Kiik: Arstiabi regionaalse kättesaadavuse tagamiseks vajame uut rahastusmudelit

Foto: Sotsiaalministeerium

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti tervisesüsteemi peamisi väljakutseid arstiabi kättesaadavuse tagamine väljaspool suuremaid keskusi. Kiige sõnul on maapiirkondades arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vaja regionaalseid erisusi tervishoiutöötajate tasustamisel, paindlikumat lähtetoetuste süsteemi ning maakonnahaiglate tõhusamat koostööd pädevuskeskustega.

Minister Tanel Kiik on tänaseks oma ametiaja jooksul külastanud kõiki haiglavõrgu haiglaid ja suuremaid tervisekeskusi üle Eesti. „Kohtumised erinevates Eesti paikades on kinnitanud, et Eesti tervisesüsteemi olulisim väljakutse on arstiabi jätkusuutlikkuse tagamine väljaspool suuremaid keskusi. Meie eesmärk on, et igale Eesti inimesele oleks vajalik abi õigel ajal ja õiges kohas kättesaadav, seejuures perearstiabi peab olema tagatud võimalikult kodu lähedal,“ ütles minister Tanel Kiik. „Oleme astumas esimesi konkreetseid samme, et tervishoiutöötajate puudust maapiirkondades leevendada ja nende tegevustega tuleb kindlasti lähiaastatel jätkata.“

Minister tõi ühe lahendusena välja üld- ja eriarstiabi rahastamismudeli muutmise, et see motiveeriks arste töötama ka väljaspool suuri keskusi. Lisaks on uuendamisel lähtetoetuste süsteem, eesmärgiga  lähtetoetusi suurendada ja taotlemise tingimusi paindlikumaks muuta. Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida alustavaid eriarste, sh perearste valima oma töökohtadeks ka neid piirkondi, kuhu arstide leidmine muutub üha keerulisemaks. „Tervishoius töötamine on missioon ja inimeste motivatsiooni tuleb hoida. Palk on seejuures kindlasti oluline, kuid kaugeltki mitte ainus tegur. Töötahet mõjutavad ka töökorraldus ja -keskkond, enesearengu võimalused, ümbritsevad kolleegid,“ ütles minister Tanel Kiik.

Lähiaastatel on valmimas enamus rajatavaid tervisekeskusi. „Perearstide koondumisel tervisekeskustesse paraneb arstide omavaheline koostöö, perearstide ja -õdede meeskonnad tugevnevad teiste spetsialistidega ning inimestele on võimalik pakkuda laiemat ringi teenuseid samas kohas. Seejuures paraneb teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, kuna suuremas meeskonnas on arstidel lihtsam üksteist asendada,“ ütles minister Tanel Kiik. „Paljudel uutel tervisekeskustel jäävad alles ka teised tegevuskohad, mis asuvad väljaspool keskusi ning kus arstid saavad käia vastuvõtte tegemas. Loodavad kaasaegsed tingimused ja optimaalsem töökorraldus aitavad hoida ja tuua arste tööle kõigisse maakondadesse.“

Tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga vaja suurendada tervishoiutöötajate koolitusmahte, et viia need vastavusse tervisesüsteemi vajadustega. „Paindlikumaks muutub ka residentuuri korraldus, kuna tulevast aastast saab läbida residentuuri osakoormusega. See on kauaoodatud muudatus, mis võimaldab näiteks lapsega kodus olevatel residentidel soovi korral varem eriarstiõpingute juurde naasta ja seeläbi kiiremini residentuuri lõpetada, et iseseisva eriarstina tööle asuda,“ ütles minister Tanel Kiik. „Perearstide leidmiseks maapiirkondadesse on kavas hakata rahastama nn inkubatsiooni, et valmistada uut perearsti ette nimistu ülevõtmiseks pensionile suunduvalt arstilt ning rahaliselt motiveerida nimistust loobuvat perearsti, kes panustab nimistu teenindamise järjepidevuse hoidmisesse.“

Võtmesõna arstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks maapiirkondades on ministri sõnul koostöö, nii maakonnahaiglate ja riiklike pädevuskeskuste vahel, aga ka tervishoiu erinevate tasandite spetsialistide ning sotsiaalhoolekande töötajate vahel. Uues rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 on võetud eesmärk, et tervisesüsteemi eri asutuste ja spetsialistide koostöös tekiksid uued teenusemudelid, mis keskenduvad inimese ja tema lähedaste jaoks parima lahenduse leidmisele. Inimkeskse tervishoiusüsteemi põhimõtteist lähtub ka paari aasta jooksul valmiv uus integreeritud haiglavõrgu arengukava 2040, mis määratleb praeguste üldhaiglate arengusuunad ning koostöö pädevuskeskustega.

