Logo
26. juuli 2017
29 (1060)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kalle Klandorf: Riik peab jõudma Tallinnale järele

AIVAR JARNE,      17. mai 2017

Tallinna abilinnapea ja Keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf (pildil) räägib pealinna arengust, Tallinna Televisioonist, munitsipaalpolitseist ehk MUPO-st, paranevast sisekliimast erakonnas.

 

s950

 

Traditsiooniline küsimus pealinna juhtidele: kas Tallinn pole ikka veel valmis?

Tallinn ei saa valmis olla, muidu tuleb Ülemiste vanake ja uputab linna ära. Kümmekond aastat tagasi oli olukord, kus linna tõsiselt ähvardas üleujutus. Viimastel aastatel on madalama sadamapiirkonna küll paduvihma ajal üle ujutanud, kuid eks püüame kogu aeg ka sellele lahendust leida. Tallinna on tuhat aastat ehitatud ja ehitatakse järgmised tuhat aastat veel.

Probleem on pigem selles, et varsti võib linnas ruumi väheks jääda. Tallinn on piiritletud mere, järvede ja naabervaldadega, ning laiuti enam areneda ei saa. Küll aga kõrgusesse.

 

Kas Tallinn haldusreformiga midagi juurde ei saa?

Haldusreform Tallinna ei mõjuta, sest keegi meiega ei liitu. Liitumistega vaevlevad meie lähivallad. Tallinn koosneb kaheksast linnaosast, mida praegu ei ole põhjust muuta. Piirid ei laiene ega kitsene.

Rahvaarvult aga Tallinn kasvab ja kogu riigi mastaabis on see kindlasti probleemiks. Mujalt Eestist on Tallinna kolinud väga palju inimesi. Ei oska ka ette näha, et haldusreform seda kuidagi pidurdaks. Haldusreformiga koonduvad inimesed rohkem keskustesse, sealt edasi tullakse Tallinna, ja siit omakorda minnakse laia maailma.

 

Kas Tallinnal võiks olla piiriks pool miljonit elanikku?

Poolest miljonist on mõnikümmend tuhat puudu, ja selleni läheb veel aega. Tallinnasse mahub ka miljon inimest; selles ei ole küsimus. Pigem on probleemiks see, mida võidab riik, kui kõik pealinna koliksid. Riik peab jõudma Tallinnale järele. Seda eeskätt inimestele pakutavas elukvaliteedis, kultuuris, hariduses jt valdkondades.

 

Kuidas on linnavalitsemist mõjutanud see, et Keskerakond on olnud juba pool aastat valitsuskoalitsiooni juhterakonnaks?

Praegu on lihtsam riigiga asju ajada. Saame kiiremini riigile oma info ja küsimused edastada ning samamoodi saame kiiremini riigilt vastused. Loodame, et riik toetab Tallinna veel tugevamini kui varem.

Igal Euroopa Liidu rahastamise etapil oleme saanud ka pealinna rahastada. Näiteks eelmisest ehitati Ülemiste ristmik, praegusest rahastamisest rajatakse uus Haabersti ristmik. Samuti renoveeritakse Gonsiori tänav. Aga saame ka aru, et veel suuremate toetuste saamine on raske, sest valitsus peab mõtlema ikka kogu riigi peale.

 

Mis oleks linnale riigilt lähemal ajal kõige suurem abi?

Riigi finantsstrateegias on sees Linnahalli renoveerimine ning on väga vajalik, kui riik seda poole maksumuse osas toetab. Kindlasti ka nende taristuobjektide puhul, mida koos riigiga teeme, nagu Kopli trammiliin ning lennujaama viiv trammitee, mis peagi valmib.

Et suur osa Eesti kaubavahetusest käib Tallinna sadama kaudu, siis on tähtis ka sadamast algavate tänavate, nagu Reidi tee, ehitamine. Suuremaid rahasüste vajab edaspidi näiteks Peterburi maantee.

 

Kuidas võivad sügisesed kohalikud valimised linnavalitsemist mõjutada?

Juba mitmendad valimised hakkavad minema ühe taktikepi järgi. Meie opositsionäärid püüavad Keskerakonda Tallinnas võimult kõrvaldada, aga siiani on linlastele meie lubadused ja nende täitmine meeldinud. Loomulikult antakse ka uues valimistsüklis meie pihta tuld, kuid ma ei näe praegusele olukorrale alternatiivi. Keskerakond on suurim erakond, ning tema juhtimisel valitsetakse linna edasi. Kõigi näitajate poolest on sellest tallinlastele tulu tõusnud.

Kui öeldakse, et Tallinnas on kõik asjad valesti, siis sageli ei pakuta uut retsepti, mida teha paremini. Tegeletakse blufi ja populismiga. Kui endil neil ideid pole, siis võetakse neid meilt. Meie aga korjame neid inimestelt – mida nemad tahaksid näha linnas paremini tehtavat. Inimeste arvamust tuleb küsida, ning kohalik omavalitsus ongi selleks, et tegelda inimeste huvides ning täita nende soove.

