Kanada eestlased: HTM-i vaade mitmekeelsele haridusele on arusaamatu

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas tegi teisipäeval avaliku pöördumine Eesti Haridus- ja
teadusministeeriumile (HTM), milles märgib, et ministeeriumi suhtumine kaks- ja mitmekeelsesse haridusse on arusaamatu ning avaldab lootust, et uue õppekava lõppversioonis võetakse arvesse kaasaegsemaid standardeid ja arengusuundi.

“Kanadas ja mujal välismaal elavad Eesti pered on üle aastakümnete õpetanud oma lastele eesti keelt inglise ja muukeelsetes ühiskondades ja kasvatanud armastust ning lugupidavust Eesti riigi, kultuuri ja ajaloo vastu,” seisab avalduses. “Kuna Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi uue Lasteaia Riikliku Õppekava koostajad soovivad arvamusi tööversiooni kohta, saadame omaltpoolt tagasisidet järgneva punkti kohta mis puudutab sügavalt Kanadas ja mujal välismaal elavaid eesti peresid.”

Kanda eestlaste teatel on muret tekitav lugeda, et kaks- ja mitmekeelsed perekonnad on lapse kõne arengu poolest ülemaailmne probleem. “Koormus ajule on suurem ja sellised lapsed hakkavad hiljem rääkima. Niisugune kõnekeskkond sobib terveile ja tugeva närvisüsteemiga lastele.”

“Teaduslikud uuringud kinnitavad, et eelnev ei vasta tõele. On ammu selgeks saanud, et teise keele omandamine teostub efektiivsemalt just noore lapse aastates. Lapsed, kes kogevad kaks keelt sünnist saadik või väga noorelt on tavaliselt täielikult kodus mõlemas keeles. Täiskasvanutel on tüüpiliselt raskem õppida teist keelt ja harva saavutavad emakeele taseme uues keeles,” seisab avalduses.

“Kanadas on kaks-/mitmekeelsus loomulik. Mitmetes Ontario koolides on kodukeeleks üle 50 erineva keele. Mitmed lapsed valdavad 3 kuni 4 keelt enne kui nad Kanada koolis alustavad inglise või prantsuse keele õpet. Paljud Ontarios elavad Eesti pered valivad oma lastele prantsuse keelekümbluse koolid või programmid juba lasteaias, et lastel oleks võimalik õppida vähemalt kolme keelt. Ontario on tõusnud maailmas esile algaastate hariduse ja teeninduste kavade kujundamisel ajast kui provints seadis sisse täis päevaseid lasteaedu 2013.a. “Intensiivne õppimine ja arendamine toimub laste algaastatel, kui aju lühiajaga läbib tohutult suuri muudatusi. Lapse esimesel aastal aju struktuur formeerub hämmastava kiirusega.”

Kanada eestlaste teatel on uuringud näidanud, et lapsed, kes valdavad teist keelt varakult esitavad kognitiivseid eeliseid nagu parem probleemilahendamise oskus ja loovuse koostoime ning paremad saavutused teistes ainetes. Lapsed saavad lisakasu kõrgemates eksamite tulemustes, paremaid ja edasijõudlikumaid oskusi lugemises, tõhusamat enesekindlust ning tugevama enesetunde oma saavutustest, laiemad võimalused elukutse valikutes, parema emakeele omandamise koos rikkama sõnavaraga, laiema maailmavaate ning kultuuriliste sidemete arendamine. Lisaks sellele, kakskeelsus ning multikultuursus tugevdavad aju efektiivsust.

“Arvestades teaduslikke uuringuid ja pikaajalisi kogemusi Kanada kooli süsteemidega, jääb arusaamatuks Haridus- ja teadusministeeriumi suhtumine kaks-/mitmekeelsesse haridusse. Kuna tegemist on uue õppekava tööversiooniga loodame, et lõppkavand võtab arvesse kaasaegsemaid standardeid ja arengusuundi,” seisab avalduses.

BNS

7 kommentaari
  1. parempoolne 2 nädalat ago
    Reply

    Tehke seal teispool ookeani mis pähe tuleb.Meie elame siin nii nagu õigeks peame ja oma lapsi õpetame ise .

  2. Need 2 nädalat ago
    Reply

    Teie seal Kanadas pole enam eestlased, eestlased olete te vaid oma mälestustes või vanavanemate juttude põhjal.Olete haletsusväärsed rahvuseta indiviidid, kes söövad suurema rahva peost ning laulavad selle laulu.Nii et ärge tulge meid siin kodumaal õpetama, kuidas õppida ja elada.Meie elasime venelaste kõrval ja suure Venemaa surve all 50 aastat, kuid ei hakanud me selle surve all vene keeles rääkima ega õppima, kuigi vene keele tunde oli nädalas vähemalt 4.Lasteaias aga ei surunud keegi eesti lastele peale vene keele õppimist.
    Mis teiega ometi lahti on, nn eestlased seal ookeani taga?Kui teie tahate elada rahvaste paabelis ja arvate, et nii on õige, siis laske käia.Meie siin kodumaal hoiame küünte ja hammastega kinni oma rahva keelest-emakeelest, hoolimata sellest, et teie inglise keel surub halastamatult peale.Uskuge, selle inglishi vastu võitlemine on palju raskem, kui omal ajal vene keele pealetuni vastu.
    Jätke meid rahule, meie olema eestlased ja õpime võõrkeeli vabatahtlikult, mitte mingite multikulti tegelaste käsul.

