Logo
21. juuni 2017
25 (1056)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Peeter Kallasmaa: Tulumaksuvaba miinimum ühiskonnale on nagu hea kütteõli kartautole

JAAN LUKAS,      17. mai 2017

Põltsamaa vallas paiknev Kuningamägi on legendi põhjal saanud nime selle järgi, et 16. sajandil valitses hertsog Magnus siit Liivimaa kuningriiki. 18. sajandil andsid Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel Kuningamäel välja esimest eestikeelset perioodilist väljaannet „Lühhike öppetus“. Praegusele Kuningamäele toob kuulsust kardirada, mille peremees Peeter Kallasmaa on üle kolmekümne aasta edendanud kardisporti.

 

Kogemused on Kallasmaal ka vallavolikogu esimehena, sest ta juhtis Puurmani vallavolikogu. Nüüd on ta valmis panustama oma teadmisi ja kogemusi pärast haldusreformi moodustuvas Põltsamaa vallavolikogus, kuhu valitakse kandidaate Põltsamaa linnast ning Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vallast.

Öeldakse, et kui millestki rääkida ei oska, räägi ilmast. Kallasmaaga võib vestelda väga mitmetel teemadel. Seekordset jutuajamist alustas ta aga just piisavalt tõsisel põhjusel ilmast. „Kolmekümne kolme aasta jooksul, mil olen kardivõistlusi korraldanud, pole kunagi tulnud võistlusi katkestada. Hiljutine Eesti meistrivõistluste etapp tuli aga Kuningamäel pooleli jätta. Oli vaid 2 kraadi sooja, lisaks torm. Karburaatorid külmusid ära. Tabasalu etapi ajal oli temperatuur veel madalam, kuid õhk kuiv, ja nii õnnestus võistlused läbi viia.“

Omal ajal oli edetabelis ikka 450 võistlejat. Praegu vaatavad mitmedki kardihuvilised lapsed ja noored treening- ja võidusõite pealt, sest vanematel pole võimalust kulukasse tehnikasporti panustada. Praeguseks on kardisportlaste arv mõneti suurenenud. Koos Eesti meistrivõistlustel osalevate lätlaste ja leedulastega on kardisõitjaid kaheksakümne ringis, Eesti poisse nende seas kuuekümne viie kanti. Tänuväärse panuse annavad lapsevanemad, kes poegade ja vahel ka tütarde harrastusse südamest panustavad, rääkis Kallasmaa.

 

Ajendiks poja tehnikaspordihuvi

Peeter ise rajas 1981. aastal oma toonases kodupaigas Puurmani vallas Sadukülas kardispordiringi põhjusel, et poeg Toomase tehnikaspordihuvile kaasa aidata. Toomast tõmbas tehnika väga. Sadukülas töötas Peeter Kallasmaa sovhoosi peainsenerina, olles ühtlasi ka kohalikus koolis füüsikaõpetajaks. „Läksin kooli füüsikaõpetajat asendama ning jäin sellesse ametisse kahekümne viieks aastaks. Ajutised asjad kestavadki sageli kõige kauem.“

 Toomas jõudis tippu, võites N Liidu kardispordis meistritiitleid ja hõbemedali. „Ta tuli korduvalt Eesti meistriks. Medaleid on tal kindlasti üle 120, karikaid veelgi rohkem,“ on Peeter poja üle uhke.

 

Pojapoeg kutsub Peetriks

Nüüdseks on Eesti ja rahvusvahelises kardispordis väärikaid saavutusi (näiteks Baltimaade meistritiitel) ka Toomase pojal ja Peetri pojapojal Kaspar Kallasmaal. Kaspar on juba täismees ja Peeter pajatas humoristliku loo tema lapsepõlvest. „Esimesel päeval Põltsamaa lasteaias kuulutas Kaspar, et me läheme Peetriga „naistesse“. Kasvatajad küsisid, et kes on siis Peeter. Siis vastas Kaspar, et vanaisa. Vanaisaks pole ta mind aga kunagi kutsunud. Ikka Peetriks!“

Naistes käimise“ jutt on Peeter Kallasmaale omane huumor. Tegelikult on ta traditsioone austav perekonnapea, kes aastakümneid abielus proua Tähtiga. Tähti, kes meie juttu huviga kuulab, lisab ise nii: „Eks kardisport olegi isade ja poegade, aga ka vanaisade ja vanaemade sport.“ Tähti Kallasmaa on aastakümneid valmistanud esikohavõitjatele tammepärgi. Ta hoolitseb ka selle eest, et võistluste ajal sportlastel, kohtunikel ja pealtvaatajatel kõhud korralikult täis oleksid.

Aastail 1991–1993 oli Peeter Kallasmaa juhitav Saduküla kardiklubi Eesti parim. Tuleval aastal täitub 25 aastat sellest, mil Peeter hakkas edendama kardispordielu Põltsamaal Kuningamäe rajal, kus on peetud nii üle-eestilisi kui ka rahvusvahelisi võistlusi. Aastakümneid on traditsiooniliseks spordisündmuseks olnud jaanipäeva paiku korraldatav Jaanikart ja omaaegsele kardikuulsusele Väino Alliperele pühendatud mälestusvõistlused.

Kallasmaa sõnul on Kuningamäe kardiraja kaasajastamiseks kulunud tuhandeid kroone ja eurosid. „Küllap on see investeering ka veel sündimata lastele. Arendamise eesmärgil on põhjendatud ja arukas tegu ka laenuvõtmine.“

Ta märkis, et teda on ajendanud kardisporti arendama ka selle ala ümber koondunud hea ja sõbralik seltskond, kus üksteist hästi mõistetakse. „Üksteisest lugu pidav suhtumine on sportlaste vahel ka siis, kui konkurents rajal vägagi pingeline,“ tõdes ta.

Kallasmaa eestvedamisel toodi kümmekond aastat tagasi Kuningamäele hobikardid. Nendest on saanud põnevad turismimagnetid. Aastal 2008 käis Jõgevamaa-visiidi ajal hobikartidega sõitmas toonane presidendiproua Evelin Ilves. Samuti on sellest ajaviitmisest adrenaliini saanud mitmed ministrid. Hobikardisõit on lõõgastuseks Eesti ühele tuntumale naisele talispordis – kiiruisutaja Saskia Alusalule.

 

Sääsest ja poliitikast

Oma poliitikahuvi algusest rääkis Peeter taas huumoriga, mis kohati vägagi mahlakas. „Kord küsisin isalt: mis on poliitika? Tema küsis vastu, et kas ma olen näinud isasääse spetsiifilist elundit. Vastasin, et ei. Isa ütles siis, et poliitika on sellest elundist veel peenem värk.“

Kolmes organisatsioonis olin ma komsomolisekretär. Vaatamata ideoloogilisele taustale tegi see ühendus mõndagi noorte vaba aja huvitavaks ja kasulikuks sisustamiseks. NLKP-sse ma ei astunud, kuigi korduvalt kutsuti,“ meenutab ta. „Eestimaa Rahvaliitu kutsus mind Villu Reiljan. Ta tegi seda väga delikaatselt, mitte peale surudes. Nii otsustasin ettepaneku vastu võtta. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tundus mulle aga liiga radikaalne. Keskerakonda veenis mind tulema Jõgevamaa piirkonna esimees ja Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään. Vanale sõbrale ei saanud ju ära öelda. Ta on mees, kellel sõnad ja teod kokku käivad.“

 „Selleks oli viimane aeg,“ ütles Peeter, kui kõneaineks tuli suurema tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine. „Mõned reformierakondlased on öelnud, et rikkust ei tohi karistada. Sageli on aga väike protsent ülijõukaid kogunud rikkuse töötegijate arvelt. Ja mõtlema peab ka sellele, kuidas liigrikkad on oma esimese miljoni teeninud. Keskerakonna maksupoliitikast võidavad aga ennekõike madalapalgalisemad ja keskklass. Samuti meeldivad mulle väga ka majandustegelase Indrek Neivelti maksupoliitika-alased seisukohad.“

Kohalikku poliitikasse tuli Peeter Saduküla-perioodil. „Algul oli külanõukogus ja ka Puurmani vallavolikogus abikaasa Tähti. Siis hakkas tal aeg kuluma muudele töödele ja ettevõtmistele ning ta asus mind kandideerimisele ärgitama. Nii valitigi mind vallavolikogusse. Ühe hooaja olin volikogus lihtliige ja kaks volikogu esimees. Osutusin valituks ka neljandat korda, kuid loobusin mandaadist, sest mulle ei meeldinud olukord, kus koalitsioon vaid teerulliga üle sõidab ning opositsioon üksnes kirub ja kritiseerib,“ räägib ta. „Tulemuslikkust volikogu töösse ei toonud ka idiootidest saadikud. Pean silmas, et vanas Kreekas kutsuti idiootideks erapooletuid, kellel puudus oma seisukoht.“

 

Palli, pilli ja pulli….

Veel tuletas Peeter meelde Antiik-Kreeka filosoofi ütlust, et see rahvas, kes ei tegele poliitikaga, peab arvestama, et neid juhivad hullud.

Tuleval aastal seitsmekümneseks saav kardispordiedendaja sõnastas ühe oma elupõhimõtte nii: „Tarvis on palli, pilli ja ka pulli. See tähendab, et elu peab kulgema sportlikult, tervislikult, kultuurikeskselt ja ka lustakalt. Iseäranis oluline on see kõik aga noortele.“

 

JAAN LUKAS

 

[fotoallkiri]    Põltsamaa vallas paiknevale Kuningamäele toob kuulsust kardirada, mille peremees, endine Puurmani vallavolikogu esimees Peeter Kallasmaa on üle kolmekümne aasta edendanud kardisporti. Foto: Raimo Metsamärt

 



Viimati muudetud: 17.05.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail