Jüri Ratase pöördumine

Head erakonnakaaslased!

Tänavune aprillikuu saabus suurte edasisammudega, mis on märgilised nii meie erakonna kui ka terve Eesti jaoks.

Esiteks, andsime valitsuskoalitsiooni partneritega Riigikogule üle lisaeelarve, millega panustame koroonaviiruse mõju leevendamisse ligikaudu 2,6 miljardit eurot. Me oleme viirusevastases võitluses teinud selge valiku ja see valik on üks ja ühene: hoida meie inimeste elu ja tervist. Kujunenud olukorras on majanduslangus paratamatu.

Erinevatel hinnangutel võib praeguses kiiresti süvenevas kriisis tõusta meie tööpuudus kümne ning majanduslangus ulatuda kaheksa või enama protsendini. Me peame oma tööinimesi ja ettevõtteid toetama, et meid tabanud langus oleks laugem, taastumine kiirem ning suudaksime raskustest väljuda võimalikult väikeste kahjudega.

Neljapäeval Riigikogule üle antud lisaeelarve aitab leevendada koroonaviiruse mõju nii, et meie inimesed tuleksid igapäevaselt toime, tervishoiusüsteem peaks vastu ja majandus pööraks kasvule. Eelnõu näeb ette järgmisi samme:

• Töötamise toetamiseks suuname Eesti Töötukassa kaudu 250,6 miljonit eurot meetmesse, mis aitavad eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku.

• Meditsiinisüsteemi abistamiseks eraldame Haigekassale vahendid selleks, et kompenseerida esimese kolme haiguspäeva kulu. Lisaks saab meditsiinisüsteem haiglate, kiirabi ja teiste erakorraliste kulude katmiseks lisaraha 200 miljonit.

• Sotsiaalvaldkonnas võimaldame veel Sotsiaalkindlustusameti kaudu lisaeelarvega hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmist. Lisaks teeme töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatuse.

• Maksualased soodustused vähendavad kulusid ja leevendavad maksude tasumist. Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse aktsiisimäärasid.

*Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.
*Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti.
*Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele too see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra. Lisaks kehtib elektri suurtarbijatele soodustus

• Kohalikud omavalitsused saavad 100 miljonit eurot investeeringuteks ja kulude katteks. Näiteks teede remondiks, kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks jms. Lisaks anname omavalitsustele koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Suuremas mahus alustame ka elamute korrastamisega KredExi kaudu.

• Maaelu toetame läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse 200 miljoni euro ulatuses.

• Metsamaterjali võõrandamisel saadud tulust kulude maha arvamise regulatsiooni laiendame ka füüsilistele isikutele.

• Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on 25 miljonit eurot. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine.

• Ettevõtete toetamiseks pakub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisaeelarves läbi sihtasutuse KredEx Eesti abi, mis aitab leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. KredExi paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada. KredEx hakkab pakkuma laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu hakkame eraldi toetama väikeettevõtteid ning turismisektorit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas suuname täiendavaid vahendeid ka teedeehitusse ja nn viimase miili väljaehitamisse. Ettevõtete strateegilisteks investeeringuteks suuname 300 miljonit eurot.

• Maksu- ja Tolliamet jätab maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks vähendame maksuvõlalt arvutatava intressi määra tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ja anname maksuhaldurile õiguse ajatamisel vähendada intress nullini. Füüsilisest isikust ettevõtjate eest tasub riik esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu ise. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotame kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõude.

• Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära plaanime vähendada 9 protsendile ehk samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneb ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär.

• Riik aitab lisaeelarves toetada ka kirikuid ja vaimulikke, kelle tegevus kriisi ajal on tugevasti häiritud, kuid kes jätkavad inimestele abi osutamist.

• Sotsiaalmaksu arvelt tehtavad pensionimaksed teise sambasse peatab riik tänavu 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. 2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud otsustada, kas loobuda ka omapoolsest sissemaksest. Selleks tuleb oktoobris esitada vastav avaldus. Inimestele, kes otsustavad omapoolseid sissemakseid jätkata, on ette nähtud kompensatsioonimehhanism.

• Hariduse ja teaduse valdkonnas anname COVID-19 seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sh Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori investeeringuteks 4 miljonit eurot.

Teiseks, 1. aprillist jõudis lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusena lahutasime ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Üle Eesti jätkab 468 proviisorapteeki.

