Marko Sorin: Pärnumaa keskerakondlased on avara silmaringiga

Pärnumaa keskerakondlased suvepäeval.

Pärnu teatris Endla esietendus kord Valter Udami näidend „Vastutus“. Vastutust peab oluliseks ka poliitik Marko Šorin, kes on valitud Keskerakonna Pärnu piirkonna esimeheks. Erakonna eduloos peab ta oluliseks koos tegemist ja arvestamist erinevate arvamustega.

Marko Šorin on tuntud ajaloohuvilise ja kodukandi Sindi ajaloo uurijana. Nii sai temaga arutatud, mida on poliitikul ja Keskerakonna Pärnu piirkonna esimehel ajaloos õppida nii kaugemas kui ka lähemast perspektiivis. „Minu üks lemmikütlusi on, et minevikku muuta ei saa, küll aga ajalugu (ümber kirjutada). Kuid kindlasti saab minevikust õppida ning ideid saada. Kõige rohkem olen minevikust ideid saanud Sindi linnapeana töötamise ajal. Ajalugu aga õpetab, et mitte keegi ei saa (poliitilisi) eesmärke saavutada üksinda. Ning seda tuleb silmas pidada kõikidel juhtimistasanditel.“

Šorini arvates saaks paralleele otsida omavalitsusreformi ja mineviku vahel. „Aegade algusest saadik on otsitud parimat lahendust valitsemise efektiivsuse suurendamiseks, tihtilugu lootes, et piiride muutmine on üks neist lahendustest. Seega ennustan, et see reform ei jää viimaseks ning veel nähtavas tulevikus näeme ühte-kahte reformi veel,“ arutleb Riigikogu liige, kes teinud tulemuslikke tegusid ka omavalitustegelasena.

„Keskerakonna Pärnu piirkond on väga lähedal 800 piirile, mille lootsime ületada mitme aktsiooniga, kuid viirus pidurdas meie hoogu. Pärnumaa näitel peab ütlema, et naiste huvi poliitika vastu on suurem. Enne koroonakriisi olid meie piirkonna liikmed Pärnus mitmeid kordi väljas avalikes kohtades, et vastata inimeste küsimustele, arutada poliitilistel teemadel ning anda võimalust meie erakonnaga liituda. Oleme sellel aastal püsinud plussis, liikmete arv kasvab. Siinkohal suur tänu kõigile, kes on nendes kampaaniates osalenud, eriti piirkonna koordinaator Merike Tuhkanenile, tänu kelle organiseerimisele on kõik korrad õnnestunud. Nendel kohtumistel küsiti vahel, et miks te praegu väljas olete, valimisteni ju nii palju aega. Saanud vastuseks, et soovime olla valijatega kontaktis ka muul ajal kui vaid enne valimisi, tunnustati seda tegevust igati ning kiideti Keskerakonna juhitud valitsust,“ kiitis Šorin erakonnakaaslasi. Ta on ka arvamusel, et keskerakondlased just sarnanevad üksteisele, olenemata millisest Eestimaa nurgast nad tulevad. „Kuid ju pärnumaalased eristuvad tulenevalt sellest, et Pärnumaal on meri, liivarand, jõgi, metsad, kuid ka sood ja rabad,“ lisas ta.

Oluline on midagi saavutada

Erakonnad on MTÜd ning põhinevad vabatahtlikkusele, keegi ei ole kohustatud otseselt millekski, mille tõttu on eriarvamuste arvestamine eriti oluline juhtimise instrument. „Ja tuleb tunnistada, et piirkonna juhtimine ei ole lust ja lillepidu. Kuid kuna olen töötanud nii erasektoris kui ka avalikus sektoris (Sindi linnapea, Pärnu abilinnapea), siis olen näinud mõlemapoolseid eeliseid ja vajakajäämisi. Ise loodan, et oskan mõlemalt poolt võtta sobivama piirkonna juhtimisse. Rusikaga vastu lauda tagumine on selgelt nõukaaega jääv juhtimisstiil,“ selgitas Šorin oma seisukohti.

Paljud liikmed Keskerakonnas ja ka teistes erakondades on sellised, kes maksavad korralikult liikmemaksu, tulevad aastakoosolekule ja annavad valimistel erakonnale hääle ja osalevad ehk ka jõulupeol. Soovisin teada, kas sellest piisab. „Usun, et vastutus annaks liikmele võimaluse millessegi panustada ja see lisaks seotust erakonnaga. Sest peamine eesmärk erakonnaga liitumiseks on olnud millegi saavutamine. On see siis panustamine kohaliku elu parandamiseks või riikliku poliitika elluviimist. Kuid mitte ainult, sest tegemist on ikkagi ühesuguse maailmavaatega inimestega, kellega on tore koos ka aega veeta või poliitilist debatti pidada.“

