Riigikogu parandab vesiviljelusettevõtete konkurentsitingimusi

Särevere kalakasvatus. Foto: Dmitri Kotjuh/ Scanpix

Riigikogus läbis täna esimese lugemise keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada kodumaisete vesiviljelejate konkurentsivõimet.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul jätab kehtiv seadus Eesti kala, vähki ja teisi veeorganisme kasvatavad ettevõtted võrreldes naabritega ebavõrdsesse konkurentsiseisu. „Tänane seadus ütleb, et kõik ained, mis vette pannakse on saasteained, kuid mujal Euroopas seda nii ei käsitleta, sest teisest küljest on tegemist vees elavatele organismidele vajalike toitainetega. Eesti vesiviljelussektor on väike ning omab suurt potentsiaali. Selleks, et meie poelettidel oleks rohkem kodumaist kaupa ning suudaksime ka rohkem konkureerida Euroopa ja maailma turgudel ei tohi me muuta selle sektori maksukeskkonda kehvemaks kui on naabritel,“ ütles Savisaar.

Seaduseelnõu järgi hakkab toimuma arvestus kalendriaasta jooksul kasutatud sööda koguse alusel ja keskkonda viidud saasteaine koguse pealt. „Edaspidi on kavas võtta maksustamise aluseks kasvanduse söödakasutus. Vee kasutamise loale tehakse märge lubatud sööda koguse kohta, mille ulatuses ettevõtet ei maksustata. See motiveerib tootjaid eelistama sööta, mis on väikseima keskkonnamõjuga ning tagab loodusressursside jätkusuutlikuma kasutamise,“ ütles Savisaar, lisades, et sellist metoodikat kasutavad ka meie naaberriigid.

„Vesiviljelus on Eestis perspektiivikas tegevusala ning on oluline, et säiliksid parimad väljavaated sellel alal tegutsemiseks ning võrdsed võimalused turul konkureerimiseks nii Eesti siseselt kui ka teiste riikidega,“ ütles Savisaar.

4 kommentaari
  1. to uskmatu toomas 1 kuu ago
    Reply

    Egas norrakad ise neid kalu söö !
    Eesti kasvataja ka ei söö ise, müüb kallitele suguvendadele.
    Need söövad ja kiidavad, lollid. Ega enne tervist ei tule kui teiste Elusolendite piinamise jätate ja parasiteerimise neil.

  2. uskmatu-toomas 1 kuu ago
    Reply

    Suur Tulevik ? Täna kurjad keeled räägivad,ametnikud muidugi varjavad,et Norra kalakasvatuste kaladest ca 80% on haiged ja nendest poolte toiduks tarvitamine isegi tervisele ohtlikud !
    Olukorras kus me pole siiani olnud isegi võimelised kindlaks tegema kust tuli listeeria bakter võite järeldada meie kalakasvatuse “suurt tulevikku” .

  3. kalad tunnevad 1 kuu ago
    Reply

    Kalakasvandused on JÕLEDAD paigad, kus üleasustuse tõttu ja vangisoleku tõttu kevivad mitmedki haigused ja parasiidid.Lisaks hormoonid. Isegi kui on rajatud merre. Kaladepiinamise paigad. Kalad tunnevad peale valu, hirmu ja ahastuse ka igatsust järgida oma teed,teha oma tegevusi õiges, toetavas keskkonnas. Selle kõige puudumine sünnitab ahastuse, nagu loomadel-lindudelgi. Olete näinud eluskala müügikohtade akvaariume, kus kalad koondunud hirmunud gruppi, ninad vastamisi /nagu loomadki hädaolukorras/ -sest tunnevad surma lähedust. Ka pole seal piisavalt hapnikku. Ümberringi käivad ähmased tohutud trollid. Kes on järgmine…
    Keegi võiks leiutada õnge”sportlastele” elwktroonilise mängu kalad, mis lasta püügikohtadele ,selmet kiskuda
    elusatel kurku ja soolikaid välja konksuga, pista silmadest oksi läbi ,lasta neil rappuda maas lämbudes või rabeleda veeämbris õhupuuduses ja koledas hirmus.

  4. Miks 1 kuu ago
    Reply

    totakaid seadusi veel parandatakse, mitte ei tühistata? Ja kas listeeria ikka elada tohib?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.