Kolmandaks, 1. aprillil jõustus pensionitõus, millega kasvasid vanaduspensionid üle 9 protsendi, mis on ühtlasi viimase 12 aasta suurim pensionitõus. Koos erakorralise tõstmisega kasvas keskmine vanaduspension 45 eurot.

Ma tänan südamest kõiki, kes on aidanud kaasa eelmainitud edasisammud teostamisele. On selge, et lähimatel tundidel, päevadel, nädalatel ja kuudel on neid veel mitmeid. Senise põhjal olen kindel, et meil on võimekust teha otsuseid ja astuda samme, mis kaitsevad eestimaalaste tervist, taastavad Eestis normaalset elu ja pööravad meie riigi majandust kasvule.

Soovin teile ja teie lähedastele tervist ning rõõmurohket aprilli!

6 kommentaari
  1. Nojah 8 kuud ago
    Reply

    küll meil on ikka tubli valitsus ning hooliv, tark ja õigest tegutsev peaminister.

  2. Muidugi 8 kuud ago
    Reply

    Ei kujutaks ette kui meil oleks praegu Ansipi või Rõivase valitsu. Siis ju vaess kasvas ja majandus seiskus kuigi koroonaviirust polnud.

  3. Maali Maalt 8 kuud ago
    Reply

    see töllmokk müüks ka Eesti maha kui ainult saaks peaminster olla.

  4. Nagu 8 kuud ago
    Reply

    lugeda, on Jurka täjtsa ära pööranud.
    Ja ma ei leidnud sõnagi turuvarblaste seisuse taastamisest. Ilma nendeta meie põllupiinajad edu ei saavuta.

  5. vana 8 kuud ago
    Reply

    Peaminister Jüri Ratas`el koos koalitsiooniga on praegu tõesti rasked ajad, et säilitada meie ühiskonna elujõud koroona viirusest väljumisel ja majanduse taastamisel.
    Eks tuleb sama kindlameelselt, kui siiamaani, jätkata riigi juhtimist ja seda just koos koalitsiooniga, et koos karastuda selles olukorras ja kindlameelselt juhtida meie riigi võimekust veel pikka aega.
    See on tasu Teile tehtud töö eest koos rahva suurema osa toetusega.
    Ja viimaseks – kui alustasite koos selle koalitsiooniga, siis tuleb üksteiselt õppides ja üksteist toetades see missioon meie ühiskonna tugevdamiseks ja riigivõimu austamiseks ka lõpuni viia.

    • Mida? 8 kuud ago

      Mida arvab peaminister?
      Varro Vooglaid raha loopimisest raskel ajal (Mart Helme):

      “Repliik: praegusel ajal tippametnikele preemiate maksmine riivab rahva õiglustunnet
      Varro Vooglaid -4. aprill 2020

      Jaak Madisoni poolt Mart Helme aadressil tehtud kriitika, et majanduskriisi lahvatamise ajal Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile ja teistele tippametnikele tuhandete eurode ulatuses preemiate maksmine pole kohane, on vaieldamatult põhjendatud.

      Seejuures pole küsimus üldse selles, kas Vaher ja teised premeeritud ametnikud on teinud head tööd või mitte (kindlasti on nad pidanud praegusel ajal tõsiselt pingutama).

      Küsimus on selles, et olukorras, kus paljud inimesed peavad leppima suurte palgakärbetega, kaotavad üldse töö või näevad oma ettevõtteid pankrotistumas, riivab tippametnikele lisatasude maksmine paratamatult ühiskonna õiglustunnet. Seda enam, et ametnike lisatasusid makstakse rahast, mida sissetuleku kaotuse all kannatavad erasektoris töötavad inimesed peavad niigi kitsastes oludes maksudena tasuma.

      “Vähendame valitsemissektori kulusid ja koosseisu. Vaatame üle riigiametnike tasustamise ja muudame selle läbipaistvaks. Kaotame palgale lisanduvad põhjendamatud hüvitised ja lisatasud.” – EKRE konservatiivne programm (2015)

      Niigi kõrgepalgalistele ametnikele preemiate määramine on seda näotum, et selle taustal on valitsus teatanud vajadusest võtta vähemalt miljard eurot ehk hiiglaslikus mahus laenu. Tervele talupojamõistusele tuginedes peaks olema selge, et kui avaliku sektori kulud on niigi oluliselt suuremad kui tulud, siis ei saa küsimus ametnikele preemiate maksmisest tulla kõne allagi.”

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.