajälg. Teisest küljest on energeetikasektoris hõivatud tuhanded inimesed, kelle peredele peame säilitama globaalsetest muutustest hoolimata töö ja sissetulekud,“ tõi Ratas näite Eesti ees seisvast väljakutsest.

Ta lisas, et keskkonnateemades tuleb haarata initsiatiiv. „See on meie kohustus oma koduplaneedi ja tulevaste põlvede ees. Vaid nii saame olla neis küsimustes eestvedajaks ja uuendustest maksimaalselt kasu lõigata,“ rõhutas Ratas, kelle sõnul tuleb küsida, millised võimalused ning raskused meid ees ootavad. Peaminister leidis, et muutustest ja hädavajalikest uuendustest ühiskonnas peab rääkima, sest suured arengud nõuavad, et meie ühiskond oleks nendeks valmis.

Ratas tõi välja, et valitsus moodustas kliimateemade fookusesse seadmiseks kliima- ja energiakomisjoni, mille esimesel kokkusaamisel anti ülevaade Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimalustest. Peaministri sõnul valmib lõplik analüüs Eesti võimaluste kohta septembrikuu lõpuks, aga juba praegu on teada, et see nõuab lähematel kümnenditel investeeringuid pea 17 miljardi euro eest, millest riigi osa on umbkaudu viis ning erasektori kanda jääb üle 12 miljardi. „Meil tuleb leida lahendused, millistest vahenditest neid investeeringuid teha ning kuidas neist hiljem enim kasu lõigata,“ toonitas peaminister.

6 kommentaari
  1. to nende 3 nädalat ago
    Reply

    KUIDAS LEIAB KALA MÕNE TEISE JÕE ??? LENDAB SINNA JA UURIB ENNE KAARDILT JÄRELE?
    KALA SATUB TURBIINI, MIS TA LÄBI KLOPIB e.ÄRA TAPAB.
    ASI EI OLE MITTE ARVUDES ! KUI PALJU KASUMIT ANNAB ELEKTER JA KUI PALJU KALA – ASI ON ELUDES, SUHTUMISTES=MENTALITEEDIS, VÄSIN KORDAMAST, ET HOOLIMATUSE MENTALITEET ELU VASTU, OLGU INIMESE, LOOMA VÕI KALA ELU PÖÖRDUB OMA TELJEL JA ANNAB PLÄRAKI OMA TEKITAJATELE JA KUMMARDAJATELE PRAGMAATIKUTELE.
    HIIDLASED TEEVAD ÕIGESTI KUI TUULIKUID EI LUBA. !!!
    ON OLEMAS GTTEHNIKAD, MIS LUBAVAD MERELAINETE ENERGIAT KASUTADA MUUNDADES SELLE ELEKTRIKS. ON OLEMAS TEHNIKAD MIS LUBAVAD PÜÜDA TUULT ÕHUS, MITTE EI EHITA KOLETUID KAHJULIKKE TUULIKUKOLOSSE. ON OLEMAS NN. VESINIKUKARBIKE jms. SÕJA JA KOSMOSETEHNIKAL ON IDEESID VARUKS.
    MIKS MEIL EI LEITA EGA SUUDETA RAKENDADA NEID UUSI TEHNIKAID, VAID OSTAME SISSE JA LUBAME
    VANANENUID JUBA MEIE AJAS, KAHJULIKKE , NAGU OSTETI PRUUGITUD SÕJATEHNIKAT?, MÜÜAKSE TEISTE MAADE KOGUTUD VANU KALTSE MEIE INIMESTE RIIETAMISEKS?
    PROBLEEMIDE PEITMISEKS. HUVIGRUPPIDELE MEELDIMISEKS? SIIS NIMETATAKSE NEID ROHELISTE NIMEDEGA KUI NAD SEDA POLE!

  2. KA SEE ON TÄHTIS 3 nädalat ago
    Reply

    Kas kalade kaitseks ei suudeta siis mingit nõksu välja mõelda, et nad nendest paisudest ja elektrijaamadest läbi pääseksid???! Kus on teadlased. Aga seda peetakse ilmselt nii tühiseks probleemiks, et seda ei rahastata.
    Seejärel laske need hüdrojaamad käia /kaladele mingi kõrvalkanal kaevata,et paisust mööda saaks ?/
    Kuni Eesti Energia või mõni jõukur jõe ära ostab.

    • Nende 3 nädalat ago

      kalakudemisvõimalustega on üle võlli mindud. Kui 2…3 jõge ka kinni panna, siis leiab kala nagunii uue. Ning need paar jõge moodustavad muudest võimalustest tühise osa.
      Kui aga edasi jaurata, siis tuleks kõik jõed vabaks lasta, ehk leiab mõni kala ka seni kinnipandu. Kuid Peipsisse pääsu eest ei mõtle keegi. Võrtsuski on angerjas tänu omaetetvõtlusele, mitte et Sargasso ussid ise sinna ujuks.
      Ma tahaks samuti teada ja näha arvutusi, kus on toodud mõne jõe kasutoodand elektri näol ja kalade näol. Siis saaksime võrrelda mitu miljonit enam toovad kalad rohkem kasu. Seni aga tuleb loll jutt kannikasse tagasi ajada.
      Juba nagu hiidlased, kes pigem keelduvad tasuta elektrist kui vaateväljast kümne kildi kaugusel asuvatele tuulikutele. No lolluse tipp. Ja ega saarlasedki arukamad ole.

  3. Jurka 3 nädalat ago
    Reply

    on loodusreostajate käepikendus. Sest raha on vaja!

  4. u. 3 nädalat ago
    Reply

    Keskkonnakaitse raames tuleks muuhulgas peatada hüdroenergiat tootvate tammide lammutamise hullus. Hüdroenergia on ilmselt üks kõige keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks. Samuti on paisjärvedes suur elurikkus, mida tuleb kaitsta. Võiks kaaluda ka väikeste 10-200 kW võimsusega, biokütusel töötavate koostootmisjaamade ehitamise soodustamist talude ja tootmisettevõtete tarbeks, et nt puidutööstuse ja põllumajanduse jäätmed saaks kohapeal genereerida elektrienergiaks (liinikadudest ja transpordist tuleneva keskkonnakahju vähendamiseks).
    Näide 20kW võimsusega generaatorist:
    http://www.allpowerlabs.com/wp-content/uploads/2016/09/APL_2016catalog_9_5_16Small.pdf

    • u. 3 nädalat ago

      Väärib märkimist, et biojäätmetest elektri tootmisel on süsinikusaaste negatiivse märgiga. (Jäätmete looduslikul kõdunemisel on süsiniksaaste neutraalne, fossiilkütuste energiatootmiseks kasutamisel – positiivne).
      “Negatiivse” märgiga tsiviilkaitse korrastamiseks on kasulik väikeste, hajusalt paiknevate elektrijaamade rajamine, mis tagavad kriisiolukordades piirkondade elektriga varustatuse.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.