 

Opositsioonilt on tulnud ettepanekud kaotada tasuta ühistransport, lõpetada Tallinna Televisiooni töö ja sulgeda MUPO. Kas see aitaks linna paremini juhtida?

Ei usu, et kõike kaotama hakatakse. Linnatransport võidakse müüa erakätesse, ning siis tullakse rääkima, et on vaja veel piletihinda tõsta, sest eraettevõtja peab ju kasumit teenima. Tallinna Televisiooni tahetakse võib-olla ka erakätesse anda. MUPO-t on aga vaja ka riigile, ning see nähtub asjaolust, et juba on kooskõlastatud kava anda MUPO-le täiendavaid volitusi.

 

Kas MUPO peab saama rohkem õigusi ja näiteks tohiks kasutada käeraudu?

Kui turvafirmad võivad käeraudu kasutada, siis ma ei näe mingit põhjust, miks seda ei võiks teha MUPO. Millegipärast meie oponendid arvavad, et Tallinna elanikud on rumalad ja et kõik arvavad, et edaspidi hakatakse kõiki bussijäneseid käeraudadesse panema. MUPO-l puuduvad praegu võimalused abivahenditega end kaitsta või korda hoida. Praegu ei saa MUPO näiteks isegi joodikut tänavalt kainestusmajja vedada, selleks tuleb helistada politseipatrullile.

Eelmistele valitsustele tundus millegipärast väga ohtlik, kui MUPO oleks viinud tänaval magava joodiku kainestusmajja kainenema või peatanud takso, et kontrollida taksoteenuse õiguspärast kasutamist.

 

Te olete sellest aastast ka Tallinna Televisiooni nõukogu eesotsas. Kas pealinna televisioon peaks valimistest lähtudes oma programmi kuidagi teistmoodi tegema?

TTV programm muutub, kuid nõukogu ei ütle juhatusele ette, milline peab see programm olema. Nõukogu kiidab näiteks valimiste puhul heaks niisuguse korra, kus on selged kriteeriumid, millistel tingimustel võivad saadetes osaleda poliitikud. Teatud saated, mida juhivad poliitikud, kes ka sügisel valimistel kandideerivad, peavad saama endale uue saatejuhi.

 

Olete pikka aega olnud ka Keskerakonna aukohtu esimees. Millega aukohus praegu tegeleb?

Olen nüüd kolmandat tähtaega aukohtu esimees. Kolmest perioodist olid kaks esimest kahtlemata keerukamad kui praegu. Oleme praeguse koosseisuga lahendanud vaid kaht küsimust, ning needki olid üles jäänud varasemast ajast. Kui nüüd on aukohtul vähe lahendamist vajavaid küsimusi, siis varem oli neid probleeme küllaga.

Erakonna liikmed saavad praegu ise omavahel kenasti suhelda, saavad ka piirkonnad omavahel läbi käia ja lahendada ise oma probleeme. Aukohus annab teatud asjades juhatusele nõu, kuid niikaua, kui olukorra saab lahendada kohapeal või juhatuses, pole ka erilist nõu vaja anda.

 

Millist nõu annaksite erakonna juhile, kui temalt järjekordselt küsitakse, et millal kriminaalkorras karistatud inimesed erakonnast välja arvatakse?

Erakonna põhikirjas seda sees ei ole ning juhatusele on siin jäetud otsustusõigus, kas inimene arvata erakonnast välja või mitte. Minu meelest peaks see algama inimesest endast. Kui ollakse karistatud, siis peaks erakonnaliige endalt küsima, kas ta ikka saab osaleda riigi, kohaliku omavalitsuse või erakonna võimu teostamisel.

 

Kas te ise kandideerite sügisel kohalikel valimistel?

Olen kandideerinud varem mitu korda ning osutunud ka valituks. Seekord kandideerin ilmselt samuti Lasnamäel, kus varemgi. Lasnamäel on elu tublisti muutunud ja isegi opositsioon ei räägi enam, nagu kunagi Ivi Eenmaa, et Lasnamäe on mingi slumm ja ääremaa.

Linn on Lasnamäe eest hästi hoolitsenud. Pidevalt remonditakse tänavaid, rajatakse parke ja lasteväljakuid, spordiväljakuid ja areene. Järjest ehitatakse uusi poode. Koostöös erafirmaga hakatakse ehitama ujulat.

 

Kui varem oli meil Lasnamäel esinumbriks Edgar Savisaar, siis nüüd on selleks noor ja hakkaja Mihhail Kõlvart. Teeme Lasnamäel mitmepalgelise nimekirja, et valijail oleks, kelle seast valida.

 

Küsis AIVAR JARNE

 

[fotoallkiri]    TALLINN ON TUGEV: Tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul on pealinn pidevas arengus. Abilinnapea Kalle Klandorf loodab, et pealinnale jõuaks elukvaliteedilt järele ka muu Eesti.



Viimati muudetud: 17.05.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail