Sotsialistlikku põldu harides

Turu lennukid Kuusiku lennuväljal

Kuues osa. Minek kaubandusse

Tallinnas korraldatud suurüritus Eesti 100 aastat lennundust ja ilusa ausamba püstitamine Piritale tõid Maarjamaale Soome ja NSVL-i ühisfirma Koneisto tegevdirektori Kyösti Laitise ja pangandustegelase Eino Autio. Nemad tulid erakopteriga üle ja kindla sihiga vabanemistuultes oleva Eestiga äri alustada.

Põgus ringisõit Tallinnas ja kohe ka kutse siinsele turustajale Soome. Muidugi oli neil eelinformatsioon kohalikust ehetemüüjast tänu Soome lennunduse presidendile. Siis veel informatsiooni konkurentsi ei tuntud. Tegu oli uute turgude avamise sooviga.

Suurem osa Soome eralendureid olidki ameteis suurfirmades, sest kogu lendamise lõbu tuli endal kinni maksta. Nõuka poolel oli aga kõik see tasuta. Ikka ALMAVÜ süsteemis. Soomes kohtuti ka juhatuse esimehe, Moskva mehe Mesropoviga ja käidi firma keskuse saunas. Lisaks kallitele autodele, oli firmal ka oma lennuk. Lenduriks tegevdirektor Laitinen. Väikene arusaam tuli ka ühest lennust Malmilt Hyvinkääle, kus asus remondibaas eralennukeile. Nimelt viidi sinna üks lennuk ja koheselt maksti lennu sooritajale ka töötasu lennuki toomise eest. Ühesõnaga, igal liigutusel oli hind küljes.

Koneisto müüs nõukaaja kaupu kogu välismaailmale. Läti vedurid, Valgevene külmkapid ja ratastraktorid, Eestist Volta elektrimootorid ja siin monteeritud ekskavaatorid läksid üle piiri. Oli ka tolleaja nali: teisele poole saadetud treipingid olid nii metallimahukad ja rasked, et need sulatati seal ümber ja sai ühest kaks pinki teha. Mine tea, äkki oligi nii. Koneistol oli oma sadam Hangos ja sealtkaudu liikusid kaubad edasi. Maarjamaa mees võttis üles külmikute müügi siinsetele ostjaile ja Minskis toodetud kapid said nimeks Snowcap ja nende tootja tehasele anti Soomest mootorid.

Tallinnas oli uue valuutapoe püsti pannud üks komsomolijuht ja see asus Sakala t. nurgal, Pärnu mnt. poolel, kus oli asunud endine KGB residents. Oli aeg, kui see kurikuulus karistusorgan ennast kokku hakkas tõmbama ja ilmselt ka salaarhiivid siit välja viis. Moeehteid müüdi selles poes juba varem ja nüüd lisandusid külmkapid. Need tulid kohale raudteevagunis ja tervelt 81 tk sees. Kapid müüdi maha otse jaamas, kuhu olid ostjad kutsutud. Kokku läks äriks kolm vagunitäit tollast defitsiiti.

Koneisto oli heades suhetes Vehoga, kes müüb Mercedeseid ja tundis siis ka see autofirma huvi Baltikumi vastu. Anti siinne müügimees konsultandiks ja tõlgiks kaasa reisile kolme Balti riiki, et automüügi võimalusi uurida. Kohtuti autobaaside juhtide ja juba jalgu alla saavate kooperatiividega. Uuriti ka toonaste ministeeriumite tasemel võimalike müügikohtade avamist. Kahjuks Veho poolne  lõpplahendus oli see, et polevat kohalikku ostjaskonda. Oh, oleks nad ette aimanud, et Väino Kaldoja siin sellise impeeriumi üles ehitab ja lõpuks kogu selle suurfirma just Vehole müüb!

Veel üks lennunduse mees, Turu linna lennuklubi ülem, lennukapteni aunimetust kandev Matti Elonheimo (Soomes on lennukapten tiitel, mille vabariigi president võib anda väljapaistvale piloodile), oli samuti Tallinna üritusel koos oma klubi lenduritega ja tema viis müügimehe kokku oma pojaga, kes juhtis Raisio müügitööd. Müügiartikliks oli gluteen, mida kasutasid leivakombinaadid ja pagaritööstused. Nii Mustamäe leivatööstus kui ka ETKVL-i pagaritööstus olid ostjad.