Šorin lausus, et enne kui inimest erakonda kutsuda, tuleb esmalt aru saada, kui palju poliitika üldse inimest huvitab ja seejärel kindlaks tegema milline maailmavaade on eelistatum ja kui selgelt on see välja kujunenud. „Oleks naiivne arvata, et inimest on võimalik ära rääkida lihtsalt mesijuttu ajades. Isegi kui see õnnestuks, siis üsna pea on ta erakonnast ikkagi läinud. Keskerakonna puhul on hea rääkida meie liikmetest, sest meil on olnud kogu aeg palju väljapaistvaid ja tublisid liidreid.“

Vestlesime ka ajakirjanduse rollist poliitika huvi tekkimisel . „Loomulikult on meedial väga suur võime inimeste arvamust kujundada. Kuid mitte ainult. Lugesin hiljaaegu ühte raamatut Rootsist. Seal oli näide nende haldusreformi tagajärgedest. Paraku oli üks tulemus inimeste võõrandumine poliitikast, väga palju inimesi astus erakondadest välja. Nii et ei ole ainult meedia see, mis meid mõjutab.“

„Mis puudutab Külauudiseid, siis tõesti on tegemist kodanikualgatusel toimiva uudisteportaaliga ning olen nendega koostööd teinud pakkudes vahel ise uudismaterjali koos fotodega. Soovin neile jõudu ja jätku,“ toonitas Šorin. Tema  sõnul on erakonna Pärnu  piirkonnas lisaks Pärnu  linnale aktiivsemad veel Häädemeeste ja Tori osakonnad. „Haldusreform mõjutas meie osakondigi. Enne oli nähtav ka Tõstamaa osakond, mis nüüd on aga Pärnu linna osa. Lähiajal soovime uue hingamise anda Saarde ja Vändra osakondadele. Piirkonna juhatus käib koos reeglina meie oma kontoris, mis asub Pärnu kesklinnas Port Arturi kaubanduskeskuse kõrval. Kuid oleme ka muid kohti kasutanud – Nooruse Maja, Sindi Seltsimaja, Häädemeestel oleme olnud. Suvepäevi oleme Helmondi peo- ja toidutares pidanud.“

Marko Šorin on olnud  ettevõtte Viisnurk müügimees. Seostasime müügitööd poliitikaga ja erakonna juhtimisega piirkonnas. „Nagu müügitöös ikka on palju suhtlemist, ka eri keeltes. Algul müügijuhina oli minu tegevus suunatud Läände ja suhelda tuli inglise keeles. Hiljem marketingijuhina geograafia laienes Venemaa, Ukraina ja Baltimaade suunas, siis tuli vene keel juurde. Erinevatel turgudel on ka erinevad kombed ja tavad, nii arvan, et hakkama saamine erineva taustaga inimestega on mul sealt kaasa tulnud.“ Veel rõhutas ta, et ei ole ise mingeid „punaseid jooni“ tõmmanud ja nii saab vabalt suhelda kõikide erakondade esindajatega. „Poliitikutel on ju üks ühine joon – nad on pakkunud teistele kogukonna liikmetele, et nemad tegelevad ühiseelu parema korraldamisega. Lihtsalt lähenemisnurgad ja väljundid on erinevad. Mina olen teiste erakondade esindajaid ikka kolleegideks nimetanud, kuigi paljud peavad üksteist ikkagi konkurentideks.

Kolmas sild tuleb

Pärnus on sellel valimistsüklil tõusnud peateemaks silla küsimus. Kolmandat silda on kõik poliitilised jõud aastaid lubanud, kuid nüüd on jõutud sellele lähemale kui ei kunagi varem. Seda teemat ühiselt arutades on tulnud välja ka arvamused, et kõik pole kolmandat silda valimiste ajal lubades ikka päris seda silmas pidanud, et see tuleb ka valmis ehitada. Ta loodab, et praeguseks on sillale selline hoog antud, et see ka realiseerub.

Šorin arvab, et Keskerakonnaga liitunud inimestel on avar poliitiline silmaring. „Mulle meenus üks aastakoosolek, kus üks asutaja liikmetest oli ise ette valmistanud välispoliitilise teemakäsitluse, seega kaugel alevi või riigitasandist. Asju nähakse ikka ülemaailmses tervikpildis. Keskkonna teemad paeluvad väga palju Pärnumaa keskerakondlasi.“

Erakonnad koosnevad ju nendest samadest inimestest, kes elavad meie keskel või naabruses. Nii on ka huvide ja harrastustega. „Meie hulgas on sportlasi (näiteks Avo Keel, kes on tuntud võrkpallitreener), kultuuri- ja haridusinimesi, mälumängureid ja kabetajaid, maletajaid jne. Kohtumistel on meil olnudki nii mälumängu, kui ka näiteks luuletuste lugemist. Loodan omalt poolt, et meie liikmeskond kasvaks ning meie hulgas oleksid paljude valdkondade esindajaid ning erinevatest Pärnumaa piirkondadest. Keskerakond on ikka seisnud kõigi eestimaalaste eest igas Eestimaa nurgas. Nii jääb see olema ka tulevikus,“  rõhutas Pärnumaa keskerakondlaste eestvedaja.

Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Kas 3 nädalat ago
    Reply

    see totakas Pärnu linn ona samuti Marko ja avara silmaringiga keskbandiitide looming?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.