Aas kutsus üles merenduses digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks

Fotol parvlaev Piret Foto Tairo Lutter/SCANPIX

Londonis maailma merenduse tippsündmusel Eestit esindanud majandus- ja taristuminister Taavi Aas kutsus riike üles merenduses digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks.

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) assamblee toimub iga kahe aasta tagant ning ühendab 174 liikmesriiki. Aas pidas 31. assambleel kõne Eesti merenduse edusammudest ning kohtus assambleel osalemise kõrvalt ka IMO peasekretäri Kitak Limiga.

„Londonis oli näha, et kliima eest seismine toimub mitmel rindel ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni üheks prioriteediks on merenduse keskkonnamõju minimeerimine. Säästvate laevandusmeetodite kasutamine on möödapääsmatu, et vähendada kasvuhoonegaase ja säilitada inimeste usaldus laevanduse ning merekaubanduse vastu,“ sõnas Aas.

Kuigi assambleel käsitletakse merendust enamjaolt globaalsel tasemel, on Eesti digilahendused hea praktika näiteks ka teistele riikidele. „Eestis on juba kasutusel paberivaba mereinfosüsteem ning jagasin meie kogemust assambleel viibijatega ja kutsusin neid üles tõsiselt kaaluma selles suunas liikumist,“ lisas Aas.

Lisaks kohtus minister Aas ka Hiina, Küprose ja Gruusia riigi ametikaaslastega ning Londonis resideeruvate pangandusettevõtete esindajatega.

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO agentuur, mis seisab meresõiduohutuse reeglite parendamise ja merereostuse vältimise eest. Londonis kohtuvad iga kahe aasta järel 174 liikmesriigi esindajad ning valivad assambleel 40-liikmelise nõukogu, kinnitavad viie komitee järgmise perioodi eesmärgid ja eelarve. Organisatsioonil töös osalevad lisaks ka valitsustevahelised töörühmad, haridusasutused ning merendussektori esindajad.

BNS

1 Kommentaar
  1. Meresõiduohutus 2 nädalat ago
    Reply

    ja kütuseliigid on siiski 2 ise asja. Nii jääbki saladuseks, mida mõtles Taavi raalimise seostamise all kütustega. Mis puutub aga muudesse lahenditesse merel, siis pole me sugugi esirinnas. Me ju ise midagi ei tooda ega nii saa ka müüa, vaid me ostame teiste nuputatut ja rakendame ellu. Selles oleme küll enamikust ees. Eestis ei toodeta aga mitte ühtki radarit, sonarit, kepsu, raadiosaatjat ja nendega seotut. Ja kus on meie leiutised mingite kütuste väljanuputamises? Kelle leiutisi ostavad jänkid ja mankid?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.