Virgo Kruve
Mullu detsembris Hiinas avastatud koroonaviirus COVID-19 on rikkunud Hiina kaubavahetuse Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega. Takistatakse inimeste ja kaupade liikumist riikide vahel ning keskpangad valmistuvad uueks kriisiks.
Maailma Terviseorganisatsioon(WHO) kuulutas 11. märtsil 2020 pandeemiaks Hiinas avastatud koroonaviiruse COVID-19. Eesti Vabariigis kuulutati välja eriolukord 12. märtsil ja see kestab 1. maini. Eriolukord kehtestati Ameerika Ühendriikides 13. märtsil, samuti mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Läänelikud riigid proovivad piirata haiguse levimist läbi inimeste reisimise takistamise, siseriiklikult kogunemiste keelamise ja kodudesse karantiini sundimisega.
Selliseid majandust mõjutavaid piiranguid ei kehtestanud varasemad gripiga hirmutamised: seagripp 2009. aastal, linnugripp 2004. aastal ega SARS 2002. aastal. Erineb ka vaktsiini puudumine ning ravimitööstuse kasumist ilmajäämine. Näiteks Prantsusmaa kulutas seagripi vastu Tamiflu ostmisele üle 2 miljardi euro, mis hiljem tuli ära visata.
Vastasseis Hiinaga
Vaenlasega hirmutamine on valitsejate vahend oma alamate koondamiseks ühiseks eesmärgiks. Lähiajaloos võitlesid kommunistid imperialismi vastu, kapitalistid võitlesid kommunistidega ja USA president Richard Nixon kuulutas isegi sõja narkootikumidele (war on drugs, 1971). Alates 11. septembrist 2001 võitles USA koos liitlastega terrorismi vastu ja pidas sõda Afganistanis kukutatud Talibaniga aga sõlmis nendega 29. veebruaril 2020 rahulepingu. COVID-19 on riikide uus sõda.
USA ja tema liitlased on mitu aastat olnud kaubandussõjas Hiinaga, kehtestades vastastikku tolle. Samuti on USA proovinud takistada Hiina päritoluga Huawei seadmete kasutuselevõttu uue põlvkonna 5G võrkudes. Eesti Välisluureamet hoiatas 12. veebruaril oma raportis Hiinast tulevate investeeringute ja tehnoloogiate eest. Avalikult tõusis lobistide teema Eestis otsuste tegemisel (eksministrid). Hiinas alanud COVID-19 lõhub rohkem riikide vahelisi sidemeid kui poliitikute kehtestatud tollimaksud.
Kordub finantskriis
Rahandusminister Martin Helme ütles 10. märtsi ETV saates „Esimene stuudio,” et majanduskriis on juba käes. Tegelikult algab majanduskriis pärast 2 järjestikust kvartalit negatiivse SKP-ga. Eestis oli viimane aasta SKP ja palkade kasv ning samuti oli töötus ametlikult 4,4%. Kuid Hiina COVID-19 on rahandusministri sõnul muutnud olukorda: „Kõik on juhtunud kahe kuu, Euroopa mõõtmes kahe nädala jooksul.” Eriolukorra kehtestamise järel rääkis Helme 13. märtsil koroonaviiruse eeldatavast kulust 1,5-2 miljardi eurot käesoleval ja järgmisel aastal ning plaanist katta seda laenurahaga. Rahandusminister andis samal päeval käskkirja, millega suurendas lühiajaliste võlakirjade lubatud emiteerimismahtu 400 miljonilt ühele miljardile ehk 600 miljoni euro võrra. „Programmi kogulimiidi tõstmine on vajalik riigikassale suurema paindlikkuse andmiseks prognoositust sügavama rahavoolise puudujäägi tekkele reageerimisel,” teatas rahandusministeerium pressiteates. Esmaspäeval kiitis Eesti Panga president Madis Müller laenuraha kasutamist EPL-i intervjuus.
Olukorda lahendatakse samamoodi kui 2008. aasta finantskriisi, kui algas keskpankadesse võlakirjade ostmine. Euroopa Keskpank teatas 12. märtsil netovaraostude tegemisest 120 miljardit eurot aasta lõpuni ja „säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana -0,50%”. Intressimäära alandas samuti Suurbritannia keskpank(0,25%) ja USA Föderaalreserv (0-0,25%).
Tarbimise kriis
Riiki saab rahastada maksudest või laenu võttes. Kuna maksude tõstmine on ebapopulaarne, tuleb kulutusi teha laenamisega. Kommunistlikus Hiinas tühistati vähemalt 238 939 lendu ja kümned miljonid inimesed olid kuu aega karantiinis. Kapitalistlikes riikides algas keskpankade sekkumine majandusse kohe kui tekkis COVID-19 levik ning hakati takistama lennutransporti, turismi, majutust, meelelahutust ja jaekaubandust. Riikide uued laenukavad ja intresside alandamised on eesmärgiga tarbimist ja maksutulu säilitada. Iga laenatud euro kulutamisel saab riik käibemaksu, tööjõumaksud ja tarbimisel veel aktsiisimaksu.
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide poliitikud võitlevad tõsiselt Hiina päritolu COVID-19 viirusega, kuid see on kõigest järjekordne vastasseis Hiinaga, millega otsustatakse järgmiste kümnendite valitseja maailmas.