Logo
13. detsember 2017
49 (1080)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Taavi Aas: meie eesmärk on tagada kvaliteetne ja konkurentsivõimeline haridus

19. juuni 2017

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas tõdeb, et pealinna paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammi eesmärgiks on parandada venekeelsete gümnasistide eesti keele oskust, samas tagades neile ka kvaliteetse aineõppe. Sellega antakse neile võimalus õppida eesti keelt keele, mitte reaal- või loodusainete tundides, vahendab Raepress.

„Tallinna Linnavolikogus homme arutlusele tuleva eelnõu kohaselt soovib linn anda võimaluse paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammi algatamiseks. Selle raames saab pakkuda kvaliteetset aineõpet paindlikult valides õppekeelt ja kuue aasta jooksul tõsta gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus C1-tasemele. Praegune haridus venekeelses gümnaasiumis annab eesti keele teadmisi B2 tasemel, kui see ei ole piisav selleks, et jätkata haridusteed Eesti kõrgkoolides. Meie eesmärk on tagada meie tulevastele põlvedele hea ja konkurentsivõimeline haridus, mis annab neile paremad tulevikuväljavaated,“ selgitas Aas.

 

„Muidugi oleks kõige lihtsam ja kitsarinnalisem läheneda venekeelsetes gümnaasiumides eesti keele õppe hindamisel seisukohast, et meie mure ei ole, kuidas saavutatakse nõutav ehk eestikeelsele, vähemalt 60% kohustuslikest kursustest gümnaasiumiõppele üleminekul,“ lisas abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Ent me peame tunnistama puudujääke eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul vene koolides ja vajakajäämisi selle korraldamises. Seetõttu ei saa me nõuda ka õpilastelt väga häid tulemusi gümnaasiumis, kui ei ole suudetud tagada metoodilisi juhendeid, õpikuid ja abivahendeid.“ 

 

Ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 2014. aastal läbiviidud uuringu „Vene õppekeelt kasutavate gümnaasiumide õppe tulemuslikkusest eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul“ raport näitab, et õpetajate keelevaldamine on tihti probleem. Samas näitab raport sedagi, et õpetajad ja õpilased ei ole rahul olemasolevate eestikeelsete õppematerjalidega. Need on kirjutatud eesti keelt emakeelena valdavate õpilaste jaoks, milles puuduvad vajalikus mahus adapteeritud õppematerjalid ning on ka sellistena liiga keerulised ja ülekoormatud. Seega jõudsid HTMi kokku kutsutud eksperdid järelduseni, et tegemist on sageli formaalse saavutusega, mille seos eesti keele taseme parendamisega on küsitav.

 

Tallinna pilootprogrammi raames saavad selles osalevad koolid juurde ressursse eesti keele õpetamise mahu suurendamiseks. Koolid koostavad eesti keele õpet toetavate kooliväliste tegevuste kava, millega luuakse õpilastele võimalus eesti keele praktiliseks kasutamiseks. Toetust eesti keele õppeks saavad ka koolitöötajad, selleks töötavad koolid välja ka koolitamise kava. 



Viimati muudetud: 19.06.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail