Eesti on EL-is soolise võrdõiguslikkuse pingereas 17.

Fotol: naisautojuht Foto: Meelis Meilbaum / Scanpix

Eesti on soolise võrdõiguslikkuse poolest Euroopa Liidus 17. kohal, kuid liikus kahe aastaga võrdõiguslikkuse poole peaaegu kõige kiiremini, teatas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE).

Soolise võrdõiguslikkuse areng blokis on aeglane, teatas EIGE teisipäeval avaldatud raportis, mille aluseks on 2017. aasta andmed. Kahe aastaga on võrdõiguslikkuse indeks tõusnud vaid punkti võrra 67,4-le.

Tabeli eesotsas on 83,6 punktiga endiselt Rootsi. Talle järgneb 77,5 punktiga Taani. Halvim on olukord Kreekas ja Ungaris, mis said mõlemad tulemuseks 52 punkti.

Enim paranes olukord kahe aastaga Portugalis ja Eestis, mille indeks kasvas vastavalt 3,9 ja 3,1 punkti.

“Liigume õiges suunas, ent oleme finišijoonest endiselt kaugel. Meie indeks, mis on EL-i soolise võrdõiguslikkuse võrdlusalus, näitab, et ligikaudu poolte liikmesriikide tulemus jääb alla 60 punkti,” ütles EIGE direktor Virginija Langbakk.

“Ajal, kui Euroopa Liidu uus parlament ja komisjon kujundavad ja uuendavad EL-i prioriteete järgmises strateegilises raamistikus, on oluline hoogustada soolise võrdõiguslikkuse arengut,” lisas ta.

Madalaim oli tulemus võimu valdkonnas, mis puudutav võrdsust juhtivatel töökohtadel. Samas oli see ka valdkond, kus on aastate jooksul tehtud enim edusamme, peamiselt tänu naiste osakaalu suurenemise ettevõtete juhatuses. Prantsusmaa oli ainus riik, kus naised ja mehed olid börsifirmade juhatuses esindatud vähemalt 40 protsendiga.

Eesti sai 100-punktises indeksis 59,8 punkti ja jäi liikmesriikide lõikes 17. kohale. Vahemikus 2005-2017 tõusis Eesti tulemus 7,6 punkti ja 2005. aastast on ta tõusnud tabelis neli kohta.

Eesti tulemus jäi alla Euroopa Liidu keskmise kõigis valdkondades peale aja, kus Eesti tuli viiendale kohale. Suurim on ebavõrdsus võimu ja teadmiste valdkonnas, kus tulemus oli vastavalt 34,6 ja 55,5 punkti.

Eesti kõrgeim tulemus oli tervishoiu valdkonnas (81,9 punkti), ehkki see oli üks madalamaid tulemusi Euroopas, jäädes 24. kohale. Alates 2005. aastast on olukord paranenud enim võimu ja raha valdkondades. Aeglasem on areng olnud töö ja tervishoiu sektorites.

BNS

2 kommentaari
  1. Need 1 kuu ago
    Reply

    arvud ei näita midagi. Tegelikult vaadake, kui pedestatud on need “juhtliiduvabariigid”. Kas meie eesmärk on samasugune?
    Ning naisi võetaks etööle juhtideks ainult siis, kui nad seda ka väärivad. Muidu kohatäitjaks lollid ei kõlba.

  2. hm 1 kuu ago
    Reply

    Loodusseaduste vastu võitlemine on raske ja mõttetu, kuid annab võitlejatele tööd ja palka pikkadeks aastateks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.