Logo
17. jaanuar 2018
2 (1083)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Postimehe valeprohvetid kaitsevad joomakatku ja ebavõrdsust?

JAANUS KARILAID,      10. jaanuar 2018

Alustuseks meenutagem enese prohvetlikkust ülistava ning piiblivärsse tsiteeriva Postimehe osas: Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! (Matteuse 7:15). Postimehe 29. detsembri juhtkiri näitab, et vabale ajakirjandusele rõhuv ajaleht ei püüa end enam peita valge kampsuni toormaterjali varju. Määgimine enam ei aita. Enam kui aasta on juba möödas, ning Reformierakond pole ikka tagasi valitsuses. Aeg on kihvad teritada.

 

Juba mõnede tundide pärast on kohale jõudnud Postimehe arvates segapudru, mis toob kolmveerandile Eesti inimestest 64 lisaeurot kuus. See polevat aga oluline riigis, kus mediaanpalk on 900 eurot. Hoopis tähtsam on ühiskonna väravavahtide arvates, et keegi ei peaks Maarjamaal minutitki mõtlema, kas tema üle keskmist palka tuleb kummitama näiteks preemia või süllekukkuv raha, sest siis tuleb tulumaksuvabaks miinimumiks anda raamatupidajale muu summa kui 0 või 500. Tänapäeval pole ühetaolisele tulumaksule enam ühtegi mõistlikku argumenti. Lihtsus on neist argumentidest veel kõige rumalam. Vaadakem Euroopa kaardil neid riike, kus inimeste heaolu ja majandus kasvavad ilma selle nn lihtsuseta. Proportsionaalne tulumaks on eelkõige idabloki riikides ning astmeline Põhjamaades ja mujal Lääne-Euroopas. Ei ole me kehvemad arvutamises kui sakslased, prantslased, poolakad, soomlased või ükskõik kes muu.

Muutusi, millega on mõnedel raske harjuda, on teisigi. Õlletootjate eelistamine oli aastaid Reformierakonna juhitud valitsuse agenda. Viina maksustati kõrgemalt kui õlut ja muid kergemaid alkohole, mille poole noored eelkõige küünitasid. Nüüd, mil räägime kange ja lahja alkoholi maksumäära ühtlustamisest, on see Postimehe arvates „viinameeste eelistamine“. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuht Triin Kutberg kirjutas 14. detsembril Postimehes, et võimuliidu samm käsitleda alkoholi alkoholina oli loogiline ja tunnustust vääriv samm. Samuti lisas ta, et aktsiisitõusude valuläve ei ületanud mitte praegune valitsus, vaid eelmine oma 2015. ja 2016. aastal tehtud vastavate otsustega.

Aga propagandas faktidest palju ei saa hoolida, sest Keskerakonna head valimistulemused tuleb seostada tugevalt Kremliga. Äkki siis hakkab reitingunool ometi allapoole minema? Kolumnist Ahto Lobjakas leidis näiteks, et just kohalike valimiste tulemus käivitas vastumanöövrina rünnakud PBK vastu. Lobjakas lisas, et see telekanal on oluline infoallikas kolmveerandile Eesti venekeelsetest inimestest ning PBK välistamine on katastroofiretsept, mis süvendab veelgi lõhet kogukondade vahel ja halvendab Eesti julgeolekut.

Postimehe nimetatud „keskerakondlikud tegelased“ pole närvis, vaid mures, et jätkuvalt on Eestis soov hoida venekeelsed inimesed Eestis toimuvast kaugel eemal. Kuigi oleme näinud, milleni see kõik viia võib. Närveerima ja piinlikkust tundma peaksid need, kes 17 aastat võimul olles ei suutnud teha ühtegi sammu selleks, et vene emakeelega inimesed vaataks ERR-i, mitte „Vremjat“, mis olevat kõige kurja juur. Professor Marju Lauristingi rõhutas, et riik jättis õigel ajal oma töö venekeelsete inimeste informeerimisel tegemata, ning selles saab temaga ainult nõustuda.

Küll aga ei saa kuidagi nõustuda paanika külvamisega pea tasakaalulähedase eelarve üle, mille defitsiit on 0,2% SKP-st. Majanduse elavdamist kritiseerivad need, kes, käed rüpes, vaatasid pealt meie nullilähedast majanduskasvu ja ehitussektori raskusi, sest laen investeeringuteks oli saatanast. Küll aga oli samal ajal hea investeering tulevikku Kreeka toetamine. Eesti põllumees võis kadedusega John Deer´i roheliseks muutuda ja Toompeale sõita muret kurtma. Nüüd, mil lõpuks uut võimuliitu oma inimeste öeldu huvitas, oli see teatud ajakirjanike ja poliitikute jaoks ikka vale ja lausa korruptiivne. Siiani on kõik vastavad konstruktsioonid leheveerul viinud mitte kuhugi mujale kui mutta.

Postimehe nägemus katastroofist ja seitsmeaastasest näljahädast ei ühti samuti kuidagi rahvusvahelise reitinguagentuuri Fitch hinnanguga Eestile, mis tõstis meie reitinguväljavaate stabiilsest positiivseks, sest oleme pöördunud tagasi suurema majanduskasvu kursile. Ka OECD hinnang on olnud ühene: riigieelarve väike defitsiit aastani 2020 ei ohusta majanduse käekäiku. Vastupidi, kaasavama ja rohelisema majanduskasvu saavutamiseks soovitaski organisatsioon kaaluda valitsemissektori eelarve reeglile pikemas perspektiivis väikse puudujäägi lubamist. Meie riigivõlg on OECD-riikide hulgas kõige madalam ja keskpikas plaanis väheneb veelgi.

Võib-olla kardetakse, et piirud kahel otsal ongi hakanud lõkendama ning just seetõttu tuleb kustutitega ringi joosta ja kõigile karjuda, et majas on tuli lahti. Keskerakond ei ütle, et homsest on õnn meie õuel ja Eesti põlv uus. Tööd on selleks vaja teha rohkelt, aga oleme selleks valmis. Oleme võtnud Eesti inimeste heaolu kasvu eesmärgiks ja teeme seda ka kihvade välkudes ja nende ähvardusel.

JAANUS KARILAID,

Keskerakonna aseesimees

 

See artikkel oli vastuseks 29. detsembril 2017 ilmunud Postimehe juhtkirjale. Kahjuks Postimees jättis Jaanus Karilaiu vastuargumendid avaldamata.

 

[fotoallkiri]   Õlletootjate eelistamine oli aastaid Reformierakonna juhitud valitsuse agenda.

[esiletõste]   Postimehe nägemus katastroofist ja seitsmeaastasest näljahädast ei ühti samuti kuidagi rahvusvahelise reitinguagentuuri Fitch hinnanguga Eestile, mis tõstis meie reitinguväljavaate stabiilsest positiivseks.



Viimati muudetud: 10.01.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail