Sisekaitse reservil on sügav mõte…

Eesti-Venemaa riigipiir Saatse kandis. Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Eesti on küll väike, aga elutingimustelt väga erinev. Elada linnades ja autoga ringi sõita on midagi muud, kui elada näiteks Lõuna-Eesti piirialal. Ja mõned asjad on siin päris teistmoodi kui Tallinnas. Teatavasti ühines Eesti 2007/2008 Euroopa Liidu Schengeni viisaruumiga. Tallinnamaa rahvas ei jõua seda siiani ära kiita: Saame vabalt reisida! (Kel raha on). Minul küll vaimustust pole.

Vanema tütre pere rajas aastate eest paari km kaugusele Läti piirist suvekodu ja asus seda sisustama. Algul oli kõik tore, aga siis tuli seesama Schengen – kõik metsateed ja -rajad avati (nagu nõukogude ajal), ning kaotati ka piirivalve. Peagi taipasid siinsed sulid-vargad, et Schengen on lausa õnnistus: pane toime vargus ja lipsa siis kiiresti oma „kaubaga“ üle piiri – oled nagu vanajumala selja taga – vähemalt kuu aega ei otsi sind keegi!? Politsei võib varast jälitada Läti alale vaid silmside korral. Ka kindlate tõendite korral tuleb suhelda ministeeriumiga Riias. Uurida pole lihtne, ja see „sobib“ kõigile Eesti ja Läti sulidele. Mõistan politseid: nemad on praeguses olukorras täiesti võimetud, sest lahendus on Tallinnas.

Kui tütre perel suvekodu, kuhu meiegi omi sääste panime, oli kolm (!) korda „puhtaks tehtud“, kirjutasin toona Valga maavanemale (valitsuse käepikendusele) lootuses, et küsimus jõuab pealinna. Ta ei saanud vist probleemist isegi aru, lastes mulle vastata Valga politseijuhil… Pärast seda on meid varastatud veel kuus (!) korda (ka valveseadmed). Kindlustus sellises olukorras ei toimi. Olen teavitanud sellest Riigikogu üht fraktsiooni ja üht komisjoni ning lisaks veel kolme riigiasutust (õiguskantslerini välja) – ent tulemuseta (miks toonane minister Pevkur midagi ette ei võtnud, jääb arusaamatuks).

Lahendus ise oleks lihtne: kui on riik, siis olgu ka piir! Vaba piiriületus (Schengeni mõistes) peaks toimuma piiriületuskohtades, mida oli Eesti lõunapiiril 11. Neid saaks kasvõi tehnika abil kontrollida; kõik muud „kohad“ tuleks piiriületuseks sulgeda nagu varemgi. Parlament ajagu siin Ungari kombel selja sirgu! Küsimus on väga tõsine: eelmisel aastal kohtasin endist kolleegi, kelle isakodu siinsamas üksteist (!) korda „puhtaks“ varastatud, ja pöörduda pole kuhugi. Aga kui mõelda nende inimeste tervise, närvide ja säästude kaotamise peale!?

Väljaõppinud sisekaitse reserv oleks siinsete tõsiste probleemide lahendamisel kindlasti üks lahendusi, sest nende regulaarsete patrullidega oleks meie lõunapiiril ju võimalik kord majja saada. Rõhutan: enne Schengenit ja piirivalve kaotamist sellist olukorda ei olnud. Seepärast –poliitikud, jõudu tööle (kogu Eesti heaks)!

Peep Leppik, Eesti Vabariigi kodanik

2 kommentaari
  1. Eve 1 nädal ago
    Reply

    Meil on vaid üks vaenlane ja see on meie riigis sees. Kõige suurem vaenlane kelle eest tuleks inimesi kaitsta on Reformierakond. On vaja kaitset reformierakondlaste laimukampaania eest, nende valesüüdistuste eest. Nad rikuvad inimeste tervist, valetavad ja vassivad, urgitsevad eludes. kogu aeg mõeldakse välja uusi süüdistusi tublide inimeste suhtes kes on teel ees nende võimule. . Nad on haaranud oma võimu alla peavoolumeedia ja osaliselt ka õigusmõistmise. Muidugi on Ratas palju parem peaminister kui eelmised aga tema välispoliitika mulle eriti ei meeldi ja rohkem peaks ta kaitsma poliitikuid reformierakondlaste laimu eest. Väljaspoolt pole meil mingit hädaohtu karta.

  2. Aga 1 nädal ago
    Reply

    millega tegeleb siis kaitseliit? Kui pole sõda, peaks just tema ülesandeks olema sisekaitse ehk kodukaitse. valitsus eraldab talle niigi miljoneid, kuid kas selleks, et liikumisvõimetud penskarid kuskil kabinetis lösutaks oma aja ära?
    Peagi on aasta 2020 ning isegi lihtsad valvekaamerad on odavad. Kui pildilt kahtlast näha, saab kohe sekkuda. Mitte aga Tallinnasse helistada ja küsida “mida ma praegu peaks tegema?”. Selline ongi meie mandunud kaitseliidu võitlusvõime?
    Kaitseliit peaks kindla palgaga valve alla võtma ka idapiiri. Iga kell võib sealt 1000 pätti üle Narva jõe või Lämmijärve aerutada, mida me siis teeme? Kas Jurka moodi ilusaid sisutühje sõnu pilduda?
    Kaitseliit ei pea ega tohigi olla lodev äraootaja ega koosneda võitlus- ja liikumisvõimetutest hädistest ättidest, vaid elujõulistest noortest ja “kehtiv enne …” meestest ja naistest, kes ei kõhkle tulistama Viha-Kersti ja Udu-Jurka keelust hoolimata. Ei kaitse ju meid need põhulõuad, vaid meie ise.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.