Probleemkomisjon esitas ettepanekud muukeelses koolis eesti keele õppe parendamiseks

Puldis Mihhail Stalnuhhin, FOTO: EERO VABAMÄGI/SCANPIX

Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile neli ettepanekut muukeelses koolis eesti keele õpetamise kohta. Komisjon palub ettepanekuid arvestada valdkondlike arengukavade koostamisel ja edasiste poliitikate kujundamisel.  

Probleemkomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul soovitakse ettepanekutega parandada eesti keele õppe ja õppevahendite kvaliteeti, aidata kaasa eesti keele omandamisele ning tagada õpetajate piisav ettevalmistus. „Komisjoni arvates ei ole hetkel kindlustatud piisav kvalifitseeritud eesti keele õpetajate arv muukeelsetes koolides ning tugi eesti keele omandamisele kaasa aitamiseks. Samuti leiame, et puuduseid on õppematerjalide koostamise, retsenseerimise ja katsetamise protsessis,“ rääkis ta.

Probleemkomisjon soovitab võtta kasutusele erakorralised meetmed eesti keele õpetajate muukeelses koolis koolitamiseks, sest ei pea piisavaks olemasolevat eesti keele õpetajate muukeelses koolis ettevalmistamise raamistikku. Samuti teeb probleemkomisjon ministeeriumile ettepaneku tagada riigipoolne kontroll õppevahendite kvaliteedi üle ning peab vajalikuks, et koolides kasutatavate õppematerjalide kvaliteedile annaks hinnangu (positiivse või negatiivse soovituse) kompetentne organ, mis koosneb valdkonnaspetsialistidest.

Lisaks soovitab komisjon võtta kasutusele erinevad abinõud eesti keele omandamisele kaasa aitamiseks. Selleks tuleks komisjoni arvates pakkuda tuge ja eesti keele õpet teise emakeelega lapsevanemale, kelle laps asub õppima eestikeelses koolis ning kasutada laiemalt ja toetada riiklikult positiivseid tulemusi andvaid keeleõppemetoodikaid (näiteks keelekümblus ja kahepoolne keelekümblus). Samuti võiks õpetada valikainena emakeele keele- ja kultuuriõpet alates esimesest klassist, kui muu emakeelega õpilane läheb eesti õppekeelega kooli, et säilitada lapse kodukeel eesti keele õppimise kõrval.

Viimaks teeb komisjon ettepaneku luua poliitikutest, ekspertidest ja praktikutest koosnev kompetentsikoda kui professionaalne ja otsuspädevust omav organ, mille ülesandeks on tegeleda eesti keele õppe arengu probleemidega.

1 Kommentaar
  1. See 1 kuu ago
    Reply

    tähendab vist seda, et kui eestikeelne õps tahab õpetada juudikeelses koolis, peab ta selgeks õppima ivriti. Ja tšuktšikeelses koolis tšuktši keele. Sest meil mingit ahistamist ei tohi olla. Ja pole mõeldavgi, et meil juudid või tšuktšid peaks õppima vene keeles.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.