Turu linna lennuklubiga tehti ka kasulik bartertehing. Neile anti kahekohaline õppepurilennuk Blanik ja vastu saadi mootor, mis sobis purilennukile. Ikkagi odavam kasutada, kui suure lennuki sabas üles vedada. Lisaks ka võimalus purilennukil kõrguse kaotuse puhul uuesti ülespoole tõusta. Kolm müügiartiklit-moeehted, külmkapid ja gluteen olid populaarsed Maarjamaal kuni Eesti vabakslaulmiseni. NSVL lagunes ja samaaegselt tabas ka Soomet kurb saatus. Külma sõja lõpp ja suur sõltuvus idakaubandusest tõi 1990. aastate alguses Soome kohaliku majanduskriisi – lama, kuid samas algas Nokia suur võidukäik maailma mobiiltelefonidega varustajana.

Helsingi peatänaval oli kurb jalutada. Iga teine väikepood oli suletud või tegi lõpumüüki. Ka Koneisto lagunes ja tegevjuht oli sunnitud oma punasest tellisest kodumaja ja kõrvale ehitatud müügiks mõeldud teise maja pangale tagasi andma ja kolima pealinnast välja odavamale väikelinna elule. Moeehete firma tuli Tallinna ja avas siin oma hulgikaubanduse. Tema pääses lamast. Ostis Piritale villa ja sinna tehti ka suur kaubaladu. Nagu ikka, olid tülid erastamisega ja viis aastat käidi kohut, sest eelmine arvatav maja tegelik omanik vaidlustas müügi välisfirmale. Pikapeale kohtuasi rauges.

Riigi alguses oli välismaalaste osalusega firmadele suured soodustused. Valuutas panka sissemakstud osakapital, mis küll järgmisel hommikul välja võeti ja tagasi Soome viidi, andis kolmeks aastaks suure maksusoodustuse. Esimene aasta maksuvabana, teisel aastal veerand käibest maksu alla ja kolmas aasta pool maksudest. Moeehete müük toimus üle Eesti kõigis suuremates kaubamajades ja eriti Soome Sokoses, mis pandi püsti Viru hotellis. Kaheksa aastat pärast Eestis alustamist oli Soome emafirmas suur tulekahju. Ruumid küll taastati, kuid suured laoseisud mõjusid kahjustavalt  ja värske kauba juurdevool oli katkenud. See mõjutas ka Eesti müüki ja pikapeale hakkas kasum langema.

Emafirma Soomes läks pankrotti, Eestis lõppes hulgikaubandus 2001. aastal. Järelejäänud kaupa müüs üks  väikefirma ja Pirita villa läks pankrotihalduri poolt müüki. Meie põllundusest kasvanud „müügimees” läks pensionile.

(Lõpp)
Aivo Aju

16 kommentaari
  1. aitäh meenutamisest 2 kuud ago
    Reply

    Tore kirjatükk ja tore meenutus.
    Saagem terveks!
    Kunagi meenutate CORONAt

  2. Pask 2 kuud ago
    Reply

    Pask mäletab väga hästi, kuidas elati “enne reformierakonna riigipööret”! Üks debiilik plaanis linnarahva keset talve külma eest Alutaguse metsadesse evakueerida, murdis lahti võilao ukse, kus tema enda korraldusel hoiti Venemaale viimiseks hoitud võid, leidis majanduse arengu võtmeks mingi KORU ja tegi hulga muid lollusi, millest erines oma kaastöölistest komsomoliladvikust selle poolest, et oli ikka päris loll.

    • pasal mälus lausa pask 2 kuud ago

      Töötava rahva tungival survel muudeti riigikord. Ikka paremaks.
      Võid ei peidetud. See on ENSV telesaate propaganda.
      Võid kasutati vanade kahurite ja poiitpropagandistide huute võideks.
      Mis järele jäi, kuulus vankumatule komsomoile. Neil ka iharad mokad varuks.
      Kuna võid ei jätkunud küllalselt, siis toodi Siberist laevadega juurde.
      Palju toodi…

  3. see Pirita restoran 2 kuud ago
    Reply

    Selle kõrtsiga olid jah imelood.
    Kord mingi välismaa kunstnik omanik ja siis jälle kemplemine.

