Tõnis Mölderi täispikk kõne Riigikogus: pensionireform paneb mugavustsoonis panku pingutama

Tõnis Mölder

10.10.2019

Eesti riigis on kestnud pensionisammaste süsteem 17 aastat ilma suuremate muutusteta. Meie inimesed on olnud  jalust seotud, neil puudub otsustusvabadus. Tänane valitsus on kokku leppinud, et Eesti pensionisüsteemis toimub reform ning süsteem muudetakse paindlikumaks ja valikupõhiseks. Inimestel endil tekib valikuvõimalusi kindlustada oma väärikat vanaduspõlve.

Ma ei mõista neid inimesi, kes on süüdistanud reformi ideeautoreid kommunismis, küünilisuses, eakate piinamises, rumaluses, lolluses, lõhkumises jne. Mul on neist inimestest lihtsalt kahju. Nad ei ole endale selgeks teinud riigi toimimise aluspõhimõtted. Riigi roll on usaldada oma inimesi ja anda neile valikuvabadust.

Kui tänased fondipidajad arvavad tõesti, et 770 000 eestlast ei saa oma raha majandamisega ise hakkama, siis tulebki neil seda niimoodi sõnastada. Veelkord – meie ei lõhu, meie ei lammuta. Meie ehitame sildu ja pakume inimestele võimaluse olla oma valikutes vaba. Meie usaldame Eestimaa inimesi.

Tänu teise pensionisambasse kogujate sunnismaisusele on pangad saanud aastaid nautida konkurentsivaba ettevõtluse võlusid. Kuna tururegulatsioon praktiliselt puudus, püsisid pensionifondide valitsemiskulud laes ning tootlus piinlikult madalal. Pankade suhtumist näitab ka see, kuidas rünnatakse reformi algatajaid sellega, et riik võtab väljuvalt rahalt makse. Jah, riik võtab inimeste tuludelt makse, kuid eesmärk on investeerida see omakorda meie inimestesse tagasi läbi sotsiaalsüsteemi või tervishoiu. Riik ei võta seda raha endale nii, nagu teevad pangad fondi haldustasudega. Pankade esindajad jätavad mainimata olukorra, kus 17 aasta jooksul on ainult haldustasudeks makstud kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid.

Seni kehtinud teise samba põhimõtted on pärit ajast, kui inimesi juhiti kõrgelt ja kaugelt. Tänapäeval on riigi ülesandeks toetada kodanike omaalgatust ning usaldada nende valikuid, mitte üritada elanikke sunni abil kuulekusele. Valikuvabaduseta pensionisammas ei kõlba enam riiki, kus hinnatakse inimõigusi ja vaba otsustust. Ma rõhutan, et teine sammas on ja jääb alles, kõrvale tekivad lihtsalt alternatiivid. Teise samba reform jätab inimestele valikuvabaduse, kas jätkata kogumist. Ühtlasi tasub rõhutada, et esimesele tööle minnes liitub inimene automaatselt teise sambaga. Inimesel tekib võimalus lihtsalt lahkuda.

Teise pensionisamba vabastamise vastased hoiatavad, et inimesed ruttavad kohe oma eurosid fondidest välja võtma ning mõttetutele emotsiooniostudele kulutama. See aga omakorda pidavat vallandama seninägematu, mõnede katastroofiennustajate sõnul lausa hüperinflatsiooni. Mäletamist mööda viidi läbi uuring, kui paljud inimesed võtaksid teise samba reformi järgselt kogu oma varad kohe kasutusele ning vastanutest teeksid seda vaid 17 protsenti. Just nii vähe inimesi soovib oma kogutud raha võtta kasutusele ning pole sugugi kindel, et nad seda raha halvemini kasutaks kui tänased fondide haldurid.

Teist pensionisammast püütakse näidata kodumaise majanduse elavdajana. See on ekslik pette kujutlus. Pensionifondide varadest on Eestisse investeeritud ca 10%. Välismaale viiakse aga iga-aastaselt 2% riigi SKP-st, samas kui teise samba tootlus jääb riigi majanduskasvule enam kui kaks korda alla. Nii et pole siin kodumaise majanduse turgutamisega midagi kelkida. Meie säästudega elavdatakse teiste riikide majandust.

Teine sammas oli seni ebaefektiivne ja selgelt teenusepakkujat soosiv. Selle vabatahtlikuks muutmisega ja rahapaigutuse võimaluste avardamisega astutakse tubli samm olukorra parandamiseks. Kui alguses püüti rahandusringkondades teise samba uuendamistaotlusi ignoreerida, siis ajapikku mõisteti, et vana viisi kliente eirates pole võimalik edasi majandada ning otsustati teha mõned kosmeetilised muutused.

Teise samba reformi arutelu on juba toonud kaasa muudatusi tänases süsteemis. Pangad on alustanud jõulisemalt haldustasude kärpimist ja lubanud oluliselt paremaid investeerimistootlusi kui seni. Teise samba reformiga paneme surve pankadele ja fondihalduritele paremate tingimuste pakkumisteks ning seeläbi võidavad nii inimesed kui ka riik.

Keskerakond on alati seisnud eakate ja nende heaolu eest, mistõttu on kõik viimased erakorralised pensionitõusud toimunud Keskerakondlasest sotsiaalministri eestvedamisel. Ilma nendeta oleks hetkel pensionid tunduvalt väiksemad. Julgen väita, et ka tulevane pensionireform on samm meie inimeste heaolu parandamiseks ning oluliselt väärikama vanaduspõlve veetmiseks.

1 Kommentaar
  1. Kuigi 2 kuud ago
    Reply

    pangad on inimesi kõvasti suutnud lüpsta, on inimeste raha ikkagi nende arvetel ja see tuleb tagasi maksta. Eks seda puudujäägis pangad kardagi, sest RAHA PÕLE!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.