  3. to Peep Leppik 2 nädalat ago
    Reply

    TEIE JUTT JUMALAST ÕIGE !!!
    INIMESED ÕPIVAD KEELI, AGA NEIL POLE NEIS MIDAGI ÖELDA …
    AJAL, KUI ARENEB LAPSE EMOTSIONAALNE IQ, EI PEAKS TEDA MÕTTETUSTEGA KOORMAMA.
    LAS TAL ARENEB TERVE HING JA EMPAATIA KÕIGE ELAVA VASTU. AGAPE,KUI SOOVITE, MAAILMATUNNETUS.
    SEE ON OLULISEM KUI KÄDISEV “TOIMEKUS”, MÕISTATUSTE LAHENDAMISE VÕIME, KIIRE TAIP, MIDA NIMETATAKSE LOOVUSEKS. LOOVUS PÕHINEB EELKÕIGE EMPAATIAL _ SOOVIL LUUA, MIDAGI ÄRA TEHA KELLEGI OLUK. KERGENDAMISEKS. ET MAAILM OLEKS HEA.
    TÄNAPÄEVAL ON OLULINE KARJERISMI HEAKS LAPSEKE KASVÕI AASTA PAAR KIIREMINI KOOLI JA JÄRJEPEALE SAADA. NII SEE HINGEIDIOTISM KASVABKI.
    LOODUS ON ETTE NÄINUD LAPSEPÕLVE- ÄRGE SEDA ÄRA RIKKUGE. LASTEAEDKI ON RIKKUMISE VORM.
    TÄDID ONUD ,LEIDKE OMALE SISSETULEKUID MUJALT.

  4. Lasteaednik 2 nädalat ago
    Reply

    Olen aastakümneid olnud lasteaednik ja näinud, et terve närvisüsteemiga heade eeldustega lastele on kaks keelt tõepoolest olnud plussiks, edasiviivaks. Nn. ” harju keskmisele” ja veidi alla selle- paneb kaks keelt nagu pidurid peale, lõpuks on lapsel vigased mõlemad keeled. Nii et kõik see on väga individuaalne.

  5. Peep Leppik 2 nädalat ago
    Reply

    Kogu maailmas on nii,
    et arengupsühholoogiat, kui TEADUST ei tunta… See on õige, et laps võib kergesti omandada ka mitu keelt, kuid kas see saab olla eesmärk? Eesmärk alates kodust-lasteaiast on lapse ARENDAMINE, mõtleva inimese kujundamine… Keel iseenesest seda ei tee. Enne kooli on kõige tähtsam (emakeelse) kõne ja MÕISTETE kujundamine. Mõisted kujunevad vaid lapse vabas, VAHETUS ja AKTIIVSES suhtlemises ümbritseva maailmaga – LOODUSEGA… Kuna vanematel aega väidetavalt vähe ja lasteaias võimalusi vähe, siis ongi inimeste IQ viimastel aastakümnete allakäigul (Eestis on selle kohta usaldusväärsed andmed!)… Aga keda see huvitab!

  6. Oli 2 nädalat ago
    Reply

    võimalus viibida 10 päeva ka Hudsoni lahe ääres Churchillis. Pooled olid indiaanlased, iga 20. eskimo (inuit), ülejäänud ingliskeelsed. Milline oli olukord keelte ja lõimumisega? Indiaanlastest pidi oma keelt oskama vaid viiendik, eskimotest rohkem, sest nad elasid kokkutõmbunumalt. Kuid lasteaias ja koolis (seal on uhke kool, jäähall, keeglirada) käis õpe AINULT inglise keeles. Ingliskeelsed ei suvatsenud isegi huvi pärast alamkeeli õppida. Käis täielik alamrahvuste lõimimine. Kas seda ka nimetada arenguks? Mis neist lastest ja lastelastest saab? Kas samasugused udmurdid ja neenetsid nagu Venemaal, kes salgavad maha oma rahvuse?

  7. Millest 2 nädalat ago
    Reply

    kanadalased aru ei saa, on tõik, et kui nemad sülitavad rahvuslikule kasvatamisele, siis eestlased vajavad rahvusriiki. Kanadas on loomulik, et väikerahvus on peremeesrahvuste (prantsuskeelsete ja ingliskelsete) suhtes alamlik ehk nad ei saagi unistada OMA rigist, seetõttu nad jäävadki ka Kanadas võõraks, kui just ei lõimu kohalikega.
    Newfoundlandis käisin läbi valdavalt ingliskeelsetega ning ehkki koolides oli sunduslik ka prantsuse keel, oskasid nad seda väga puudulikult, jäid alla isegi minule kui iseõppinule. Samas Québecis vältisid prantsuskeelsed igati ingliskeelset pöördumist. Kui küsisin, et kuidas nii, kas nad siis koolis inglist ei õpigi, siis naersid vaid, et see käib ainult vormi pärast.
    Teine lugu oli juba Montréalis, seal oli küll enamvähem pooleks, kuigi ositi oli valdav ikkagi üks riigikeel 2-st. Torontos, Niagaras ja Hamiltonis jällegi valitses inglise keel.
    Pidin mitme Kanadas-käigu põhjal järeldama, et üks riigikeelerühm ei taha tunnistada teist, seda tehaks evaid kattuvusaladel. Samasugune pilt on Soomes, kus soomlased väljaspool rootsi keele ala ei taha seda õppida ning paljud korralikult ei oskagi, ükskõik kuidas me sealset haridustaset ka ei kiidaks.
    Nii et just väikerahvad nagu eestlased ongi usinad oma keele ja rahvuse salgajad ning uuele keelele üleminejad. Seda kurtis mulle ka kunagine Eesti konsul Kanadas (Torontos Eesti Majas) Ilmar Heinsoo.
    Seega ei saa me sugugi eeskuju võtta muu mailma eestlaskonnast, mille tee viib paratamatule enesehävitamisele ehk vabasurmale.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.