  4. Pask 2 kuud ago
    Reply

    Ma võin muidugi eksida, aga artiklist kumab läbi justkui nostalgiline nutt kalli ja armsa sotsialismiaja järele? Tuletaks ikka lapskommentaatoritele meelde, et nagu tekkis riik, mille nimele lisandus “sotsialistlik” või “rahvademokraatlik”, nii puhkes kohe nälg ja viletsus! Lisaks löödi hulk rahvast lihtsalt maha.
    Varemalt nutsid siin igasugused maalid ja muu rasket ajutuberkuloosi põdevad savilased kolhoose taga ja sõimasid Laari, kes kes “õnneliku ja jõuka” kolhoosikorra perse keeras, ainult ma ei oska öelda, milline see kolhoosielu praegu välja oleks näinud?
    Muidugi hakkavad kohe noorpasaparteilased ja vanad endised salajased kaastöötajad seletama, kui hea oli ikka siis elada ja varastada, jah, kel oli ja kellel ei olnud, aga ikkagi see taganutetud sotsialism oli ikkagi mitteeluväärne olukord.

    • pask ei mõista 2 kuud ago

      Tegu oli uue ärkamiseaja pidilise näidisega.
      Koolis oleks pidanud just tol ajal käima!
      Küll siis oleks ka arusaam, kuidas elati enne Reformierakonna riigipööret.

    • pasknäär on erinorija 2 kuud ago

      Kirjuta siis ise ku oskad.Ära ajalehte nöögi.
      Nostalgia on terviseks ja tänase hiilgeaja seemneks.

  5. kui juba vene ajal 2 kuud ago
    Reply

    Soomlased lendasid siis juba eelmisel sajandil selliste suurte lennukitega.
    Põlluaas ostis oma väikese palgaga vaid mingi ämbliku.
    Tuleks palka tõsta. Muidu naa häbi on.

    • nali,vä 2 kuud ago

      EKRE esimees Mart Helme allkirjastas 31. märtsil käskkirjad, millega määras oma haldusalas kokku 10 900 euro eest preemiaid, sealhulgas 2400 eurot politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile, keda Helme alles suvel vallandada üritas.
      Tähendab, miilits on nüüd tubli mees!

  6. aeg põldu harida 2 kuud ago
    Reply

    Nüüd on aeg kõigil pilgud põllule pöörata.
    Tuleb ise toitu toota.
    Muidu on nälg käes.

  7. kaloosid toitsid rahva ja venemaa 2 kuud ago
    Reply

    Toit oli puhas ja odav. Mis nüüd?

  8. nüüd ka ärid mustad 2 kuud ago
    Reply

    Reklaamid pakuvad igast rämpsu. Minge poodi-pood on kinni!

  9. esimesed valutsikad olidki julgete poiste äri 2 kuud ago
    Reply

    Iga üks ei saanud poeluba. Pidi ikka obrukit suurele julgele maksma.
    Särgid naa ühised, vä?

  10. ajalugu tuli üle mere 2 kuud ago
    Reply

    Helsingi peatänaval oli kurb jalutada. Iga teine väikepood oli suletud või tegi lõpumüüki.
    Meil ikka suurelt:Harju maakohus algatas T1 Mall of Tallinn keskuse omanikfirma Tallinna Moekombinaadi saneerimismenetluse makseraskute ületamiseks ja võlakoorma ümber korraldamiseks. Firmal on õigel ajal tasumata kohustusi 7 miljoni euro ulatuses.

  11. veho oli iks rumal küll 2 kuud ago
    Reply

    Oleks ikka ise poe püsti pannud, poleks Eestil üht rikkurit juurde tulnud.
    Aga nii need esimesed miljonid taskusse tulid.
    Nüüd hea Hispaanias peesitada.

  12. kahju et lõppes 2 kuud ago
    Reply

    Hea oli lugeda lisaks kurbadele koroonasurmadele ka midagi harivat ja lõbusat.
    Aga elati ikka rikkalt küll! Vaat, millised lennukid!
    Ajaleht on ise üsna nukker, sest vanasti ilmus ikka nädaliti. Ega vist lugejaid ka palju pole, sest internetiversioon kordab suuri ajalehti.
    Siin on ekre suurelt ees. Raadio,televisioon ja tublid parteijuhid.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.