4 kommentaari
  1. ! 6 kuud ago
    Reply

    MIS KASU ON APTEEGIREFORMIST, KUI VARUSTAB APTEEKE ÜHE MEHE MEHE LADU = ,KÕIK APTEEGIKAUBAD KÕIKJAL ÜHESUGUSED. Sellel asjal on ka nimi juriidilises keeles – mis see on ?
    KUS ON LIBERAALSE TURUMAJANDUS JA TEMA INGLITIIVAD MIS MEID TAEVA VIIVAD. HÜVEDE PARADIISI?
    SIIS ON VAJA DIKTATUURI, KUI POLIITIKUD EI SAA ÄRIKATEGA HAKKAMA.
    ON TERVE RIDA TEIL KEELATUD AINETE NIMEKIRJAS, MIS OMETI APTEEGIKSUPADES KASUTATUD ON.
    EESTI ON NII VÄIKE MAA, ET EI SAA SUURFIRMADEGA HAKKAMA, RÄÄKIMATA POLIITIKUTEST.SUURED MAAD KA EI SAA.
    EESTIL PUUDUB KA SIDUSUS ASUTUSTE VAHEL /rääkimata inimestest, kelede mentaliteet ei luba neil selgelt mõelda ega tunnetada, vaid paneb käituma nagu “peab ja teised arvavad” kadakasaksast Kniks-Marihjenid, nad on krampis ja üeolevad seal kus vaja headlust ja mõistmist -inimesed/NII KA ASUTUSTEGA. IGA TEGELEB OMA ASJAGA, KA IGA AMETNIK. JA TEINE ASUTUS JÄLLE OMA ASJAGA. AGA KUI KODANIKUL LÄHEB VAJA ÜHENDUSLÜLI NENDE VAHEL ET OMA PROBLEEMIDELE ABI LEIDA, A EI LEIA SEDA. EI OLE SILDU INIMESTE EGA ASUTUSTE VAHEL, SEST POLE TUNNETUST TERVIKUST. JA KUI TEHAGI ETTEPANEK MIDAGI MUUTA EI TEE SELLEST KEEGI VÄLJA, SEST SEE “POLE TEMA ASI”. ” NII KA POLIITIKUD.
    Ma ei tea mis seal hooldusasutuses jälle oli, aga ega enne aru ei saa, kui mõni seik, mõni oluline inimene või loom pole südant puudutanud, ,kuni ise pole seal olnud, selle ees hirmu tundnud.
    AGA MILLEKS TEKITATE SIIS NEID HOOLDUSASUTUSI JUURDE EGA RAKENDU VÕIMALIKULT SUUREMAS MAHUS KODUTEENINDUSELE- PÕETUSVÕRGUSTIKULE ÜMBER???!!!
    LOHELE RAHA KURKU TOPPIMINE EI TEE TEMAST VEEL PRINTSI. VASTUPIDI.

  2. !!! 6 kuud ago
    Reply

    Esmatasandi arstide pädevus ja hoolivus loeb.
    Varsti pole pädevust ka eriarstidel tippkliinikutes – sageli on näha, et hoolivus juba jätnud maha.
    ASI POLE RAHAS, ASI ON INIMESTES – NENDE MORAALIL, EETILISEL TASANDIL JA SELLEL, MILLELE SEE EETIKA RAJANEB.,MILLELE TOETUB, MILLEST VÄLJA KASVAB.KUI TÕSISELT SEDA VÕETAKSE.
    Raha võetakse küll tõsiselt.

  3. Tõnis Viilol 6 kuud ago
    Reply

    Sotsiaalminister ei vaevunud midagi ette võtma kui hooldusel inimene mädanes. Kõige elementaarsed abivahendid puuduvad. Kontroll asutuste üle teostatakse ükskord kvartalis ja pahatihti seda tehakse paberil.
    Kiik, kas endal häbi ei ole.

    • Häbi??? 6 kuud ago

      Sel isendil on häbi vaid siis, kui homopunt ilma toetuseta jääks.Huvitav, kui ta pea kuluks tehtaks, kas tal siis häbi oleks?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.