Logo
13. detsember 2017
49 (1080)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Austria seisab valimiste lävel

ANDRES LAIAPEA,      11. oktoober 2017

Pühapäeval toimuvad Austrias parlamendivalimised, mille tulemusel võib saada liidukantsleriks kõigest 31-aastane Sebastian Kurz, praegune välisminister, kes võttis paremtsentristliku Austria Rahvapartei juhtimise üle alles viis kuud tagasi. Kurz on kogunud populaarsust lubadustega peatada ebaseaduslik sisseränne, tagada kord ja turvalisus, kuid konkurendid seavad tema sobivuse liidukantsleriks kahtluse alla.

 

Nelja aasta eest jäi Rahvapartei valimistel sotsiaaldemokraatide järel teiseks, järgnes rahvuslik-konservatiivne Austria Vabaduspartei. 2015. aastal tõusis viimatinimetatu Euroopat tabanud põgenikekriisi mõjul küsitlustes esimeseks. Seda tõusu ei suutnud toona väärata isegi suured sisetülid, mis viisid Vabaduspartei Salzburgi-haru eraldumiseni.

 Kui veel maikuu alguses võistlesid omavahel esikoha pärast Vabaduspartei ja sotsid, siis Kurzi saamine Rahvapartei juhiks tõstis selle erakonna kohe selgeks liidriks. Täna kavatseb Rahvaparteid toetada kolmandik valijatest. Vabaduspartei ja sotside taha on küsitluste kohaselt jäänud veerand häältest.

 

Kes on Sebastian Kurz?

Kurz on erakonna noortekogust võrsunud karjääripoliitik, kes tõusis esile paljuski tänu sotsiaalmeedia – Facebooki ja Twitteri – oskuslikule kasutamisele. Teda võib võrrelda näiteks Jaak Madisoniga, kuid erinevalt Madisonist ei luba Kurz endale kunagi mingeid teravusi. Pannes suurt rõhku välisele kuvandile, üritab ta näida resoluutne, asjalik ja hoolitsev. Tema trumbiks on lühilaused ja lihtsakoelised avaldused, milles on küll vähe konkreetsust, kuid palju üldlevinud arusaamade korrutamist (näiteks üks iseloomulikke punkte Rahvapartei valimisprogrammist: "Kes ennast ise aidata ei suuda, seda tuleb aidata.").

Kriitikute sõnul on ta "meeldiv, aga sisutu", "tüüpiline instapoliitik" (viide Instagram’ile, kuhu Kurz endast pidevalt pilte laseb postitada).

Kuna tema ülikooliõpingud jäid lõpetamata ja kogu tema karjäär on kulgenud mööda poliitilisi ametikohti, siis on avaldatud ka arvamust, et tema ainsateks oskusteks on valijate ees lipitsemine ja teiste endasarnaste poliitikutega diilitamine. Toetajate silmis on ta aga tõeline imetegija.

 

Sotsid või Vabaduspartei?

Septembri lõpus astus tagasi sotside kampaaniajuht, sest meedia paljastas, et nende valimiskampaaniaga seotud inimesed olid kahe Facebookis avatud lehekülje taga, mille kaudu Kurzile üritati heita halba varju. Üks neist oli tehtud justkui Kurzi toetajate ja teine vastaste poolt, kuid mõlemad üritasid jätta Kurzist võimalikult lolli muljet. Arvatakse, et tänu sellele võisid sotsid kaotada võimaluse pärast valimisi koalitsiooni pääseda, kuigi praegune liidukantsler Christian Kern väitis, et tema polnud kampaaniameeskonna tegevusest teadlik.

"Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub," kommenteeris seda Vabaduspartei juht Heinz-Christian Strache, hoiatades samas, et Rahvapartei ja sotsid on alati pärast valimisi jälle ära leppinud. Tema sõnul on Vabaduspartei tingimuseks koalitsiooni minekul siseministri portfell ja nõudmiseks välisministri oma. Lisaks tahetakse, et CETA (EL–Kanada vabakaubandusleping) ja TTIP (EL–USA vabakaubandusleping) lepingud läheksid rahvahääletusele ning kulutused riigikaitsele tõstetaks ühe protsendini SKP-st. Samas tõstatas Strache teledebatil küsimuse, kas Kurz üldse sobib kantsleriks – nimelt jäi Rahvapartei kandidaat hiljuti vahele valetamisega.

 

Muutused erakonnamaastikul

Kui eelmine kord pääses parlamenti kuus erakonda, siis nüüd võib neid jääda sinna halvemal juhul ainult kolm. Stronachi Meeskond saatis ennast tänavu ise laiali ning rohelised ja liberaalid on langenud valimiskünnise piirile. Salzburgi Vabaerakond, mille nimekirja juhib 2010. aasta presidendivalimistel Vabaduspartei kandidaadiks olnud Barbara Rosenkranz, jääb oma neljast kohast parlamendis päris kindlasti ilma.

Nelja kohaga on praegu parlamendis ka Peter Pilzi Nimekiri, mis sündis alles tänavu suvel roheliste fraktsioonist lahkunud Peter Pilzi eestvedamisel. Sinna on läinud inimesi nii roheliste kui ka sotside ridadest. Küsitluste kohaselt kõiguvad nemadki valimiskünnise piiril.

Ühtekokku osaleb nendel valimistel 16 erakonda, kuid enamikul neist suurt lootust parlamenti pääseda ei ole.

 

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

 

[fotoallkiri]

SKANDAALNE LEHEKÜLG. Austria sotsid võivad jääda pärast valimisi koalitsioonist välja Facebooki tehtud lehekülgede tõttu, millega naeruvääristati võimalikku tulevast liidukantslerit.

 



Viimati muudetud: 11.10.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail